3-06-1014/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1.Viljandi Linnavalitsuse 20.03.2006.a korraldusega nr 217 otsustati kinnitada Marek Mitri koostatud ehitusprojekt 1-2006-III „Väike tn 12/14 korterelamu rekonstrueerimise projekt“ ja anda OÜ-le Phytonix Ehitus ehitamiseks ehitusluba. Viljandi Linnavalitsuse arhitektuuri-ja planeerimisameti inspektor väljastas 03.04.2006.a ehitusloa nr 16 Viljandis Väike tn 12 asuva korterelamu rekonstrueerimiseks.
Legislator headnote
AI generated3-06-1014/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 21 lõike 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni ning HKMS § 24 lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest ja kohus võtab loobumise vastu.
Full text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS m e n e t l u s e l õ p e t a m i s e k o h t a
Kohtuasja number 3-06-1014 Määruse kuupäev
8. märts 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Sulev Subert´i kaebus Viljandi Linnavalitsuse 20. märtsi 2006.a korralduse nr punkti 1.2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Viljandi Linnavalitsuse 3. aprilli 2006.a ehitusloa nr 16 kehtetuks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
22. veebruar 2007.a Resolutsioon
1. Lõpetada menetlus Sulev Suberti kaebuses Viljandi Linnavalitsuse 20. märtsi 2006.a korralduse nr 217 punkti 1.2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Viljandi Linnavalitsuse 3. aprilli 2006.a ehitusloa nr 16 kehtetuks tunnistamiseks seoses kaebuse esitaja kaebusest loobumisega.
2. Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetlusosaliste taotlused
1.Viljandi Linnavalitsuse 20.03.2006.a korraldusega nr 217 otsustati kinnitada Marek Mitri koostatud ehitusprojekt 1-2006-III „Väike tn 12/14 korterelamu rekonstrueerimise projekt“ ja anda OÜ-le Phytonix Ehitus ehitamiseks ehitusluba. Viljandi Linnavalitsuse arhitektuuri-ja planeerimisameti inspektor väljastas 03.04.2006.a ehitusloa nr 16 Viljandis Väike tn 12 asuva korterelamu rekonstrueerimiseks.
2. Sulev Subert esitas 25.05.2006.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Linnavalitsuse 20.03.2006.a korralduse nr 217 punkti 1.2 ja Viljandi Linnavalitsuse 03.04.2006.a ehitusloa nr
16 kehtetuks tunnistamiseks.
Tartu Halduskohtu 26.05.2006.a määrusega kaasati kolmanda isikuna menetlusse OÜ Phytonix Ehitus.
Tartu Halduskohtu 01.06.2006.a määrusega tunnistati kaebus esitatuks tähtaegselt ning jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus.
3.Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2006.a kohtumäärusega tühistati Viljandi Linnavalitsuse määruskaebuse alusel Tartu Halduskohtu 01.06.2006.a määrus osaliselt ning loeti Sulev Suberti kaebus Viljandi Linnavalitsuse 20.03.2006.a korralduse nr 217 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamiseks esitatuks mittetähtaegselt. Kohtumäärus jõustus 14.09.2006.a.
4.Tartu Halduskohtus 25.10.2006.a toimunud kohtuistungil taotlesid kaebuse esitaja esindajad nõude muutmise lubamist. Tartu Halduskohus määras lubada kaebuse esitajal muuta taotlust Viljandi Linnavalitsuse 20. märtsi 2006.a korralduse nr 217 punkti 1.2 osas, mille osas kaebuse esitaja taotleb haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist, sest Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2006.a määrusega ei ole menetlust S. Suberti kaebuses selle haldusakti vaidlustamise osas lõpetatud.
5.Tartu Halduskohtu 22.02.2007.a kohtuistungil teatas kaebuse esitaja esindaja, et Sulev Subert loobub kaebusest ning palus menetluse haldusasjas lõpetada, teatades, et menetluse lõpetamise tagajärjed on kaebuse esitajale teada. Kolmanda isiku esindaja esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega ning palus kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista õigusabikulud summas 12 775 krooni.
Esimese astme kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 21 lõike 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni ning HKMS § 24 lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest ja kohus võtab loobumise vastu.
Vastustaja ja kolmanda isiku esindajad ei vaidle kaebusest loobumisele vastu.
Kohus on seisukohal, et menetlus Sulev Suberti kaebuses Viljandi Linnavalitsuse 20.03.2006.a korralduse nr 217 punkti 1.2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Viljandi Linnavalitsuse 03.04.2006.a ehitusloa nr 16 kehtetuks tunnistamiseks kuulub lõpetamisele HKMS § 24 lõike 1 punkti 2 alusel kaebuse esitaja kaebusest loobumise tõttu. Kohus selgitab, et HKMS § 24 lõike 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 7.HKMS § 92 lõige 6 sätestab, et kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides kohtukulude jagamises kokku leppinud, jäävad kohtukulud menetlusosaliste kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mille tõttu jäävad osundatud õiguslikul alusel vastustaja ja kaebuse esitaja menetluskulud nende enda kanda. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku esindaja taotlus õigusabikulude kaebuse esitajalt väljamõistmiseks kolmanda isiku kasuks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
HKMS § 14 lõige 5 sätestab, et esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 217 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. TsMS § 217 lõike 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 117 lõike 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS § 117 lõike 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Sama seaduse § 118 lõike 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.
TsMS § 221 lõike 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Tartu Halduskohtu 26.05.2006.a määrusega (tl 42-44) kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ-d Phytonix Ehitus esindas kohtumenetluses OÜ Phytonix Ehitus seadusjärgse esindaja Rain Raimo (tl 136-137) poolt välja antud volikirja kohaselt lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (tl 135). TsMS § 222 sätestab esindusõiguse seadusjärgse ulatuse. TsMS § 222 lõike 1 punkti 12 kohaselt annab õigus esindamiseks kohtus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas hüvitatavate menetluskulude vastuvõtmise õiguse. Kolmanda isiku Phytonix Ehitus OÜ seadusliku esindaja Rain Raimo poolt allkirjastatud ja kolmanda isiku esindaja poolt kohtule esitatud volikirja (tl 135) kohaselt volitatakse Kaspar Kamsakanni esindama Phytonix Ehitus OÜ-d kõikides kohtutes ja administratiivasutustes ühes kõigi õigustega, mida seadus on ette näinud protsessiosalisele. Kusjuures volitus on antud tähtajatult ja edasivolitamise õiguseta.
22.02.2007.a kohtustungil esitas kolmanda isiku esindaja K. Kamsakann kohtule menetluskulude nimekirja (tl 213) ja kuludokumendid (tl 212, 214-216), mille kohaselt on kolmandale isikule õigusabi arved esitanud Viru Platsi Õigusbüroo OÜ. Viru Platsi Õigusbüroo OÜ konto väljavõttega (tl 212) on tõendatud, et arvetes esitatud summad vastavalt 5775 krooni, 4000 krooni ja 3000 krooni on laekunud Viru Platsi Õigusbüroo OÜ kontole.
TsMS § 223 sätestab, et menetlusosaline võib esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Menetlusosalise esindaja esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda hagist või võtta hagi õigeks, tingimusel, et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud.
Kohtule esitatud volikirja (tl 135) kohaselt on Kaspar Kamsakannile antud volitusi piiratud edasivolitamise õiguse piiramisega. Kuna volikirjast, mis TsMS § 221 lõike 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust, ei tulene, et kolmanda isiku lepinguliseks esindajaks on
Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, kelle seadusjärgseks esindajaks on omakorda Kaspar Kamsakann (tl 210-211), siis puudub kohtul alus HKMS § 92 lõike 6 alusel mõista kaebuse esitajalt välja kolmanda isiku menetluskulusid summas 12 775 krooni, mis on kolmanda isiku poolt tasutud Viru Platsi Õigusbüroo OÜ-le. Kohus ei ole kolmanda isiku esindajana lubanud menetluses osaleda Viru Platsi Õigusbüroo OÜ-l kui juriidilisel isikul füüsilisest isikust esindaja kaudu, mille tõttu ei saa kohus ka käsitleda käesolevas asjas kolmanda isiku kohtuvälise kuluna Viru Platsi Õigusbüroo OÜ-le tasutud esinduse või nõustamise kulu. Pealegi piirab HKMS § 92 lõige 6 kaebuse esitaja kohustused kohtukuludega. HKMS § 83 kohaselt ei ole aga käesoleval juhul tegemist kohtukuludega vaid kohtuväliste kuludega, milliste kaebuse esitajalt väljamõistmiseks HKMS § 92 lõige 6 kaebusest loobumise korral õiguslikku alust ei sätesta. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus ka kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
Roby Koik Kohtunik