3-05-426/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-05-426

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus

Indrek Paukštys

12.03.2007. a Tallinn

3-05-426

OÜ

Noktett

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

Põhja

maksukeskuse

23.02.2005.a

maksuotsuse

nr

12-5/94

tühistamiseks

20.02.2007

Kaebuse esitaja: OÜ Noktett, esindaja Vahur Kivistik

Vastustaja: Maksu-ja Tolliamet, esindaja Kaupo Kruusvee

Jätta OÜ Noktett kaebus rahuldamata

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

1. Põhja Maksukeskus viis 09.03.2004.a korralduse nr 12-2.1/1583 alusel läbi OÜ Noktett

revisjoni, mis hõlmas OÜ Noktett maksude arvestamise ja tasumise õigsust äriühinguga Platform

Traders International Ltd (edaspidi PTI) teostatud tehingute osas maksustamisperioodil 1997 -

2001 (kaasa arvatud).

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 23.02.2005.a maksuotsusega nr 12-5/94 kohustati

OÜ Noktett täiendavalt tasuma füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele

kuuluvat tulumaksu summas 1 428 196 krooni ja sellelt arvestatud intressi 802 552 krooni;

sotsiaalmaksu summas 1812 712 krooni ja sellelt arvestatud intressi 1018 947 krooni ning

tulumaksu 136 871 krooni ja sellelt arvestatud intressi 67 931 krooni.

3. OÜ Noktett esitas 23.03.2005.a Maksu- ja Tolliametile väide maksuotsuse kehtetuks

tunnistamise nõudes. Maksu- ja Tolliameti 05.05.2005.a vaideotsusega nr 83-1 jäeti OÜ Noktett

vaie rahuldamata.

4. 02.06.2005.a esitas OU Noktett Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja maksukeskuse

23.02.2005.a maksuotsuse nr 12/5/94 tühistamiseks.

II MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebuse esitaja palub tühistada Põhja maksukeskuse 23.02.2005.a maksuotsus nr 12/5/94

järgmistel põhjendustel.

5.1 Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et füüsilised isikud on paigutanud laenuna PTI-sse

ligikaudu samapalju raha, kui sealt on hiljem välja võetud. R.M. ja A.M. on laenanud PTI-le

1996.a ja 1997.a kokku 5 909 378 krooni ja äriühingult tagasi saanud kokku 5 910 542 krooni.

Laenatud summade tagasisaamine ei ole vaadeldav juhatuse liikme tasuna ega töötasuna ega muu

tuluna, mis kuuluks maksustamisele tulu- ja/või sotsiaalmaksuga. R.M. ja A.M. laenasid

sihtotstarbeliselt PTI-sse investeerimiseks raha J.K. kokku 1 mln krooni ja T.G. kokku 750 000

krooni.

5.2 Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et PTI-1 tekkis suur kahjum (1,6 mln krooni) seoses

tehingutega Venemaal, mille tagajärjel sattus PTI äärmiselt keerulisse majanduslikku seisu.

Venemaal müüdi rehvid ostuhinnast odavamalt, et tasaarvestada Vene tehingupartneritele tekkinud

kahjud. Maksuhaldur ei ole teinud päringuid Venemaa äriühingutele ega selgitanud välja

tõendamise seisukohalt olulisi asjaolusid, rikkudes nii maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 10

sätestatud uurimispõhimõtet. Puudub alus väita, et PTI oleks müünud rehve Venemaale kallimalt,

kui arvetel näidatud ning alusetu on väide, et näidatud ja tasutud hinna vahe tasuti sularahas.

Kuriteo läbi kahju kandmine põhjendab muuhulgas, miks R.M. ja A.M. pidid paigutama PTI-sse

täiendavaid vahendeid. Kuna PTI kassasse tehtud sissemaksed olid kroonides, on ebamõistlik

maksuameti järeldus, et Venemaalt saadi suurtes summades sularaha.

