2-06-8784/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-8784 Tsiviilasi L.L. hagi V.V. vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. detsembri 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.V. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 20. veebruar 2007 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant-kostja V.V. Vastustaja-hageja L.L. , esindaja Gunnar Leht RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Tartu Maakohtu 13. detsembri 2006 otsus osas, millega mõisteti V.V. lt välja elatis L.L. kasuks kuni õpingute lõppemiseni 30. juunil 2008. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista V.V. lt välja elatis L.L. kasuks 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates 10. aprillist 2005 kuni õppingute lõppemiseni 30. juunil 2006.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

2 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Linna Rahvakohtu 05.05.1988 otsusega V.V. lt välja alimendid ¼ ulatuses tema igakuisest sissetulekust tütar L. ülalpidamiseks alates 22.02.1988 kuni 15.02.2005. Kostja ei ole vabatahtlikult kohtuotsust täitnud, mistõttu on hageja ema M.L. taotlenud otsuse täitmist kohtutäituri kaudu. Viimati on kostjalt elatusraha kinni peetud ajavahemikus 2004. a jaanuarist kuni märtsini. Kostja ei ole hageja kasvatamisest ja ülalpidamisest kunagi vabatahtlikult osa võtnud, samuti ei ole ta lapse ja tema käekäigu vastu vähimatki huvi ilmutanud. Hageja õpib Tartu Gümnaasiumi 12. klassis ja kavatseb edasi õppida kutseõppeasutuses. Hageja elab oma ema M.L. juures. Varem väljamõistetud elatise suurus ei vasta hageja vajadustele. Hageja palus mõista kostjalt välja igakuise elatusraha tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist 1500 krooni kuni hageja õpingute lõpetamiseni.

2. Kostja teatas kohtule, et tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda tervislikel põhjustel, arstitõendit kostja kohtule ei esitanud, samuti ei vastanud kostja hagiavaldusele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 13. detsembri 2006 otsusega hagi ning suurendas Tartu Linna Rahvakohtu 5. mai 1988 otsusega nr 2-369/88 V.V. lt väljamõistetud elatise suurust ja mõistis välja V.V. lt igakuise elatusraha 1500 krooni, mille suurus muutub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel. Elatis kuulub välja mõistmisele L.L. kasuks alates 10. aprillist 2005 kuni L.L. õpingute lõppemiseni 30.06.2008.

Otsuse kohaselt on vanem PKS § 60 lg 1, 2 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Tartu X Gümnaasiumi 27.03.2006 tõendi kohaselt õppis hageja 2005/2006 õppeaastal Tartu X Gümnaasiumis. Tartu Kutsehariduskeskuse 24.11.2006 tõendi kohaselt õpib hageja erialal „Juuksur“ 1. kursusel alates 01.09.2006 ja lõpetab õpingud 30.06.2008.

PKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka lapse vajadusi. Sotsiaalministeeriumi tellitud uurimuse Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika kohaselt läheb terve lapse ülalpidamine linnas vanusegrupis 14-19 eluaastat maksma 3210 krooni kuus. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu, asjaolu, et hageja õpib Tartu Kutsehariduskeskuses ning kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, leidis kohus, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat ja kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis hageja kasuks 1500 krooni kuus.

3 Kohtusse on käesolev hagi esitatud 10.04.2006. Kuna hageja on palunud elatise väljamõistmist üks aasta enne elatisehagi esitamist kohtule, siis tuleb kostjalt väljamõistetud elatise summat suurendada PKS § 70 lg 2 alusel alates 10.04.2005 kuni hageja õpingute lõpetamiseni 30.06.2008.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. V.V. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 13. detsembri 2006 otsuse tühistamist.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud ta 28.11.2006 kohtuistungil osaleda, kuna oli 22.11.2006 toimunud südameinfarkti ja järgneva operatsiooni tõttu ravil Maarjamõisa haiglas ja hiljem pikalt liikumisraskustega taastusravil. Kostja saatis esimesel võimalusel kohtusekretärile vastava teate, kuid ei saanud edastada dokumente, kuna need olid lõplikult vormistamata.

Hageja väited ei vasta olulistes punktides tõele. Hageja ema M.L. on aastaid vältinud kostjaga kontakte. Vaatamata palvetele ei ole ta andnud kontaktandmeid oma elukoha kohta ega arveldusarve numbrit elatusraha ülekandmiseks. Kostja on soovinud teada, kuidas L.L. l elus läheb, kuid vastuseisu tõttu ei ole tahtnud end segada teise perekonna igapäevaellu. Teadaolevalt elab M.L. koos elukaaslasega ja neil on peres teisi lapsi. Kostja on olnud ootel, et teatud vanuse ja teadlikkuse saabumisel leiab L.L. ise võimaluse kostjaga kontakteeruda, mida aga kahjuks ei ole toimunud. M.L. on korduvalt esitanud elatusraha nõudeid kohtutäituri kaudu, need nõuded on kostja koheselt täitnud. See on olnud kostjale ainuke kanal elatusraha ülekandmiseks. Kuna kostja on FIE ja ei maksa endale igakuist palka, selgub aastatulu suurus majandusaasta lõppedes. 2005. aastast on kostja olnud sõltuv südamehaigusest ning seetõttu on käive ja tulu oluliselt langenud. 12. detsembrist 2006 on kostjale määratud invaliidsusgrupp 70% töövõime langusega, mis tõenäoliselt vähendab tööga saadud tulu veelgi. Lisaks on kostjale käesoleva aasta sees määratud uus südameoperatsioon. Seetõttu peab kostja võimatuks kohtuotsusega määratud maksumäära, seda eriti tagasiulatuvalt.

