2-06-8442/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sündisid poolte abielust lapsed A (sünd XXX.a.), A (sünd (XXX.a.) ja A (sünd XXX.a.). Poolte abielu purunes ja abielu lahutati XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielu lahutamisel laste elukoha üle vaidlus puudus. Käesolevaks ajaks on väljakujunenud olukord, kus poeg A elab koos isaga – hagejaga 2004.a juunikuust ja tütar A 2005.a maikuust. Tütar A elab koos emaga - kostjaga. Hagiavalduse kohaselt teeb kostja hagejale ja teistele lastele takistusi suhtlemiseks tütar A . Ka on hagejale teada, et kostja ei pühenda lapsele vajalikku tähelepanu ega hoolitse tema eest vastavalt lapse Kohtuasja number 2-06-8442

Otsuse kuupäev 05. märts 2007.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi AB’i (isikukood XXX, elukoht XXX) hagi SB (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 12. veebruar 2007.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja AB, Kostja SB, kostja lepinguline esindaja Veikko Puolakainen. Resolutsioon 1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldama ABi nõue tütar AB elukoha määramiseks isa juurde.

3. Mõista SBlt välja elatis tütar AB(sünd XXX.a.) ülalpidamiseks summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates mai 2005.a kuni juuli 2006 (kaasarvatud) ABi kasuks.

4. Riigituludesse väljamõistetav riigilõiv jääb SB kanda. Ülejäänud kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 vajadustele. Lapsel puudub võimalus suhelda oma õe ja vennaga seetõttu palub hageja määrata tütar A elukohaks isa - hageja elukoht. Hagejal on paremad materiaalsed võimalused lapse kasvatamiseks, ka laps on avaldanud, et ta tahaks elada isa juures. Koos elukoha määramise nõudega palub hageja kostjalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatisraha 3000 krooni kahe lapse so A ja A ülalpidamiseks alates 2004.a aasta detsembrikuust poeg A ülalpidamiseks ja ning 2005.a. maikuust tütar A ülapidamiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja pole tõendanud oma väiteid selles, et kostja ei pühenda oma noorimale lapsele piisavalt tähelepanu ega hoolitse tema eest. Laps käib koolis, osaleb huvialaringide töös. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et lapse elukoht võiks olla tema juures või missugust hoolitsust erinevalt kostjast suudaks tema lapsele pakkuda. Faktiline olukord on pärast hagi esitamist muutunud, kuivõrd alates juulist 2006 elab A ema juures. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmiseks kahele lapsele muutunud alusetuks. Elatise nõue on alusetu ka sisulisest aspektist, kuivõrd kostja ei ole eiranud laste ülalpidamiskohustust. Kostja on aastaid kasvatanud kolme last (perioodil november 2000- juuni 2004). Kostja kasvatab käeoleval ajal kahte alaealist last ilma hagejapoolse märkimisväärse abita. Kostja on ülalpidamiskohustust oma võimaluste piires täitnud, võimaldades lastel pühenduda hariduse omandamisele, võimaldada osalemist huvialaringides, ostes neile vajalikke riideid, andes taskuraha. Elatise nõude arvestamisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kostja ainsaks sissetulekuks on tema töötasu suurusega 7435.00 kuus. Hageja materiaalsed võimalused on tunduvalt paremad. Kostja ei ole teinud takistusi lastega suhtlemisel.

EESTKOSTEASUTUSE ARVAMUS Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt võiks AB ema juures edasi elada ning ABi avaldus AB elukoha määramiseks tuleks jätta rahuldamata. Eestkosteasutus lähtus arvamuse andmisel, sellest, et isal pole viimasel ajal lapse tegemiste vastu huvi üles näidanud ning omapoolset algatust tütrega kokkusaamise suhtes teinud. Ema juures on lastel eraldi toad, mis on sisustatud iga ja sugu arvestades. Lastel on olemas kõik vajalik arengu ja kasvamise tarvis. Lastel on lemmikloomad, kelle eest nad saavad hoolitseda. Suhted ema ja laste vahel on sõbralikud. Tütarde suhted isaga on keerulised, pärast vanema tütre kolimist tagasi ema juurde lõpetas isa vanema tütrega suhtlemise, isegi sünnipäeval tütart ei õnnitlenud. Tütar A teatas eestkosteasutusele, et viimati oli ta isa juures pikemalt sügisesel koolivaheajal, talvisel vaheajal ta isa juures ei käinud, kuivõrd isa ei kutsunud ka, jõulukingitust isa tütrele ei teinud.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD. AB avaldas ärakuulamisel kohtule, et ta tahab ema juures elada, kuna ema lubab isa juures külas käia. Pärast isa juurest ärakolimist on isa tema peale solvunud ja ei suhtle temaga. AB avaldas kohtule, et ta tahab ema juures elada ja isa juures külas käia. Isa juures elades peaks ta kooli vahetama aga seda ta ei soovi. Ka ei laseks isa teda ema juurde, kui ta isa juures elaks. Ema juures elades saab ta isa juurde minna, kui keegi talle järgi tuleb. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE Hageja on seisukohal, et alaealine laps vajab kontrolli ja tuge, kostja seda tagada ei suuda. Kostja andis isa juures elavale pojale oma suvila võtmed ja lubas pojal seal vanemate kontrollita pidutseda ja ööbida, mille käigus toimus naabri autos vargus ning algatati kriminaalasi. Ka on hagejale tehtud poja käitumise tõttu haldusõigusrikkumise protokoll, seega ei saa kostja hakkama laste kasvatamisega. Kostjale kuuluv elamispind on ilmselgelt ebapiisav elamiseks ja arenemiseks kahele tütrele. Laste õppeedukus on halvenenud, ka