5.3 OÜ Noktett juhatuse liikmete R.M. ja A.M. seletusi on kasutatud meelevaldselt ning neid ei saa

kasutada tõenditena. Seletustele on omistatud selgitusi ning väiteid, mida pole esitatud. Küsimusi

ei ole vormistatud koos vastustega. Võrreldes 12.05.2004.a meiliga saadetud küsimusi ning

17.05.2004.a saadetud küsimusi, on küsimuste sõnastus ja järjekord erinev. Võimatu on taastada,

mida tegelikult 12.05.2004.a seletuste võtmisel küsiti.

5.4 Maksuhaldur on sisuliste ja õiguslike põhjendusteta samastanud kaks erinevat äriühingut OÜ

Noktett ja PTI. Tegemist on erinevate äriühingutega ning ühe äriühingu tehinguid ei ole võimalik

käsitleda teise äriühingu teeseldud tehinguna. OÜ Noktett tegeleb konservatiivse äriga ning väldib

suuri riske. PTI võttis endale suuremaid riske. OÜ Noktett võis suhetes PTI-ga alati kindel olla, et

PTI täidab oma kohustusi. PTI-ga seotud füüsilised isikud garanteerisid isiklikult PTI kohustuste

täitmise OÜ Noktett ees. Seega oli PTI-ga tehingute tegemine OÜ-1 Noktett riskivaba.

Maksuhaldur ei ole eristanud tegevust ja põhitegevust. PTI põhitegevus ei toimunud Eestis.

Maksuhaldur ei ole selgitanud, millised PTI tehingud toimusid Eestis. PTI tegutses väljaspool

Eestit oma esindaja J. K. kaudu, kes vahendas PTI tehinguid Rootsis ja Saksamaal ning on otseselt

seotud tehingutega Rootsi äriühingutega Inter Wheel AB ja Saksa äriühinguga KVG Kautschuk.

Maksuhalduri väited äriühingu juhtimisest ja majandustegevusest Eestis on oletuslikud ega põhine

tegelikel asjaoludel. Tolliamet maksuhaldurina on aktsepteerinud PTI poolt tehtavaid tehinguid ja

on kohelnud PTI-d õigussubjektina.

J.K. ei ole OÜ Noktett töötaja ega juhtorgani liige, mis samuti kinnitab, et äriühinguid tuleb

vaadelda eraldi ja puudub igasugune alus PTI tehingute käsitlemiseks OÜ Noktett tehingutena.

Põhjendamatu on maksuhalduri käsitlus, et vaidlusalused summad tuleb PTI-st väljamaksmise

hetkel lugeda OÜ Noktett tuluks.

5.5 Puudub vaidlus selle üle, et juhatuse liikmed on andnud OU-le Noktett laenu 4,5 mln krooni.

5.6 Arvestades, et maksuhaldur leiab, et tegemist on omanikutulu väljavõtmisega, peaks

maksuhaldur lähtuma ka omanikutulule ehk dividendidele kohasest maksukäsitlusest.

5.7 Juhul, kui mitte lugeda PTI-d iseseisvaks isikuks, on tegemist mitte OÜ Noktett maksustatava

tuluga, vaid A.M. ja R.M. tuluga, mis tekkis aastatel 1996.a ja 1997.a, kui nimetatud summad

laekusid. Seega tuleks lugeda tulu tekkimise hetkeks sularaha saamist enne selle paigutamist PTI-

sse.

5.8 MKS-s sätestatud intressimäär 0,06% päevas on vastuolus Põhiseaduse (PS) §-ga 11. Võrreldes

rahaturul toimuvaga ning analüüsides eelnevaid intresse, on intress ebaproportsionaalne ning ei

täida seega oma eesmärki.

6. Vastustaja leiab, et kaebuses toodud põhjendused ei muuda maksuotsuses tuvastatut ning palub

jätta kaebus rahuldamata.

6.1 Maksukohustuse määramise alus seisneb selles, et maksuhaldur on samastanud OÜ Noktett

ning

välismaal

registreeritud

äriühingu

PTI

majandustegevuse.

Mõlema

äriühingu

majandustegevust kontrollivad samad füüsilised isikud R.M. ja A.M. Maksustamist põhjustavad

tehingud seisnesid üldistades selles, et maksustamisperioodil 1997 - 2001 OÜ Noktett soetas kaupu

ning suuremas osas müüs need edasi PTI-le (osaliselt toimusid tehingud ka Eesti äriühingutega).

PTI, keda esindasid R.M. ja A.M. müüs OÜ-lt Noktett ostetud kaubad (kaup oli Eesti tollilaos ning

seda ei imporditud Eestisse) edasi välismaistele äriühingutele ning samas ei makstud laekunud

tulult tulumaksu. Välismaal toimuvate tehingute tulemusel ei teki küll Eestis käibemaksu tasumise

kohustust (maksustataval perioodil import ja eksport), kuid tulu, mis võetakse PTI-st välja kuulub

maksustamisele. Samas ei ole PTI Eestis registreeritud ning maksuhaldurile ei ole teada, et

äriühing oleks mujal riikides oma tulu deklareerinud. Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid

on maksuhaldur leidnud, et sisuliselt oli tegemist OÜ Noktett tuluga ning selle varjamiseks on kaup

tehingute tegemisel vormistatud vahepealsel perioodil PTI-le.

6.2 Menetluse käigus ei ole esitatud dokumente, mis tõendaksid laenu andmist. Isikud ei ole ka

üritanud tõendada väidetavalt laenatud summade päritolu. Menetluse käigus on OÜ Noktett

juhatuse liikmed eiranud kaasaaitamiskohustust ning jätnud enamikele küsimustele vastused

andmata. Uue momendina on kaebuses esitatud kaks isikud, kelledelt on väidetavalt saadud laenu

PTI-sse paigutamiseks. Seega on asjakohane jääda R.M. poolt 12.05.2004.a antud selgituste

juurde, mille kohaselt saadi raha Venemaal müüdud kaupade eest. Venemaal tekkinud kahju ei ole

seotud selle kasumiga, mida on maksustatud.

6.3 OÜ Noktett juhatuse liikmete R.M. ja A.M. selgitusi ei ole kasutatud meelevaldselt ning

maksuhalduri poolt protokollitud vastused ja küsimused on kajastatud maksuotsuses vastavalt

tegelikkuses asetleidnud dialoogile maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel ning puuduvad

igasugused mõistlikud põhjendused tõendite arvestamata jätmiseks. Vastustaja leiab, et kaebuse

esitaja väited selle kohta, et A.M. ja R.M. 12.05.2004.a ütlused ei ole tõenditena käsitletavad, on

otsitud ja kantud soovist elimineerida maksukohustuslase jaoks ebamugavad tõendid, mis viitavad

otseselt maksuotsuse põhjendatusele.

6.4 Uurimisprintsiip ei tähenda eranditult igasuguse informatsiooni kogumist. PTI Saksa partnerite

ning J.K. selgitused ei ole otseselt seotud maksukohustuse selgitamisega ning nende selgitused ei

saaks muuta maksumenetluses tuvastatut. Maksuotsuses on tõendatud ning OÜ Noktett on ka ise

tunnistanud, et PTI tegevust kontrolliti OÜ Noktett juhatuse liikmete poolt ning

sellest tulenevalt toimus ka majandustegevus Eestis (juhtorgan asus Eestis). Puudub vaidlus selle

üle, et raha liikumisi PTI arvelduskontol kontrollisid R.M. ja A.M.

6.5 Tõele ei vasta, et maksuhaldur ei ole analüüsinud tarneklauslite sisu. OÜ Noktett lisas oma

eriarvamusele AP Transport OÜ Kirja, mille kohaselt ei lasu kauba röövimise eest vastutust PTI-1.