5. L.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt ei vasta apellatsioonkaebus TsMS §-s 633 sätestatud vormi ja sisu nõuetele. Kaebusest ei leia apellandi selgelt väljendatud taotlust, sellest ei nähtu, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit taotleb. Kaebuses ei ole märgitud selle põhjendust, rääkimata sellest, millist õigusnormi on kohus rikkunud, missuguse asjaolu ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud, millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine.

Kostja väidab, et saatis esimesel võimalusel kohtusekretärile vastava teate (istungipäeval 28.11.2006), kuid ei saanud edastada vastavaid dokumente, kuna need olid lõplikult vormistamata. Samas on kostja poolt kaebusega esitatud täitekutse väljastatud 19.12.2005 ja täitmisteade 14.08.2006. Töövõimetuslehest nähtub, et kostja viibis haiglaravil 22.11.2006 kuni 27.11.2006 ja ambulatoorsel ravil 28.11.2006 kuni 01.12.2006, mil töövõimetusleht lõpetati. Ambulatoorsel ravil viibimine ei välista kohtuistungil viibimist või oma esindaja saatmist sinna. Ka oli kostjal võimalus hagile vastata, kuid ta jättis selle kasutamata.

Vastustajale on teadmata, kelle poole on apellant läkitanud oma palved kontaktandmete ja arveldusarve numbri saamiseks. Eestis on hästi töötav elanike register, kus on registreeritud ka

4 vastustaja aadress, samuti olid apellandile teada kohtutäituri kontaktandmed, kelle vahendusel oli tal võimalik kohtuotsuse korrektne täitmine ja elatise tasumine. Vastustaja, kes on ilma jäetud isalikust hoolitsusest ja regulaarsest igakuisest elatusrahast, on pidanud korduvalt pöörduma kohtutäituri poole. Elatusraha laekumised on aga olnud ebaregulaarsed ja juhuslikku laadi. Naeruväärselt väike on olnud ka apellandi panus vastustaja rahalisel toetamisel, muust abist üldse rääkimata. Nii näiteks on apellandilt kinni peetud arvestusega 2001. a 400 krooni, 2002. a 450 krooni, 2003. a 535 krooni, 2004. a 617 krooni, 2005. a 675 krooni kuus. Viimane elatusraha laekumine oli 29.08.2006 perioodi 01.01.2004 kuni 15.02.2005 eest kokku 8748.93 krooni. Loomulikuks eluks puudujääva, kuid vajaliku osa eest on hoolitsenud vastustaja ema läbi raske ja vähetasuva töö. Samal ajal on apellant osalt ka vastustaja kulul elanud täisväärtuslikku ettevõtja elu, olles majaomanik ning osanik äriühingutes. Seetõttu kohtuotsuse täitmine, sh ka tagasiulatuvalt, ei tohiks olla apellandile ülejõu käiv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Tartu Maakohtu 13. detsembri 2006 otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti V.V. lt välja elatis L.L. kasuks kuni õpingute lõppemiseni 30. juunil 2008. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab V.V. lt välja elatise L.L. kasuks 1500 krooni kuus alates 10. aprillist 2005 kuni õpingute lõppemiseni 30. juunil 2006. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu otsus jätta muutmata.

Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud PKS § 60 lg 2. PKS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Seega peab vanem reeglina ülal pidama oma alaealist last. PKS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neid õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Nimetatud säte näeb ette erandi, millest tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma täisealiseks saanud last, kui laps õpib ühes nimetatud õppeasutuses ja saab õppimise ajal täisealiseks. PKS § 60 lg 2 eesmärgiks on vanema kohustus ülal pidada ka õppimise ajal täisealiseks saanud last, et võimaldada lapsel lõpetada õppeasutus, milles ta õpib täisealiseks saamisel. Juhul, kui laps lõpetab kooli, milles õppimise ajal ta sai täisealiseks ja asub õppima teise PKS §-s 60 lg 2 nimetatud kooli, siis vanema ülalpidamise andmise kohustus lõpeb. Antud juhul sai hageja täisealiseks ajal, mil ta õppis X Gümnaasiumis. Seega on kostja kohustatud PKS § 60 lg 2 alusel maksma hagejale elatist kuni õpingute lõppemiseni X Gümnaasiumis, s.o kuni 30.06.2006. Asjaolu, et hageja jätkas täisealisena 2006 sügisel õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuses, ei ole aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks nimetatud õppeasutuses õppimise ajal.

Asja materjalidest nähtub, et kostjalt oli välja mõistetud elatis ¼ ulatuses tema igakuisest sissetulekust hageja ülalpidamiseks 05.05.1988 Tartu Linna Rahvakohtu otsusega ning otsuse täitmine toimus kohtutäituri vahendusel. Kuivõrd hageja vajadused olid hagi esitamise ajaks muutunud, siis suurendas maakohus PKS § 61 lg 3 alusel põhjendatult kostjalt väljamõistetud elatise suurust 1500 kroonini kuus. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja jooksul ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kuna PKS §-s 70 lg 2 toodud eeldused olid täidetud, siis mõistis maakohus õigesti kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt alates 10.04.2005.

5 Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on nõus maksma hagejale elatist 1500 krooni kuus ajavahemiku eest, millal hageja õppis gümnaasiumis. Seega on kostja kinnitanud, et tema varanduslik seisund võimaldab maksta elatist seaduses sätestatud alammääras.

Riigilõivuseaduse (redaktsioon alates 01.01.2007) § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja