2-06-5173/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S OSAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-5173 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

13. märts 2007, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi I.B hagi A.B vastu elatise suurendamise nõudes ja A.B hagi I.B vastu elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.B (xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx, xxx) Kostja A.B (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x, xxx) Kostja lepinguline esindaja Svetlana Dragunova (ik xxxxxxxxxxx, aadress p/k 1281; 20501 NARVA) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev

20. veebruar 2007, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova Istungil osalenud isikud Hageja, hageja nõustaja Vladimir Ozerov, kostja, kostja volitatud esindaja Resolutsioon

1. Rahuldada I.B hagi osaliselt.

2. Muuta Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 väljamõistetud alimentide (elatise) suurust.

3. Mõista A.B-lt välja I.B kasuks elatis tütre A.B, sünd xx.xx.xxxx, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 10.03.2006 kuni tütre A täisealiseks saamiseni ehk kuni 20.07.2009 summas 500 (viissada) krooni.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta.

5. Tsiviilasja nr 2-06-5173 menetlus A.B hagi osas I.B vastu elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise nõudes kuulub jätkamisele. Menetluskulude jaotus Kumbki pool kannab oma menetluskulusid ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-06-5173

2(8)

Poolte abielu on sõlmitud 15.10.1990.a Sillamäe linna Perekonnaseisuametis. Abielust on 20.07.1991 sündinud tütar A.B. Abielu lahutati Sillamäe Linnakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93, sama otsusega mõisteti A.B-lt välja I.B kasuks elatis tütre A ülalpidamiseks ¼ töötasust (kuid mitte vähem kui 1/6 minimaalpalgast) igakuiselt alates 27.11.1992 kuni 20.07.2009.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

I.B hagi A.B vastu elatise suurendamise nõudes

I.B esitas 10.03.2006 kohtule hagiavalduse A.B vastu elatise suurendamise nõudes (tsiviilasi nr 2- 06-5173). Kohus võttis oma 27.04.2006 määrusega hagi menetlusse.

Põhjendades oma nõuet PKS § 61 lg 3 ja 4 hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 1500 krooni.

A.B hagi I.B vastu elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise nõudes

17.04.2006 esitas A.B kohtule hagi I.B vastu elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise nõudes (tsiviilasi nr 2-06-9045). Kohus võttis 20.07.2006 määrusega hagi menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt maksis A. B kuni 1997.a elatist regulaarselt. Alates 1997.a ei olnud tal kindlat töökohta, oli töötu, aeg-ajalt sai tööd, kuid lühikeseks ajaks, elatist maksis oma materiaalsete võimaluste kohaselt. 2004.a tunnustati hageja selgroo trauma tõttu invaliidiks 90% töövõimetusega. Hageja pensioni suurus on 1269 krooni. Muud tulud puuduvad.

Seisuga 15.03.2006 moodustab elatise võlgnevus kohtutäituri teate kohaselt 28628,56 krooni. Igakuiselt kannab hageja kostjale üle 300 krooni jooksvate maksete arvelt, kuid käesolevat võlgnevust välja maksma ei ole hageja suuteline. Võlgnevus moodustus seoses hageja maksejõuetusega seoses töö puudumisega, mille otsimisega ta pidevalt tegeles. 2001-2002.aastatel oli hageja registreeritud Tööhõiveametis. Siis ei saanud elatist maksta oma haiguse tõttu. Hageja käesolev varaline seisund ei lase tal tekkinud võlgnevust kustutada. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab hageja pidevat ravi ja ei saa töötada.

Põhjendades oma nõuet PKS § 71 palub hageja vabastada teda elatise võlgnevuse maksmisest I.B kasuks summas 28628 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

I.B hagi A.B vastu elatise suurendamise nõudes

A.B 25.05.2006 vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista. 2004.a kostja sai invaliidiks töövõimetusega 90% ja saab pensioni 1269 krooni kuus, maksab elatist summas 300 krooni kuus. Arvestades kostja töövõimetust ja kohtuotsust, on ta nõus maksma elatist summas 317 krooni (1269 : 4).

Hageja esitas 16.10.2006 kostja vastusele oma seisukoha, mille kohaselt kostja varaline seisund võimaldab tekkinud võlgnevust ja elatiseraha tasuda.

A.B hagi I.B vastu elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise nõudes

Kostja I.B on hagimaterjalid kätte saanud, kuid kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

VARASEM MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-06-5173

3(8)

Viru Maakohtu 12.06.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-12215 jäeti rahuldamata A. B menetlusabi taotlus ja keelduti talle riigipoolse menetlusabi andmisest.

Viru Maakohtu 10.07.2006 määrusega rahuldati hageja A.B esindaja S. Dragunova hagi tagamise avaldus ning peatati hagi tagamiseks Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmani täiteasi nr 095/2001/6526 kuni asjas 2-06-9045 otsuse tegemiseni ja jõustumiseni.

Viru Maakohtu 10.01.2007 määrusega liideti tsiviilasi nr 2-06-5173 I.B hagis A.B vastu elatise suurendamise nõudes ja tsiviilasi nr 2-06-9045 A.B hagis I.B vastu elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise nõudes ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasjade uueks numbriks määrati 2-06-5173.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil I.B toetas oma nõuet ja selle põhjendusi, palus suurendada elatist alates hagi esitamisest, s.o 2006.a märtsist.

12.02.2007 esitas I. B avalduse, kus palus alates 01.01.2007 suurendada elatist 1800 kroonini kuus.

I.B seletas, et temal on 60% töövõime kaotust, kuid ta töötab. Tal on raske tütart ülal pidada elatise eest 300 krooni kuus. Tütar kasvab, kui elatis mõisteti välja oli ta 2-aastane, praegu ta on 15- aastane. Tütre ülalpidamiseks vajalikud kulud on kulud toidule, riietusele ja jalatsitele, hügieeni tarvete ostmiseks, kommunaalmaksed, huviringitasu. Hageja I. B ei leia, et tema poolt esitatud lapse vajadused ja nende suurus on ülepaisutatud. Hageja palub suurendada elatist miinimummäärani, mis on seadusega ettenähtud. Hageja tunnistas, et A. B ema kinkis poolte tütrele Uueks aastaks 300 krooni, et ta saaks endale kingituse osta, tütar ostis endale saapad.

A.B hagi ta ei tunnista. I. B seletas, et omal ajal kohtutäitur Kristel Maalman viis teda eksitusse ja sundis kirjutama avalduse nagu ta loobuks võlgnevuse väljamõistmisest. Kristel Maalman dikteeris, mida on vaja kirjutada. I. B ei tahtnud sellest loobuda ja elatise võlgnevus on suurem, kui näitab hageja A. B. Täitemenetluse seadustik ei näinud ette võimalust loobuda võlgnevuse väljamõistmisest. I. B leiab, et elatise võlgnevuse suurus ei ole A. B poolt kinnitatud.

I. B-l on ka 60% töövõime kaotust, kuid ta töötab, kuna peab tütart ülal pidama. A. B nimele on registreeritud kinnisvara, mille arvelt ta on võimeline elatist maksma. Ta aitab oma ema, kellel on lehmad ja majapidamine, seega võib ta ka tööle minna.

A.B ei tunnistanud I. B hagi ja jäi oma varem esitatud vastuväidete juurde.

Oma hagi ja selle põhjendusi A. B toetas, kohtuistungil ta täpsustas võlgnevuse suurust, mis on tänaseks päevaks 4690,50 krooni. A. B väidab, et oma tervisliku seisundi tõttu ta ei saa tööle minna, kuna ta ei saa töötada rohkem kui 4 tundi, ei saa kaua aega viibida ühes asendis, näiteks, kaua aega seista või istuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 450 lg 1 kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Tsiviilasi nr 2-06-5173

4(8) Viru Maakohtu 13.03.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-5173 uuendati tsiviilasja arutamist A.B hagi osas I.B vastu elatise võlgnevuse maksmisest vabastamise nõudes, mistõttu selles osas kuulub tsiviilasja menetlus jätkamisele.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et I.B hagi A.B vastu elatise suurendamise nõudes on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt osaotsusega.

TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud:
et pooltel on xx.xx.xxxx sündinud tütar A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud A.B xx.xx.xxxx väljaantud sünnitunnistusega III-ЛА № 392557 (toimik nr 2-06- 5173, tl 6)
et Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 lahutati poolte abielu ning mõisteti A.B-lt välja I.B kasuks elatis tütre A ülalpidamiseks ¼ töötasust (kuid mitte vähem kui 1/6 minimaalpalgast) igakuiselt alates 27.11.1992 kuni 20.07.2009. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-155/93 (toimik nr 2-06-5173, tl 9 ja toimik 2- 06-9045, tl 10-11).

I.B hagi A.B vastu elatise suurendamise nõudes

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni; alates 01.01.2007 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustab 1800 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatis poolte tütre ülalpidamiseks mõisteti välja 1993.aastal, s.o ajal, millal kehtis PKS vana redaktsioon. Antud asjas kuulub kohaldamisele käesoleval ajal kehtiva PKS § 136 lg 1, mille kohaselt enne selle seaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Sama paragrahvi lg 2 järgi huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Sillamäe Rahvakohtu 13.07.1993 otsuse tegemise ajal, kui mõisteti välja elatis poolte tütre ülalpidamiseks, oli ta peaaegu 2-aastane. Tänaseks päevaks on poolte tütar 15-aastane.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära

Tsiviilasi nr 2-06-5173

5(8) suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 14-aastasele või üle selle lapsele moodustavad 3210 krooni kuus (vaata http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud.pdf). Kohus loeb selle asjaolu üldtuntuks lähtudes TsMS § 231 lg-st 1 ja leiab, et 15-aastase tütre ülalpidamiskulude suurust ei ole hagejal I. Butovetsil vaja tõendada teiste tõenditega.

Vastavalt Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani 30.01.2007 vastusele nr 36/771, laekub võlgniku pensionist nõude rahuldamiseks igakuuliselt 627 krooni, millest 500 kantakse sissenõudjale nõude (igakuine elatis + võlg) rahuldamiseks ja 127 krooni kohtutäituri tasuks (toimik nr 2-06-9045, tl 115).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist.

Kostja A. B vaidles mõnede kulutuste vajaduste ja nende suuruse vastu, kuid ei esitanud tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks.

Kohus teeb järelduse, et elatisest summas 500 krooni, mis hageja I. B saab poolte tütre ülalpidamiseks, ei piisa lapse igapäevase vajaduste katmiseks, seega ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Sellest 500 kroonist osa koosneb elatisest, mis on umbes 317 krooni, kuna kostja saab töövõimetuspensioni 1269 krooni (1269 : 4 = 317,25) ja teine osa elatise võlast.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Kostja on nõustunud maksma elatist lapsele kuus 317 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde.

Lähtudes PKS § 61 lg-s 2 sätestatust elatise suuruse määramisel peab kohus lähtuma lapse huvide kõrval ka kummagi vanema varalisest seisundist.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03.2007 otsuses nr 3-2-1-19-07 väljendatud seisukoha kohaselt elatise suurust võib PKS § 61 lg 3 järgi muuta, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Kolleegiumi arvates tuleb elatise suuruse muutmisel arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PKS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Tsiviilasi nr 2-06-5173

6(8) Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PKS § 61 lg-tes 5 ja 6. Muu hulgas on PKS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus.

Perekonnaseadusest ei tulene töövõimetuse määratlust. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Sama tuleneb ka riikliku pensionikindlustuse seadusest. Kolleegiumi arvates peab töövõimetus olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Vastavalt RPKS § 16 lg-le 1 võib püsiv töövõimetus olla osaline või täielik. Isik on RPKS § 16 lg 2 järgi täielikult töövõimetu, kui tal esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. Osaliselt töövõimetu on aga RPKS § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKS § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10-90% ulatuses.