Kaebaja väide, mille kohaselt on käesolevas vaidluses argumendiks asjaolu, et maksuhaldur

aktsepteerib PTI tollideklaratsioone, ei oma tähendust maksustamise aspektist. Seadusandluses ei

ole reguleeritud maksuhalduri kohustust asuda tühistama tollideklaratsioone ning samuti ei ole

seatud ka tähtaega, mille jooksul peaks seda tegema. Tollideklaratsioonid näitavad pigem kauba

liikumist ning selles osas vaidlus puudub. Samuti ei saa öelda, et tollideklaratsioonid kajastaksid

tingimata väära informatsiooni, sellepärast, et tehingute tegemiseks kasutasid R.M. ja A.M. PTI

nimelist äriühingut ning seda aktsepteerisid ka tehingupartnerid. Käesolevas asjas ei saa

tollideklaratsioonid olla tõenditeks majandustehingute tõlgendamisel kuna nende õiguspärasus ei

mõjuta fakti, et PTI kaudu on saadud maksuvaba tulu.

6.6 Kaebaja väide selles osas, et OÜ Noktett juhatuse liikmed on andnud OÜ-le Noktett laenu, ei

ole käesoleval hetkel vaidluse objektiks, kuna arvestatud on selliste laenudega, mis

raamatupidamises ei kajastu.

6.7 Tulumaksu määramine on õiguspärane ja tegemist ei ole dividendituluga vaid kuni 1999.a

lõpuni oli tegemist töökohas tehtud väljamaksetega ning alates 2000.a oli tegu juhatuse liikmele

tehtud väljamaksega. Arusaamatuks jääb ka kaebuse esitaja väide, et tulu peaks olema tekkinud

1996 - 1997.a. Maksuseaduste kohaselt on maksustamise aluseks väljamaksed, mitte kasumi

tekkimine äriühingus. Maksuhaldur on lähtunud maksukohustuslase jaoks kõige soodsamast

lähenemisest.

6.8 Intressi arvestamise osas leiab vastustaja, et puudub alus oletada, et MKS § 117 sätestatud

intressi määr oleks vastuolus PS §-ga 11, mis sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega.

III KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud

kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel

põhjustel.

7.1 Kaebuse kohaselt kandis PTI peale kaubakoorma röövimist Venemaal kahju 1,6 mln krooni.

Kuriteo tagajärjel tekkinud probleemide lahendamiseks ja äripartneritega kahju tasaarveldamiseks

pidi PTI müüma kaupu suure allahindlusega. Raskest majanduslikust situatsioonist ülesaamiseks

laenasid A.M. ja R.M. PTI-le isiklikke vahendeid summas 5 909 378 krooni, mille arvelt kustutas

PTI oma kohustusi OÜ Noktett ees. A.M. ja R.M. on kaebuse kohaselt äriühingust tagasi saanud

kokku 5 910 542 krooni.

Kohus nõustub maksuotsuses toodud põhjendustega, mille kohaselt ei olnud R.M. ja A.M.l põhjust

ning neil puudusid ka isiklikud vahendid PTI-le laenude andmiseks.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit laenusuhte olemasolu kohta. Laenu andmine

5.9 mln krooni ulatuses ei nähtu ka PTI arvelduskonto väljavõttelt. Samuti puuduvad tõendid selle

kohta, et A.M. ja R.M. oleksid olnud võimelised sellises suuruses laenu andmiseks.

Väited,

et

PTI-le

laenu

andmiseks

võeti

laenu

omakorda

J.K.t

ja

T.G.lt,

on

dokumentaalselt tõendamata. Puuduvad nii lepingud kui dokumendid raha saamise kohta.

Kohtuistungil tunnistaja J.K. poolt antud ütlused on vastuolulised ja ebaselged. Tunnistusi

andes kinnitas J.K. alguses, et on andnud laenu PTI-le, hiljem aga selgus, et isik käsitles

laenu andmisena hoopis PTI-sse investeerimist (VII kd tl 8-10). Samuti on kaheldava

usaldusväärusega T.G. ütlused laenu andmise kohta A.M.le, mille kohaselt laenas isik kõik oma

sularahas kogutud säästud, millest ei teadnud keegi peale isiku enda, ilma tagatiseta naabrimehele.

Samuti nähtub T.G. ütlustest, et väidetavaks laenusummaks oli 500 000 krooni, mitte aga 750 000

krooni, nagu väidab kaebaja. T.G. ei kinnitanud ka laenu seotust PTI-ga(VIIkdtll7-19).

Isegi kui lähtuda eeldusest, et A.M. ja R.M. on saanud J.K.lt ja T.G.lt laenu kokku ligikaudu 1,5

mln krooni, ei tõenda see laenu andmist PTI-le summas 5,9 mln krooni. Lisaks väidetavale laenu

andmisele PTI-le on A.M. ja R.M. andnud laenu ka OÜ-le Noktett. Seega, isegi kui raha

laenamine J.K.lt ja T.G.lt toimus, ei saa sellest teha automaatselt järeldust, et raha on edasi

laenatud PTI-le. R.M. ja A.M. 12.05.2004.a seletuste kohaselt ei mäletanud isikud laenu andmist

teistele isikutele peale OÜ Noktett.

Selgusetuks jääb ka laenu andmise ajend. Kaebuse esitaja väidete kohaselt tingis laenu andmise

rehvikoorma röövimisest tekkinud 1,6 mln kroonise kahju hüvitamise vajadus. Samas ei põhjenda

see laenu andmist summas 5,9 mln krooni. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et kuriteo tagajärjel

tekkinud olukorras, kus PTI pidi hüvitama tekkinud kahju koos viiviste ja leppetrahvidega ning

selleks tarnima Vene partneritele kaupu alla turuhinna, sealjuures ostuhinnast odavamalt, vajas PTI

täiendavaid vahendeid, on paljasõnalised. Rehvikoorma röövimisega tekkinud kahju hüvitamise

vajadusest ei teadnud midagi ka tunnistajad J.K. ja T.G., kellelt väidetavalt võeti laenu selle kahju

kompenseerimiseks.

Vastuolulised on kaebaja väited, et PTI-st väljavõetud summade näol on tegemist A.M.le ja R.M.le

laenu tagastamisega, samas aga teenis PTI pidevalt kasumit. OÜ Noktett poolt PTI-le tollilaos

müüdud kauba ja PTI poolt sama kauba edasimüügi hindade võrdlusest nähtuvalt müüs OÜ Noktett

1999.a Nokian Tyres PLC-lt ostetud kauba PTI-le keskmise juurdehindlusega 18%. PTI müüs

sama kauba edasi Rootsi ja Saksamaa äriühingutele juurdehindlusega 50%. 2000.a müüs OÜ

Noktett PTI-le rehve keskmise juurdehindlusega 9,9% ning PTI müüs samad rehvid edasi

juurdehindlusega 40%. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud maksuameti arvestusi kasumi

teenimisel.

7.2 Kohus leiab, et põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et maksuamet on rikkunud

uurimispõhimõtet sellega, et ei ole selgitanud PTI ja tema Vene äripartnerite vaheliste tehingute

asjaolusid. Maksuhalduri võimalus koguda tõendeid sõltub muuhulgas sellest, kuidas

maksukohustuslane täidab kaasaaitamiskohustust. Kui kaebaja esitab versiooni, et R.M. ja A.M.

poolt 1996-1997.a PTI-sse paigutatud raha näol on tegemist isikute laenuga PTI-le, mitte aga

rehvitehingutest Vene äriühingutega, nagu on leitud maksuotsuses, peab ta selle versiooni

tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse neid kontrollida.

R.M. ja A.M. 12.05.2004.a Põhja maksukeskusele antud seletustest nähtuvalt (VII kd tl 38-45) ei

osanud isikud enamus küsimustele vastata. Isikud ei kasutanud võimalust protokollile märkuste

tegemiseks revidentide poolt kirjutatud vastuste muutmiseks või parandamiseks. Kohus nõustub

vastustajaga, et kaebaja ei ole isegi üritanud tõendada väidetavalt laenatud summade päritolu,

eirates sellega kaasaaitamiskohustust.

Kaebuse kohaselt ei ole A.M. ja R.M. 12.05.2004.a ütlused tõenditena käsitletavad, kuivõrd

protokollis kajastuvad üksnes vastused, mitte küsimused ning kõikidel protokollide lehekülgedel

ei ole isikute allkirju.

Kohus nõustub vastustajaga, et menetlusnormi rikkumisena ei saa käsitleda seda, et protokolli

koostaja on vormistanud küsimused ja vastused erinevatel lehekülgedel ning leiab, et puudub alus

jätta kirjalikult esitatud tõendid arvestamata. Seletustel on A.M. ja R.M. allkirjad ning

isikutele on antud täiendavaid võimalusi seletuste andmiseks. Lausete ebaloogilisust ei saa ette

heita maksuhaldurile, kuna laused on kirja pandud OÜ Noktett enda esindajate poolt. OÜ Noktett

esindajad ei ole pidanud vajalikuks küsitlemise järgselt protokollidega tutvudes omapoolsete

pretensioonide esitamiseks. Konkreetseid asjaolusid, milles seisneb väidetav seletuste

moonutamine ja millised on siis nn õiged seletused, ei ole kohtule esitatud. A.M. ja R.M. ei ole

pidanud vajalikuks ka kohtumenetlusest osa võtta, et enda seletusi täpsustada. Seega tuleb lähtuda

maksumenetluses antud ütlustest.

7.3 Õige on kaebaja väide, et PTI ja OÜ Noktett ei ole üks ja sama äriühing, kuid samas ei ole

vastustaja väitnud ka vastupidist. Maksuotsuses on leitud, et OÜ Noktett (R.M. ja A.M.) kasutas

PTI-d tehingute tegemiseks eesmärgiga varjata tegelikku kasumit, mille võtsid R.M. ja A.M. hiljem

PTI-st maksuvabalt välja. Vaadeldes tehingute sisu leidis maksuamet, et mõlemat äriühingut juhiti

Eestist ning tehinguid korraldasid (esindasid) R.M. ja A.M..

Kaebuse esitaja väidete kohaselt võis OÜ Noktett suhetes PTI-ga alati kindel olla, et PTI täidab

oma kohustusi. PTI-ga tehingute tegemine oli OÜ-1 Noktett riskivaba, kuid PTI võttis väga suuri

riske. Maksuhaldur tegi kontrollimise ajal kindlaks, et rehvide müügitehingud Venemaale ja

Saksamaale olid riskivabad, kuna Venemaale saadeti kaup teele alles peal kinnituse saamist, et

raha laekub PTI arvelduskontole ja Saksamaa äriühingule oli kauba eest raha laekumine tagatud

panga akreditiividega. Rootsi äriühingu Inter Wheel AB suhtes oli OÜ Noktett juhatuse liikmete

A.M. ja R.M. usaldus äripartneri suhtes nii suur, et ei sõlmitud ühtegi vastastikust lepingut, mis

oleksid andnud vaidluste puhul võimaluse pöörduda arbitraaži poole. Inter Wheel AV tasus

korrapäraselt saadetud kauba eest kuu ajajooksul.

Kohus nõustub vastusajaga, et OÜ Noktett riski maandamiseks ei olnud vajadust müügitehingute

tegemiseks läbi PTI. OÜ-1 Noktett oli võimalus ekspordi puhul kasutada samasuguseid riski

maandamise meetodeid kui A.M. ja R.M. kasutasid PTI tehingute puhul.

Asjas on tuvastatud, et PTI arvelduskontot kasutasid ainuisikuliselt OÜ Noktett juhatuse liikmed

A.M. ja R.M. Samas ei ole maksuhalduril ega ka kohtul õnnestunud tuvastada PTI omanikke ega

seaduslikke esindajaid, samuti seda, et PTI-1 toimuks muu majandustegevus lisaks OÜ-lt Noktett

soetatud kauba edasimüümisele. Eeltoodu viitab sellele, et PTI näol ei ole tegemist sisuliselt

iseseisva juriidilise isikuga, vaid OÜ Noktett juhatuse liikmete kontrolli all oleva juriidilise

isikuga, mille rekvisiite on OÜ Noktett poolt kasutatud fiktiivse müügiahela loomisel.

PTI tegutsemist sõltumatu majandusliku üksusena ei kinnitanud ka tunnistaja J.K. ütlused. J.K.

nimetas ennast vabakutseliseks konsultandiks ning ei kinnitanud kaebuse esitaja väidet, et tema

näol on tegemist PTI Euroopa esindajaga. J.K. teadis PTI esindajatena üksnes A.M. ja R.M.. J.K.

suhtles faktiliselt A.M. ja R.M., kes olid nii OÜ Noktett kui ka PTI esindajad (VII kd tl 8-10).

Seega ei tõenda J.K. tunnistust PTI toimimist iseseisva majandusliku üksusena. OÜ Noktett poolt

07.02.2007.a kohtuistungil esitatud Kautschuk-Werwertungs-Gesellschaft mbH ja Inter Wheel

Sweden AB kirjad ei oma vaidlustatud maksuotsuse kehtivuse seisukohalt tähendust, kuna J.K.

osalemine või mitteosalemine tehingute sõlmimisel ei mõjuta järeldust, mille kohaselt OÜ Noktett

ja PTI vahelisi tehinguid tuleb lugeda näilikeks. Asjaolu, et maksuhaldur ja kohtud ei ole

kohustatud lähtuma tehingute kohta vormistatud dokumentidest, vaid tehingute tegelikust

majanduslikust sisust, on leidnud kinnitust ka kohtupraktikas (Riigikohtu halduskolleegiumi

07.12.2006.a otsus nr 3-3-1-63-06).

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väide, mille kohaselt PTI nimel esitatud

tollideklaratsioonide aktsepteerimisega Tolliameti poolt tuleb lugeda tõendatuks PTI kui iseseisva

juriidilise isiku tegutsemine, on meelevaldne. Tollideklaratsioonid vormistatakse deklarandi poolt

kauba liikumise kohta ning tollideklaratsioonide kontrollimise raames puudub maksuhalduril

kohustus ja vajadus asuda tuvastama tolliformaalsustele eelnevaid ja järgnevaid tsiviilõiguslikke

tehinguid. Deklaratsioonis kajastatud andmete õigsuse riisiko lasub deklarandil ning deklaratsiooni

vastuvõtmine tolli poolt ei saa piirata hilisema maksumenetluse raames tehingute tegeliku

majandusliku sisu tuvastamist maksuhalduri poolt.

Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et PTI ei olnud majanduslikus mõttes toimiv äriühing

ning tegemist oli off-shore struktuuriga eesmärgiga vältida maksude tasumist Eesti seaduste alusel.

Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb lähtuda tehingu

tegelikust sisust. Vastasel juhul oleks tehingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata

kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus, kuid selline olukord oleks vastuolus maksu kui

avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega. Kohus nõustub

vastustajaga, et tehingute osas, kus oli tegemist rehvide müügiga PTI-le odavama hinnaga, kui

need edasi müüdi, on tegemist teeseldud tehingutega maksuseaduse mõttes. MKS § 83 lõike 4

kohaselt ei võeta teeseldud tehingut maksustamisel arvesse. Kui teeseldud tehing tehakse teise

tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. MKS §-st

84 tulenevalt juhul, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi,

mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

7.4 Kuna käesolevas asjas tuvastatud asjaolud viitavad fiktiivsele vahelülile tehingute

vormistamisel, on PTI arvelduskontole kauba soetajatelt laekunud summade näol tegemist OÜ

Noktett poolt klientidele võõrandatud kauba eest laekunud rahasummadega ehk OÜ Noktett

tuluga. Kuivõrd tulu on tekkinud A.M. ja R.M. aktiivse tegevuse tulemusena, on vastustaja

põhjendatult käsitlenud A.M. ja R.M. poolt PTI kontolt (OÜ Noktett tulu arvelt) saadud

rahasummasid isikute töötasuna, mitte aga dividendituluna, mis on oma olemuselt mittetöine tulu.

