2-05-21082/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-21082 (enne 01.01.2006 nr 2-1536/05) Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. märts 2007, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi J.A hagi V.A vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J.A Kostja V.A Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 20. veebruar 2007, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova Istungil osalenud isikud Hageja Resolutsioon 1. J.A hagi rahuldada täies ulatuses. 2. Lahutada J.A (abielueelne perekonnanimi G) ja V.A vahel Sillamäe linna Perekonnaseisuosakonnas 14.02.1987 sõlmitud abielu, kanne nr 27. 3. J.A-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimeks A. 4. Mõista V.A-lt välja J.A kasuks elatis tütre V, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1000 (üks tuhat) krooni alates 01.06.2005 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni 17.06.2010. 5. Kohtuotsus elatise nõudes kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud 1. Kohtukulud jäetakse poolte endi kanda. 2. Mõista V.A-lt riigituludesse välja riigilõiv 1050 /üks tuhat viiskümmend/ krooni. Anda V.A-le tähtaeg riigilõivu tasumiseks Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ kontole nr 221023778606 Hansapangas või kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900072136 - 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile

Tsiviilasi nr 2-05-21082

2(4) (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 28.11.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 14.02.1987.a Sillamäel. Abielust on kaks last: tütar V – õpib Vanalinna kooli 7 klassis ja tütar J – õpib Sillamäe Kutsekoolis.

Poolte abielusuhted on kostja ebaväärika käitumise ja alkoholi kuritarvitamise tõttu viimase 2-3 aasta jooksul täielikult lagunenud. Samal põhjusel on kostja pidevalt vahetanud töökohti ja tal ei ole mingit stabiilset sissetulekut.

Kostja on alates 2005.a juuni kuust poolte laste ülalpidamisest ja kasvatusest täiesti eemaldunud ning ei osale pereelus mingil moel. Kõik laste ülalpidamiskulud, samuti kommunaalteenuste kulud on hageja kanda ning tal tuleb sageli laenata raha või oodata abi oma vanematelt.

Hageja palk on 2690 krooni kuus. Kostja lahkus septembri kuus töölt omal soovil.

Laste ülalpidamiskulud koosnevad igapäevastest vajadustest, nagu toidukulud, kuluid sanitaarja hügieenitarvetele, aluspesule, rõivastele, jalatsitele, õppematerjalidele, ravimitele, vitamiinidele. Kuna tütar Julia õpib kutsekoolis, siis palub hageja ka tema ülalpidamiseks elatis välja mõista.

Põhjendades oma nõuet PKS §-dega 29, 61 palub hageja lahutada poolte abielu, jätta talle abielujärgne perekonnanimi, mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis 2 lapse ülalpidamiseks alates 01.06.2005 igakuiselt summas 1000 krooni igale lapsele.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja jättis hagile vastamata. Hagimaterjalid koos vastuse esitamise nõudega sai kostja isiklikult kätte.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, täpsustades, et kuna vanem tütar lõpetas juba kutsekooli, ei soovi hageja tema peale elatist välja mõista. Alates 23.12.2005 elavad pooled erinevatel aadressidel. Alates 2005.a juunist elasid pooled ühes korteris, kuid erinevates tubades nagu naabrid, sellest ajast lõppesid abielulised ja majanduslikud suhted. Hageja leiab, et perekonna ei saa säilitada ja palub abielu lahutada. Kohtukulud välja mõistmist kostjalt ei nõua.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuna sai isiklikult kohtukutse kätte 08.02.2007 (tl 28). Kohut mitteilmumise põhjustest kostja ei teavitanud. Hageja palus vaadata asi läbi sisuliselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

Tsiviilasi nr 2-05-21082

3(4) nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt poolte abielusuhted lõppenud 2005.a juunis ja alates 23.12.2005 elavad pooled erinevates elukohtades. Hageja leiab, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine muutunud võimatuks.

Kohus on seisukohal, et tingimustes, kus üks abielupooltest soovib abielu lahutada ja teine pool ei vaidle sellele vastu, poolte abielusuhted lõppesid peaaegu 2 aastat tagasi ja nad elavad erinevates elukohtades ning ei tunne huvi teineteise vastu, on abielu jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada.

Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle abielujärgne perekonnanimi A. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi A.

PKS § 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. PKS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkulepe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Poolte vahel puudub vaidlus ühisvara jagamise suhtes. Samuti puudub poolte vahel lapsesse puutuv vaidlus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustas 1345 krooni. Alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni. Alates 01.01.2007 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustab 1800 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 14-aastasele või üle selle lapsele moodustavad 3210 krooni kuus (vaata http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud.pdf).

Kostja ei vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse

Tsiviilasi nr 2-05-21082

4(4) elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates 01.06.2005, mis vastab PKS § 70 lg 2, kuna kostja sellele vastuväidet ei esitanud. Hageja soovib elatist saada summas 1000 krooni igakuiselt.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 1000 krooni alates 01.06.2005 kuni tütre V täisealiseks saamiseni, s.o kuni 17.06.2010.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 28.11.2005.

Hageja ei palunud kostjalt kohtukulud väljamõistmist, kostja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja, mistõttu vastavalt TsMS § 60 lg 1 ja 3 tuleb poolte kohtukulud jätta nende endi kanda.

Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p-le 2 (enne 01.01.2007 kehtinud redaktsioon) oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagi esitamisel. TsMS § 64 lg 1 järgi mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja kostjalt. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis – aasta elatusrahaga. Seega moodustab hagihind käesolevas asjas 12000 krooni (1000 krooni * 12 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (enne 01.01.2007 kehtinud redaktsioon ja enne 01.01.2006 kehtinud määrad) – 1050 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 1050 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik