Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-07-1012/3 AI generated

2-07-1012/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-07-1012/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

M. hagi A. M. vastu abielu lahutamiseks ja elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: S. M. Kostja: A. M. Asja läbivaatamise kuupäev 28.02.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: S. M. Kostja: A. M. Sekretär Tõlk Jelena Moskaljova Ele Uutmaa Lahutada S. M. ja A. M. abielu, mis sõlmiti 10.07.1993. Narva Linnavalitsuse Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr 268.

Legislator headnote

AI generated

2-07-1012/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Keywords

AI generated
need to preserve availability residential lease right of pre-lease renewal of residence permit lex helvetia nostra home care services
AI generated
2-07-25254/15
mail 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-25254 Tsiviilasi, hageja nõue J F hagi S F`i vastu abielulahutuse ja elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 31 200 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J F (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Emma Kakosjan (kontaktaadress: Kreenholmi 23A-3, Narva 20203) Kostja: S F(sünd: xxx.a; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2009.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Emma Kakosjan Sekretär Jekaterina Masalska Resolutsioon
2-08-60379/10
19.09.2008.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja abielu lahutamist, kuna abielulised suhted kostjaga on lõppenud novembrist 2006.a. ja nende jätkamine on võimatu. Pooltevaheline abielu on registreeritud xxxx.a. Harju Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr. xxxx. Kostja abielueelne perekonnanimi oli S .
2-21-13686/9
M K (hageja) esitas 01.09.2021 Pärnu Maakohtule hagi V K (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes.
2-24-8492/8
Hxxxx Pxxxxx (hageja) esitas 30.
2-05-19450/1
veebruar 2006 a Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-05-18859 Tsiviilasi O.D.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-07-1012

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 08.märts 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-1012 Tsiviilasi, hageja nõue

S. M. hagi A. M. vastu abielu lahutamiseks ja elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: S. M. Kostja: A. M. Asja läbivaatamise kuupäev 28.02.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: S. M. Kostja: A. M. Sekretär Tõlk Jelena Moskaljova Ele Uutmaa

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada S. M. ja A. M. abielu, mis sõlmiti 10.07.1993. Narva Linnavalitsuse Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr 268.

3. S. M.le jätta alles perekonnanimeks M. pärast abielu lahutamist.

4. Välja mõista A. M.lt elatis lapse A. M. ülalpidamiseks igakuuliselt alates 05.01.2007.a. 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni

S. M. kasuks.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

6. Pooled kannavad oma menetluskulusid ise. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu

Hagiavalduse kohaselt, mis oli esitatud Viru Maakohtule 05.01.2007 hageja ja kostja vahel on abielu registreeritud 10.07.1993.a. Abielusuhted kestsid kostjaga kuni 2005.a. Hageja leiab, et suhteid taastada enam pole võimalik ja alates 2006.a. juulist elavad nad seetõttu ka eraldi. Hageja palub kohtul lahutada abilelu ja jätta tema perekonnanimi endiselt M. Antud abielust sündis ka tütar A. M. . ja hageja palub välja mõista elatis tütre jaks 1800 krooni. Menetluskulud, milleks on tasutud riigilõiv abielu lahutuse nõudelt - 1000 krooni – palub hageja kohtul kostjalt välja mõista. Hageja märgib, et kostja ei olnud nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis.

2-07-1012

Kostja vastus

Kostja on nõus abielu lahutamisega, abielusuhete jätkamist kostja võimalikuks ei pea. Kostja on nõus tasuma elatist igakuiselt 1500 krooni. Kostja ei ole nõus tasuma täielikult abielulahutuse nõudelt tasutud hageja poolt tasutud riigilõivu, vaid on nõus maksma sellest poole. Kostja märgib vastupidiselt, et hageja ei olnud ise nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde ning seletas, et kuigi tema kulutused lapse ülalpidamiseks kuus ongi 2900 kuni 3000 krooni nõuab ta kostjalt välja ikka 1800 krooni, mis on perekonnaseadusega lubatud. Nõustub kostja väidega, et viimane isiklikult annab tütrele taskuraha, ostis tütrele mobiiltelefoni.

Kostja jäi vastuses avaldatud seisukoha juurde ning seletas, et tema teenib elatist juhutöödest, samas soovib tütart isiklikult materiaalselt toetada. Ostis tütrele mobiiltelefoni, annab talle pidevalt taskuraha.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Hageja ja kostja vahel on abielutunnistuse nr 268 järgi abielu registreeritud 10.07.1993.a. Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Mõlemad pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kuna kohus on veendunud, et pooled ei soovi kooselu taastamist, siis kuulub hagi rahuldamisele abielulahutuse nõudes.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. S. M. soovib jätta perekonnanime muutmata, seetõttu säilibki talle abielu ajal kantud perekonnanimi.

Sünnitunnistuse järgi on A. M. vanemateks A. M. ja S. M. Kostja on nõus tasuma elatist igakuiselt 1500 krooni, hageja nõue on aga 1800 krooni. PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, käesoleval ajal on selleks 1800 krooni. PKS § 70 lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatise hagi esitamisest, s.o. 05.01.2007.a.

Kostja on 100% töövõimeline, kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid, kostja puhul ei esine teisi perekonnaseaduses loetletud aluseid elatise miinimummäära vähendamiseks, seega hagi kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagilised ülalpidamisasjad on riigilõivuvabad.

2-07-1012

Käesolevas asjas hageja maksis riigilõivu abielulahutuse eest. Nimetatud menetluskulu on hageja enda kanda. Teisi menetluskulusid asjas pole.

Kohtunik

Pavel Gontšarov