1
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 2-06-16767 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2007. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 11. jaanuar 2007. a Kohtuasi R. L. hagi J.B. vastu elatise nõudes lapsele Menetlusosalised Hageja:
Kostja: R. L. (IK…; elukoht: …)
J. B. (IK…; elukoht: …)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista kostjalt J. B. hageja R. L. kasuks elatis alates 09. juunist 2006. a igakuise elatusrahana 2 000 (kaks tuhat) krooni alaealise tütre K. L. (IK …) ülalpidamiseks kuni K. L. täisealisuseni s.o... a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.
Edasikaebe kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I
Asjaolud ja maksekäsu kiirmenetlus
2
1.
R. L. ja J. B. kooselust sündis ... a laps, K. L.
2.
R. L. esitas 09.06.2006. a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult J. B. lapsele elatise nõudes 2 000 krooni.
3.
Võlgnik esitas 30.06.2006. a vastuväite. Vastuväite järgi võtab ta osaliselt lapse ülalpidamisest osa – ostnud lapsele riideid ja toiduaineid, samuti saatnud raha.
4.
Kohtunikuabi 04.07.2006. a määrusega anti maksekäsu nõue kohtunikule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
5.
Hagis taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist summas 2 500 krooni.
6.
Hagi põhjenduste kohaselt kasvatab last hageja. Kostja viibib koos lapsega harva ning toetab last ebapiisavalt. Laps on sellises eas (3. aastane), kus tema vajadused on eriti suured, mistõttu lapse kasvatamisega kaasnevad suuremad kulutused. Lapsel diagnoositi allergia ning perekonna lagunemise tõttu on lapsel stress, mistõttu on vajalik lastepsühholoogi abi, massaaž, bassein. Lapse ühe kuu ülalpidamiskulud on ligikaudu 3 310 krooni. Kostjal on võimalik maksta lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni, mis on lapse normaalseks kasvatamiseks minimaalne elatis. Kostja majanduslik seisukord on parem kui hageja oma.
7.
Kostja oma 31.10.2006. a kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt on kostja peale kooselu lõppemist (31.12.2005. ) osutanud lapsele abi, jaanuaris 2006. a maksis kostja lapsele 1 000 krooni, veebruaris 1 000 krooni ja märtsis 800 krooni. Kostja viibib tihti koos tütrega (1-2 korda nädalas) ja toetab last (toit, kingitused). 2006. aastal on kostja ostnud lapsele riideid 2 000 krooni eest. Enne kooselu lõppu tegi kostjas majas remondi, paigaldas plastikaknad ning vahetas välja olmetehnika. 20.03.2006. a võttis kostja Hansapangast eluasemelaenu 41 000 krooni ning 14.10.2006. a võttis laenu Kagu Investist 15 000 krooni. Kostja maksab lapsekindlustust. Kostja ei ole suuteline maksma elatist 2 500 krooni. Kostja poolt vabatahtlikult makstav elatis 900 krooni on piisav.
8.
Vastuseks kostja vastusele märkis hageja kohtule 17.11.2006. a saadetud vastuses, et korteri remont teostati ja olmetehnika osteti õppelaenu eest, mille hageja võttis. Ka aknad vahetati laenu eest, mille võttis hageja ja millist hageja siiani tagasi maksab. Lapsekindlustuslepingu on sõlminud hageja.
9.
Hageja taotles elatise väljamõistmist summas 2 500 krooni. Hageja selgitas, et kostja on võimeline elatist nõutavas summas maksma, sest töötab Soome Vabariigis. Lapse ülalpidamiseks kulub ühes kuus keskmiselt 4 000 krooni, millest poole peaks kandma kostja.
10.
Kostja kohtuistungist osa ei võtnud.
11.
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
12.
Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).
13.
Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).
11.
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).
12.
Elatise miinimum on sätestatud PkS §-s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni, 2007. aastal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1 800 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid PkS § 61 lg 5 ja lg 6 alusel.
13.
Hageja taotleb kohtule esitatud hagis elatise väljamõistmist summas 2 500 krooni, põhjendusel, et lapse ülalpidamiseks ühes kuus kulub ligikaudu 3 310 krooni, kohtuistungil selgitas hageja, et lapsele kulub ühes kuus ca 4 000 krooni, lapsel on tervisest tingitud erivajadused.
14.
Kostja põhiline vastuväide seisneb selles, kostja toetab last vabatahtlikult (annab raha, ostab asju, on lapsele teinud kindlustuse) ning piisavas määras.
15.
Kohus kostjaga ei nõustu. Ülalpidamiskohustust saab lugeda täidetuks juhul, kui lapsevanem toetaks last regulaarselt ja piisavas määras. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulude hulka ei saa arvestada korteri remondiks ja olmetehnika ostmiseks kulutatud raha, samuti lapsekindlustuse sõlmimist. Elatisraha on ette nähtud lapse jooksvate ülalpidamiskulude katteks, sest laps vajab oma eluks ja arenguks pidevalt ja regulaarselt vahendeid. Kostja on 2006. aastal kandnud lapse ülalpidamiseks üle raha kolmel korral ja ostnud asju, kuid seda ei saa lugeda piisavaks ja regulaarseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-7-05 rõhutanud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja väidab ka seda, et lapsega viibides tekkivad tal kulutused. Arvestades seda, et laps viibib vahel koos kostjaga, on mõningane täiendavate kulutuste kandmine paratamatu. Samas kannab lapse kasvatamisega seotud kuludest suurema osa see
4
vanem, kelle juures laps elab, mistõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada.
16.
Hageja seisukoha järgi on lapse vajadused ühes kuus ca 4 000 krooni. Pool nimetatud summast, ehk ühe lapsevanema osa sellest moodustab 2 000 krooni.
17.
Järgnevalt võrdleb kohus poolte varalist seisundit, selgitamaks, kas poolte varaline seisund annab alust hagi rahuldada, kas pooltel on majanduslikult võimalik lapsele hageja arvestustes märgitud ülalpidamist võimaldada ning kas hageja nõutud elatis on mõistlik.
Kohus leiab, et kui poolte varaline seisund võimaldab lapsele pakkuda parema ülalpidamise, kui Eestis pered keskmiselt suudavad, on see olemuslikult positiivne. Samas on ilmselge, et lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on alati suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.
Riigikohus on oma 09.03.2005. a kohtuotsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „On õige, et PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest“.
18.
Hageja keskmine palk on ca 4 970 krooni (brutto) ja kostja keskmine palk ca 5 700 krooni (brutto), kohtule esitatud palgatõendite kohaselt.
Hageja ülalpidamisvõime (isiku sissetulek/(isik + tema ülalpeetavate arv)=ülalpidamisvõime) on: 4 970/2=2 485, kostjal: 5 700/2=2 850 krooni.
19.
Eeltoodu alusel kohus leiab, et elatise suuruseks on mõistlik määrata 2 000 krooni. Nimetatud summa ei ole liialt väike ega ka ülemäära suur.
20.
Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatise nõude esitamisest, alates 09.06.2006. a.
21.
PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).
Kohtunik
