3-06-2295/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-06-2295

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2295 Haldusasi

P. G. kaebus Kodakondusja Migratsiooniameti (KMA) 09.11.2006 otsuse nr 15.3-09/45256-1 tühistamise nõudes, KMA kohustamise nõudes kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmiseks, avalik-õiguslike suhete (kaebaja on kodakondsuseta isik, kaebajal on õigus Eesti Vabariigi kodakondsusele ning kaebaja ei lahkunud 1996. a-l Eestist eesmärgiga asuda elama Venemaale) tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2007 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – P. G.; Kaebuse esitaja esindaja määratud korras – Anton Filjajev Vastustaja KMA volitatud esindaja – Liisa Surva RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).

2. Mõista välja AB-le Raidla & Partnerid riigieelarve vahenditest tasu riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Anton Filjajevi poolt osutatud õigusteenuse eest 9815 krooni koos käibemaksuga 1766,70 krooni, kokku 11 581,70 krooni.

3. Mõista välja AB-le Raidla & Partnerid riigieelarve vahenditest sõidukulude katteks hüvitis 207,50 krooni, millele lisandub käibemaks 37,35 krooni, kokku summas 244,85 krooni.

4. Kohtuotsus saata riigi õigusabi kulude osas täitmiseks Eesti Advokatuuri Juhatusele ning teadmiseks Rahandusministeeriumile ja AB-le Raidla ja Partnerid.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 05.03.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud 25.10.2006 esitas P. G. KMA-le sooviavalduse tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks. KMA jättis 09.11.2006 kirjaga nr 15.3-09/45256-1 P. G. erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata. 23.11.2006 esitas P. G. halduskohtule kaebuse KMA kohustamise nõudes tema tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmiseks ning KMA 09.11.2006 otsuse nr 15.3-09/45256-1 tühistamiseks. Samuti esitas P. G. 02.01.2007 halduskohtule kaebused tuvastamaks, et sõidul Vene Föderatsiooni (VF) 1996. a-l ei olnud tal kavatsust asuda välisriiki elama; et kaebaja on kodakondsuseta isik ning et tal on õigus Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks. 11.01.2007 määrusega liitis kohus esitatud kaebused ühte menetlusse ja menetles neid haldusasjana nr 3-06-2295.

Kaebuse põhjendused Kaebaja leiab, et KMA rikkus oma 09.11.2006 otsusega kaebuse esitaja õigust menetlusele ja vigadeta diskretsioonile. KMA ei ole kaalunud kõiki asjaolusid igakülgselt ja objektiivselt ning raskendab kaebuse esitaja olukorda ja kitsendab tema huve seoses Eestis elamisloa taotlemisega. Otsusest ei nähtu, millistel kaalutlustel asus KMA järeldusele, et P.

G. sooviavalduses osutatu ei ole käsitletav mõjuva põhjusena elamisloa taotluse esitamiseks vahetult KMA-le. KMA on jätnud tähelepanuta asjaolu, et P. G. on aastaid püüdnud seadustada oma viibimist VF territooriumil. KMA ei põhjendanud, millistel asjaoludel asus ta seisukohale, et kaebajal on võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele. Samuti ei täpsustanud, millisest riigist võiks P. G. taotleda Eesti elamisluba ning millised toimingud tuleks teha elamisloa taotlemiseks Eesti välisesinduses. P. G. on kasvanud Eestis, omandanud siin keskerihariduse ja omab Eestis registreeritud mootorsõidukeid. P. G. ei soovi taotleda VF kodakondust. Kaebuse esitaja leiab, et Vene võimude poolt P. G.le isikut tõendava dokumendi väljastamata jätmine koostoimes asjaoluga, et selle dokumendi puudumine teeb võimatuks elamisloa taotluse esitamise Eesti välisesindusele, annab küllaldase aluse sooviavalduse rahuldamiseks ja P. G. elamisloa taotluse võtmiseks KMA menetlusse. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud otsuse tühistamise korral on võimalik kohustada KMA-d võtma P. G. elamisloa taotlus menetlusse.

Kaebuse esitaja palub kohtul tuvastada, et sõidul VF-i 1996. aastal ei olnud kaebajal kavatsust asuda välisriiki elama. 1996. a tunnistati Eesti Vabariigi poolt NSVL passid kehtetuks ning kaebajal ei olnud võimalik enam piiri ületada. Kaebaja märgib, et ta ei kirjutanud ennast 1996.a välja Narva linnas X tn xx-xx aadressilt ega vahetanud oma sissekirjutuskohta väljapoole Eestit, samuti ei ole ta teinud ühtegi avaldust kavatsuse kohta lahkuda Eestist. Samuti ei ole ta esitanud taotlust VF kodakondsuse saamiseks ega oma elamispinda VF-s.

Kaebuse esitaja taotleb kohtult tunnistada teda kodakondsuseta isikuks ning tunnistada P. G. õigust Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks seoses asjaoluga, et tal oli Eesti Vabariigis sissekirjutus NSVL lagunemise ajal. P. G. ei ole sündinud VF-i territooriumil ning tal ei ole VF kodakondust sünnijärgselt ja tema poolt ei ole valitud VF kodakondsust. NSVL lagunemise ajal ta ei elanud ja ei olnud sisse registreeritud Gruusiasse, seega ei ole tal ka Gruusia kodakondust.

Vastustaja vastulause ja taotlus Riigil on otsustusõigus välismaalase riiki sisenemisel, riigis viibimisel ja väljasaatmisel, nimetatu on kooskõlas ka rahvusvahelise õigusega. VMS § 111 lg 1 tulenevalt taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest ning KMA-st saab taotleda üksnes siis, kui talle on selleks erand antud tingimusel, et tal puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesindusest (VMS § 111 lg 6). Kuna P. G. ei ole esitanud ning haldusorgan ei ole tuvastanud mõjuvaid põhjuseid, on sooviavaldus jäetud rahuldamata. Tõendamata on kaebuse esitaja väide, et ta on aastaid püüdnud seadustada oma viibimist VF-i territooriumil. KMA kontrollis sooviavalduses esitatud põhjendusi ja sooviavalduse esitaja poolt antud selgitusi ning asus seisukohale, et P. G. esitatud asjaolud ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, miks isikul puudub võimalus esitada elamisloa taotlus Eesti Vabariigi välisesinduses. Õigusaktid ei välista võimalust omandit käsutada välisriigis viibides. Seega juhul, kui P. G.l on Eestis vara, siis selle üle on võimalik järelvalvet teostada ka välisriigis viibides. P. G. on elanud Venemaal alates 1996. a-st, seega kuni käesoleva ajani on tal olnud võimalik oma vara Eestist väljaspool olles käsutada. P. G.l on Venemaal elukaaslane ja lapsed. Kaebaja on aastatel 1980-1990 ning 1996-2006 elanud Venemaal, seega on tal lähedased ja ka elukoht välisriigis. Samas ei ole elamisloa taotluse esitamine välisesindusele seatud sõltuvusse viibimiskoha ja lähedaste sugulaste olemasolust välisriigis ega vara asukohast. Eelkõige esitab välismaalane elamisloa taotluse Eesti välisesindusse. Olukorras, kus isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, kuid elamisloa taotluse esitamiseks peab ta lahkuma Eestist, ei saa olla lahenduseks sooviavalduse rahuldamine ning isiku jätkuv ebaseaduslik Eestis viibimine. Välismaalase subjektiivsete õiguste hulka ei kuulu Eestis elamine. Elamisloa taotlemisega seotud ebamugavused ei ole käsitletavad subjektiivsete õiguste rikkumisena. KMA toiming on vajalik ja proportsionaalne. Elamisloa taotlemine välisesindusest kannab endas eesmärki vältida olukorda, kus isik viibiks riigis seadusliku aluseta.

1996. a-l sisestas VF-i konsulaat Narvas kaebaja NSVL passi märke, mille kohaselt oli P. G.l õigus VF-is viibida kuni 31.12.1996. Kuna 1996. a-l tunnistati NSVL passid Eesti Vabariigi poolt kehtetuks, ei saanud kaebaja enam Eestisse sisenemiseks ületada piiri Eesti ja Venemaa vahel. P. G. väljasaatmiskeskusesse paigutamise menetluses on kaebaja korduvalt kinnitanud, et ta lahkus 1996. a-l Eestist Ivangorodi oma perekonna juurde, kuna tal oli sündimas esimene laps. Seega lahkus P. G. Eestist 1996. a-l vabatahtlikult ning eelduslikult sooviga oma pere juurde jääda, s.t jäi välisriiki elama. P. G. NSVL sisepassi nr xx-xx nr xxxxxx koopialt nähtub, et dokument kehtis kuni 12.07.1996. VF esindus Narvas on nimetatud passi lisanud omakäelise märke passi kasutamise kohta kuni 31.12.1997. Samas eeltoodud asjaolu ei anna alust eeldada, et Eesti Vabariik peaks isiku piiriületamisel passi aktsepteerima kui kehtivat dokumenti. P. G. oleks pidanud pöörama tähelepanu passi kehtivusajale ning sellega arvestama. Vabariigi Valitsuse 21.09.1993 määruse nr 288 kohaselt võisid välismaalased esitada dokumente tähtajalise elamisloa saamiseks kuni 12.07.1995. Sellel ajavahemikul viibis P. G. Eestis. Vabariigi Valitsuse 07.12.1995 määrusega nr 368 pikendati tähtajalise elamisloa taotluse esitamise tähtaega kuni 30.04.1996. Seega oli P. G.l piisavalt aega, et taotleda endale nii välismaalase pass kui ka elamisja tööluba.

Kaebaja käitumine annab põhjust väita, et ta ei soovi ise oma kodakondsuse tuvastamiseks haldusorganile abi osutada. Pelgalt asjaolu, et isik ei taha olla teatud riigi kodakondsuses ega tee toiminguid vastava info saamiseks, ei anna alust eeldada ega nõuda asjaolu tuvastamist, et P. G. on määratlemata kodakondsusega isik. KMA palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

KMA 09.11.2006 otsuse nr 15.3-09/45256-1 tühistamise nõue Kohus on seisukohal, et KMA jättis 09.11.2006 kirjaga nr 15.3-09/45256-1 P. G. erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata õiguspäraselt.

P. G. saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning on Eestist väljasaatmise lõpuleviimiseni paigutatud väljasaatmiskeskusesse, kuna tal puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Eelnimetatud asjaolud on tõendamist leidnud P. G. suhtes läbiviidud väärteomenetluses kui ka Tallinna Halduskohtus menetletud haldusasjas nr 3-06-2365. VMS § 111 lg 1 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist menetlemiseks KMA-le. Juhud, mil elamisluba saab taotleda otse KMA-st, on kirjas VMS § 111 lg-s 2. Selle sätte p

6 kohaselt saab KMA-st taotleda elamisluba välismaalane, kellele on KMA selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Kohtu hinnangul ei esine kaebajal selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid tal elamisluba taotleda Eesti välisesindusest VF-is.

Kaebaja varasemad katsed 2004. a-l taotleda elamisluba Eesti välisesindusest VF-is luhtusid seetõttu, et kaebajal puudus kehtiv isikut tõendav dokument. Tänase päeva seisuga on Eesti Vabariik otsustanud kaebuse esitaja riigist välja saata. Selle menetluse käigus vormistatakse kaebajale kehtiv isikut tõendav dokument, mis kaebaja väljasaatmisel VF-i teeb võimalikuks ka elamisloa taotluse esitamise Eesti välisesinduse kaudu VF-is. Väljasaatmismenetluse käigus on tuvastatud, et isiku väljasaatmine VF-i ei ole võimatu. Eeltoodu on see menetluse käik, millises järjekorras peaks kaebaja oma elamisloa taotluse menetlemise asja ajama. Asjaolu, et kaebaja lihtsalt ei taha VF-i naasta ja takistab selle menetluse läbiviimist, ei ole mõjuvaks põhjuseks VMS tähenduses erandi tegemiseks siseriiklikult elamisluba taotleda. P. G.le ei anna ka alust erandi tegemiseks ei tema siinasuv vara ega praegu vaidlusalune kunagine sissekirjutus Narvas. Kohus nõustub vastustajaga selles, et olukorras, kus isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja elamisloa taotluse esitamiseks peab ta lahkuma Eestist, ei saa olla lahenduseks sooviavalduse rahuldamine ning isiku jätkuv ebaseaduslik Eestis viibimine. Elamisloa taotlemine välisesindusest kannab endas eesmärki vältida olukorda, kus isik viibiks riigis seadusliku aluseta. P. G. suhtes ei ole tuvastatud mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid kaebajal taotleda elamisluba üldises korras Eesti välisesindusest ning seega on põhjendatud sooviavalduse rahuldamata jätmine.

Avalik-õigusliku suhte (kaebaja ei lahkunud 1996. a-l Eestist eesmärgiga asuda elama Venemaale) tuvastamise nõue Esitatud taotlus jääb rahuldamata, kuivõrd see faktiline asjaolu, miks kaebaja 1996. a-l Eestist lahkus, ei ole avalik-õiguslik suhe HKMS tähenduses, mida saaks halduskohtumenetluses tuvastada. Tegemist on asjaolude kogumiga, mida kaebaja võib esitada oma seisukohtade põhjenduseks elamisloa taotluse sisulisel menetlemisel või võimalikus hilisemas kohtumenetluses, kuid mida ei ole võimalik tuvastada avalikõigusliku suhtena halduskohtumenetluses.

Avalik-õigusliku suhte (kaebaja on kodakondsuseta isik ning tal on õigus Eesti Vabariigi kodakondsusele) tuvastamise nõue Esitatud nõue jääb rahuldamata, kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi vastava asjaolu tuvastamiseks. HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja ei ole sellist põhjendatud huvi kohtule ära toonud. Kodakondsuse saamiseks tuleb esitada seadusekohane taotlus ja läbida vastav menetlus, mille järgselt otsustatakse kaebajale kodakondsuse andmise küsimus. Kodakondsuse andmine ei toimu halduskohtumenetluse kaudu. Kui kaebajale keeldutakse kodakondsuse andmisest, on tal õigus esitada halduskohtule selle keeldumise peale kaebus koos oma põhjendustega, kuid mitte taotleda sisuliselt kodakondsuse andmist halduskohtu poolt. Kaebaja poolt taotletud asjaolude tuvastamisel kohtu poolt puuduks reaalne õiguslik tähendus kaebaja jaoks, kuna kodakondsuse taotlemise ja omandamise menetlus on täpselt reguleeritud kodakondsuse seadusega ning seda menetlust esmalt haldusorganis läbimata ei ole kohtul kaebaja kodakondsuse saamise võimalikkuse kohta võimalik võtta seisukohta.

Menetluskulude jagamine AB Raidla&Partnerid esitas kohtule taotluse välja mõista riigieelarve vahenditest tasu vandeadvokaadi abi Anton Filjajevi poolt P. G.le osutatud riigi õigusabi eest summas 9815 krooni, millele lisandub käibemaks (18%) 1766,70 krooni, s.o kokku 11 581,70 krooni.

Justiitsministri 26.01.2005 määrusega nr 2 (jõustus 01.03.2005) vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) § 12 lg 1 ning § 13 kohaselt on isiku esindaja tasu halduskohtumenetluses haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 155 krooni iga poole tunni kohta. Sama Korra § 4 alusel, kui riigi õigusabi osutamine toimub tööja puhkeaja seaduse tähenduses õhtusel ajal, ööajal või puhkepäevadel, suurendab kohus riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel tasu kuni 50% tasumäära ulatuses. Advokaat peab taotluses märkima, miks ei olnud õigusabi võimalik osutada päevasel ajal või tööpäeval. Kaebaja esindaja A. Filjajevi poolt on kasutatud sama arvestust ning esitatud kohtukulunimekiri ja põhjendused, miks ei olnud õigusabi võimalik osutada päevasel ajal. Esindaja poolt esitatud põhjendused on kohtu arvates adekvaatsed.

Kohus, tutvunud taotluses toodud kohtukulu arvestusega, leiab, et taotlus riigi õigusabi eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele taotletava summa ulatuses.

AB Raidla&Partnerid esitas ka taotluse välja mõista sõidukulude katteks hüvitis 207,5 krooni, millele lisandub käibemaks 37,35 krooni, kokku summas 244,85 krooni. Korra § 21 lg 2 kohaselt hüvitatakse sõiduja majutuskulud ATS § 40 lg 1 alusel. Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimuste, ulatuse ja korra § 8 p 1 kohaselt hüvitatakse lähetuskohta sõidu ja alalisse teenistuskohta tagasisõidu kulud sõidupileti või muu kulu tõendava dokumendi alusel. Kaebaja esindaja poolt on taotlusele juurde lisatud takso arve kviitungid nr 893 ja nr 19, mis tõendavad tehtud kulutusi sõidukuludele.

Kohus leiab, et esitatud sõidukulude taotlus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele taotletava summa ulatuses.

Maret Altnurme Kohtunik