3 nähtub e-kooli väljavõttest, et tütred puuduvad sagelikoolist haiguse tõttu, kuid arstitõendid puuduvad. Hageja on seisukohal, et laste ema ei pööra tähelepanu laste tervisele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Hageja esindaja jäi kohtuistungil nõude juurde. Kostja vaidles kohtuistungil hagile vastu.

Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 477 lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul. Kuigi tsiviilasja menetleti hagimenetluse korras on kohus neid printsiipe laste elukoha määramise nõude arutamisel jälginud.

PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PKS § 58 kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Hageja on soovinud, et laps A jääks elama hageja juurde ja kostja, et kostja juurde. Hageja põhjendas seda muuhulgas asjaoludega, et isa juures on lastel paremad võimalused, ka ei ole kostja piisavalt hoolikas ja nõudlik vanem.

Kohus on lapse ära kuulanud, laps soovib elada ema juures. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt ei takista lapse ema juurde jätmine isaga suhtlemist ning A elukohaks tuleks määrata ema elukoht. Lapse elukoha isa juurde määramisel oleks suhtlemine emaga nii lapse enda kui ka eestkosteasutuse hinnangul takistatud. Lapse enda arvamus ühtib eestkosteasutuse arvamusega. Eestkosteasutus on kontrollinud kostja elukohta ning pidanud seda lapsele sobivaks. Kohtule on A avaldanud, et soovib elada kostja juures. Kohtu hinnangul on lapse ema juurde elama jäämine lapse huvides, kuna lapsel säilib harjumuspärane elukeskkond, samas on tal võimalik isaga suhelda. Kohus ei nõustu hageja hinnanguga, et SB oleks hoolimatu ema, hageja sellised hinnangud on paljasõnalised ja tõendamata. Ka ei ole leidnud tõendamist väited, et kostja takistaks lastel kokkusaamist isaga. Kohus leiab seega, et ABi taotlus nõue tütar AB elukoha määramiseks isa juurde tuleb jätta rahuldamata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 60 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kooskõlas § 61 lg 1 - kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte ühine alaealine laps A elas perioodil maist 2005 kuni juulini 2006 hageja juures. Seega oli nimetatud ajavahemikus hageja ülalpidamisel kaks ühist last - poeg Andrei ja tütar A, kostja ülapidamisel oli tütar A. Poolte vahel pole vaidlust ka selles, et kostja nimetatud perioodil hagejale A ülapidamiseks elatist ei maksnud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista summas 1500 krooni lapse kohta. PKS § 60 lg 9 järgi kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund. Kohus leiab, et seega tuleb kostjalt välja mõista elatis näidatud perioodi ulatuses, kuivõrd sellel ajal oli hageja ülalpidamisel kaks last. Mõlema vanema

4 ülalpidamisel on kogu vaidlusaluse aja vähemalt üks laps, seega tuleb kostjalt välja mõista vaid ajavahemiku eest, mil hageja juures elasid nii poeg kui ka tütar A. Asjas esitatud materjalide ja ka hageja enda väidete kohaselt on tema varalised võimalused paremad kui kostjal, seega puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks poeg Andrei ülalpidamiseks ning kostjalt tuleb elatis välja mõista perioodi, mil tütar A elas hageja juures eest so mai 2005 kuni juuli 2006 eest. Elatise suuruse üle poolte vahel vaidlus puudub.

Kohus osutab, et kostja väited, mille kohaselt ei ole elatisenõue põhjendatud kuna aastail 2000-2004 kasvatas kostja lapsi üksinda asjakohased. Mõlemal vanemal on kohustus oma lapsi ülal pidada. Kostjal oli võimalus nimetatud perioodil nõuda elatist laste ülalpidamiseks hagejalt, kui hageja vabatahtlikult seda ei teinud.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt on hagihind ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigilõivu aluseks olev hagihind on 13500 krooni. Viidatud riigilõiv tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, sest hageja oli elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivust vabastatud. Muus osas jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Krista Kirspuu Kohtunik