Kolleegiumi arvates tuleb PKS § 61 lg 6 p 1 tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust ka kohustatud vanema osaline töövõimetus, sest isiku võime tööga elatist teenida on ka sel juhul piiratud.

Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema tuvastatud töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatise vähendamisele alla kehtiva miinimummäära. PKS § 61 lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel PKS § 61 lg 6 p 1 alusel. Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista vaid siis, kui lisaks isiku töövõime kaotusele ei ole vanemal ka tema tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust.

Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit.

Kolleegiumi arvates ei ole mõistlik kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul ilma riigi abita toime tulla ega end ülal pidada.

Kolleegium nõustus põhimõtteliselt alama astme kohtute seisukohaga, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

Tsiviilasi nr 2-06-5173

7(8) Vastavalt Irina Butovetsi poolt esitatud palgatõenditele (toimik nr 2-06-5173, tl 8; toimik nr 2-06- 9045, tl 133) tema töötasu moodustas ajavahemikul 2005.a september – 2006.a detsember (k.a) keskmiselt 2652,16 krooni. Peale selle ta saab riigilt toetused üldsummas 2274 krooni kuus (toimik nr 2-06-9045, tl 131) ja elatise näol 500 krooni igakuiselt (toimik nr 2-06-9045, tl 115). Ülaltoodu alusel hageja ülalpidamisvõime on: 5426,16 krooni (2652,16 + 2274 + 500) : 2 (hageja ja tema ülalpeetav) = 2713,08 krooni. Peale selle hageja ei oma korteriomandit ja registritesse kantud vallasvara.

Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt tema sissetuleku kohta, saab ta ainult töövõimetuspensioni summas 1269 krooni kuus (toimik 2-06-9045, tl 9), kuna omab 50% töövõime kaotust (toimik 2- 06-9045, tl 113). Seega kostja ülalpidamisvõime on: 1269 krooni : 2 (kostja ja tema ülalpeetav) = 634,50 krooni. Peale selle kostja omab kinnisvara (toimik nr 2-06-9045, tl 99), mis on tema, ema ja vanaema eluase, registritesse kantud vallasvara ta ei oma.

Hageja poolt nõutud elatise suurus ületab kostja poolt saadud pensioni peaaegu 600 krooni võrra.

Käesoleva asja lahendamisel kohus arvestab, et vastavalt arstliku ekspertiisi 15.02.2006 otsusele nr 247862 on kostjale vastunäidustatud raske füüsiline töö ja puuet ei tuvastatud (toimik 2-06-9045, tl 113). Ülalnimetatud arstliku ekspertiisi otsuse sisulise põhjenduse kohaselt (toimik 2-06-9045, tl 114) on kostjal tuvastatud püsiv osaline töövõimetus, kuna on ta võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Kostjale on määratud töövõime kaotuse protsent 50%.

Hageja väide sellest, et kostja aitab ema põllul, müüb piima ja liha, on paljasõnalised, kuid kohus leiab, et lapse huvidest lähtudes võiks kostja töötada oma võimaluse piires ja teenida raha oma pensionile juurde. Kohus arvestab ka seda, et kostja ei pea maksma kommunaalteenuste eest, tema perekonnal on oma majapidamine, nendel on lehmad, nad ei pea ostma piima ja muid piimatooteid, liha jne. Seda ei eitanud ka kostja.

Hagejal on töövõimetuse kaotuse protsent 60% ja ta omab keskmist puuet (toimik 2-06-9045, tl 124-126), kuid töötab ja saab palka.

Kõikidest eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat muuta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 500 krooni alates 10.03.2006 kuni tütre A täisealiseks saamiseni, s.o kuni 20.07.2009.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb poolte kohtukulud jätta nende endi kanda.

Kohtuotsus (osaotsus) on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 450, 630, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik

Tsiviilasi nr 2-06-5173

8(8)