Maksuotsusest ja selle lisast nr 3 nähtuvalt võttis R.M. PTI arvelduskontolt välja 1998.a 76 000

krooni ja 2000.a 2 040 315 krooni ning A.M. võttis 1999.a välja 1 752 912 krooni, 2000.a 1 364

736 krooni ning 2001.a 335 102 krooni. R.M. ja A.M. on OÜ Noktett juhatuse liikmed ning R.M.

töötas OÜ-s Noktett direktorina ja A.M. finantsdirektorina. Töötasu maksustamisel lähtutakse

väljamakse tegemise hetkest. Seega on põhjendamatud kaebaja väited, et tulu peaks olema olnud

tekkinud 1996-1997.a.

Kuni 31.12.1999.a kehtinud tulumaksuseaduse (TMS) § 26 lõike 1 kohaselt on ettevõte, kes teeb

sama paragrahvi 2. lõikes nimetatud väljamakseid, on kohustatud nendelt kinni pidama tulumaksu.

TMS § 26 lõike 1 punkti 2 kohaselt tulumaks peetakse kinni residendile põhitöökohas makstavalt

palgalt, preemialt ja muudelt tasudelt, arvestades TMS § 11 sätestatud maksuvaba tulu. TMS § 26

lõike 5 kohaselt juriidiline isik, kes teeb maksumaksjale väljamakseid ja on TMS alusel kohustatud

nendelt kinni pidama tulumaksu, on kohustatud kinnipeetud tulumaksu üle kandma maksuameti

kohaliku asutuse pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks ja

esitama samaks tähtajaks vastava maksudeklaratsiooni.

Alates 01.01.2000.a kehtiva TMS § 40 lõike 1 kohaselt tulumaksu kinnipidaja on residendist

juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule TMS 3. ja 5 peatüki kohaselt tulumaksuga

maksustatavaid väljamakseid. TMS § 40 lõike 4 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud

kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse

tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. TMS § 41 punkti 1 kohaselt peetakse kinni

residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt

tasudelt (§ 13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lõige 2),

arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi.

Kohus nõustub vastustajaga, et lähtutud on maksukohustuslase jaoks kõige soodsamast

lähenemisest, st maksustatud ei ole kogu väljavõetud summat vaid sularahas sissemakstud ja

väljavõetud summade vahet ning töötasuväljamakseid on käsitletud brutosummadena.

7.5 MKS § 117 sätestatud intressi määr on kooskõlas PS §-ga 11, mis sätestab, et õigusi ja

vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust.

Riigikohtu halduskolleegiumi 05.11.2002.a otsuses nr 3-4-1-8-02 on leitud järgmist:

„Maksukorralduse seaduse ja rahandusministri määrustes käsitletav intress kujutab endast sisuliselt

ka viivist maksumaksja või maksu kinnipidaja viivituse eest maksusumma tasumisel või

ülekandmisel. Intressi kehtestamise eesmärgiks on riigi varaliste huvide kaitsmine kui ka

maksumaksja ja maksu kinnipidaja motiveerimine täita rahalisi kohustusi riigi ees õigeaegselt."

Maksuhalduri poolt kohaldatav intress ei ole samastatav rahaturu intressiga.

7.6 Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 23.02.2005.a

maksuotsus nr 12-5/94 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti,

kannab menetluskulud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Indrek Paukštys

Kohtunik