Legislator Case Law & Legislation
3-06-1969/4 AI generated

3-06-1969/4 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 3-06-1969/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-06-1969/4 · Tallinna Ringkonnakohus: M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
hardship grounds victim lacks legal standing hardship residence permit refusal of insured person standing to lodge complaint attempt by complainant
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1969 Haldusasi * kaebus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2006. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus * määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja * Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2006. a määrus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 24. juuli 2006. a määrusega jäeti rahuldamata Leedu äriühingu * taotlus AS R laeva arestimiseks hagi tagamise abinõuna.

2. * esitas halduskohtule kaebuse, taotledes Harju Maakohtu 24. juuli 2006. a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-18875 tekitatud kahju hüvitamist summas 96 093,72 kr. Ühtlasi palus kaebaja tuvastada maakohtu määruse õigusvastasuse ning tunnistada põhiseadusevastaseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1, jättes selle kohaldamata.

3. Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2006. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult. Määruse motiivide kohaselt pöördus kaebaja hüvitusnõudega vahetult kohtu poole. RVastS § 17 lg 1 teine lause näeb kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse Justiitsministeeriumis. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu seisukohad asjades nr 3-3-1- 28-01 ja 3-3-1-63-02 ei anna kaebajale õigust hüvitise taotlemiseks ilma kohtueelset menetluskorda järgimata. Nimetatud lahendites on Riigikohus leidnud, et kohustuslik kohtueelne menetlus peab olema sätestatud seaduses. RVastS § 17 lg 1 teine lause sätestab selgesõnaliselt, et nõue kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Vastavalt

3-06-1969 2(2) HKMS § 11 lg-le 31 tuleb kaebus tagastada, kui selle esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. * määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada. Kaebaja leiab, et ta võib esitada kaebuse ka otse halduskohtule vastavalt Riigikohtu seisukohtadele asjas nr 3-3-1-63-02. RVastS § 17 lg 1 teise lause tõlgendamine viisil nagu seda tegi kaebaja ei tähenda, et säte kaotaks tähenduse. Sätte tõlgendamisel tuleb arvestada võimude lahususe printsiipi. Selle kohaselt ei saa Justiitsministeerium tuvastada kahju tekkimist, vaid üksnes lahendada taotluse, kui kahju tekitamine on kohtumenetluses tõendamist leidnud. Antud kaebust ei saa Justiitsministeerium lahendada ka ainuüksi sel põhjusel, et kaebaja taotleb RVastS § 15 põhiseadusevastaseks tunnistamist. Seaduse põhiseaduspärasuse üle otsustamisel Justiitsministeeriumil pädevus puudub. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei menetle seadusesätte põhiseadusevastaseks tunnistamise taotlust. Kaebaja suunamine menetlusse, milles ei ole tema kaebuse lahendamine võimalik, kujutab endast kohtusse pöördumise õiguse ja menetlusnormide rikkumist, samuti materiaalõiguse väärat kohaldamist.

5. Justiitsministeeriumi vastuses leitakse, et RVastS § 17 lg 1 teine lause ei sätesta HKMS § 3 lg-s 2 nimetatud teistsugust kohustuslikku menetluskorda. Isikul on võimalik valida, kas ta esitab taotluse Justiitsministeeriumile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 17 lg 1 teine lause täpsustab, et haldusorganiks, kelle poole kahju hüvitamise taotlusega tuleb pöörduda, on Justiitsministeerium. Riigivastutuse seadus ei sätesta sõnaselgelt kohustuslikku kohtueelset menetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et RVastS § 17 lg 1 teine lause määratleb selgesõnaliselt vaid kahju hüvitamise taotluse läbivaatamiseks pädeva haldusorgani, kuid ei reguleeri halduskohtule esitatava hüvitamiskaebuse lubatavuse eeldusi. Seega ei tee nimetatud lause erandit sama lõike esimesest lausest, mille kohaselt kahjunõude saab esitada ka kaebuses halduskohtule. Eeltoodu tõttu ei ole käesolevas asjas kehtestatud vaidluse kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu HKMS § 11 lg 31 p-le 1 tuginedes kaebust tagastada ei saa.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus