2-06-35102/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-35102 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2007 a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtuistungi toimumise aeg

30. jaanuaril 2007 a Kohtuasi

T. V. hagi I. M. vastu elatise nõudes lapsele Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

T. V. (…..)

I. M. (….)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt I. M. hageja T. V. kasuks elatis alates 22.11.2006 a igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni alaealise poja O. M. (…) ülalpidamiseks kuni O. M. täisealisuseni s.o. (….) a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni ja alates 22.11.2006 a igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni alaealise poja J. M. (…..) ülalpidamiseks kuni J. M. täisealisuseni s.o. (…..) või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. 22.11.2006 a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks kahe lapse ülalpidamiseks kokku 3 000 krooni igakuiselt alates hagiavalduse esitamise päevast lapsele. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud 04.04.2005 aastal. Abielust on sündinud pojad O. M. sünd (….) ja J. M. sünd. (….), kes elavad koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Alates 2006 a suvest kostja ei ela koos hageja ja tema lastega. Kostja ülalpidamine pole piisav. Hageja keskmine palk viimase 11 kuu eest jääb alla miinimumpalga. Hageja sissetulek koosneb hageja palgast, lastetoetusest summas 600 krooni kuus ning vähestest summadest, mida kannab üle kostja. Igaühe kohta on perekonna sissetulek 1 400 krooni kuus. Laste vajadused kasvavad, vanem poeg õpib 9. ndas klassis, noorem käib lasteaias. Kostja hoidub laste kasvatamisest kõrvale, hoidub ka ülalpidamise kohustusest kõrvale, kuigi tal on kindel ja piisav sissetulek. Hageja leiab, et noorema poja ülapidamiseks on vaja mitte vähem kui 2 000 krooni kuus, vanema poja ülalpidamiseks on vaja kulutada mitte vähem kui 3 500 krooni kuus. Hageja leiab, et arvestades laste vajadusi ja mõlema vanema varalist seisu, saab kostja maksta elatist mõlemale lapsele 3 000 krooni kuus.

II Kostja vastus

2. Kostja esitas 27.12.2006 a kohtule vastuse, et võtab hagi õigeks, kuid ei saa tasuda mõlemale lapsele 3 000 krooni kuus igakuiselt ülalpidamist. Hageja on esitanud kohtule andmed elatise nõude suuruste kohta, kuid pole esitanud tõendeid. Kostja leiab, et ta saab tasuda mõlema lapse ülalpidamiseks kokku 1 000 krooni kuus.

III Kohtuistung

3. Hageja jäi nõude juurde ja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise nooremale lapsele 1850 krooni kuus ja vanemale lapsele 3 500 krooni kuus alates elatisehagi kohtusse esitamisest. Hageja vähendas oma nõuet kohtuistungil, ühele lapsele 1500 kroonini kuus ja teisele lapsele 1 500 kroonini kuus. Hageja selgitas et tal läheb ainuüksi korteri ülalpidamiseks igakuuliselt 1 000 krooni kuus. Kostja tahab elamispinda vähendada, elame praegu kostja korteris mis on kolme toaline. Hageja selgitas et saab kuidagi rahadega hakkama aga see pole õiglane, et kostja vabatahtlikult nii vähe elatist tasub. Hageja kardab, et ka tema vanemas laps võib jääda invaliidiks

4. Kostja arvates on elatise summad hagiavalduses ja peale hageja vähendamist kohtuistungil

1 500 krooni kuus ka liialt suur. Kostja oli nõus maksma elatist mitte rohkem kui 500 krooni ühe lapsele ja 500 krooni teisele lapsele kuus. Kostja sissetulek on 4 000 krooni kuus, ta elab koos invaliidist elukaaslasega ja kahe alaealise lapsega ühetoalises korteris. Üks laps on imik, teine on 5 aastane. Naine saab invaliidsustoetust 1 000 krooni kuus. Kumbki lastest pole kostja lapsed, nad on elukaaslase lapsed. Elukaaslane hakkab saama emapalka, kui palju ei oska kostja nimetada. Kostja kandis varem hagejale ebaregulaarselt üle 1 000 krooni kuus laste ülalpidamiseks. Kostja selgitas, et käis varem Tallinnas tööl, teenis oluliselt rohkem raha kui praegu, kuid hageja ajas ta kunagi korterist välja ja Tallinnas ta enam tööl ei käi.

IV Kohtu põhjendused

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud.

6. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

7. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

8. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

9. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist mõlemale lapsele 1500 krooni kuus, mis on seadusega sätestatud alla miinimumsumma (PkS § 61 lg 4), mis alates 01.01.2006 a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007 aastal on kuupalga alammäär

3 600 krooni, millest ½ on 1 800 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6) siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Kohus PkS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid ei tuvastanud. Hageja ja kostja selgitustest ja kohtule esitatud tõenditest tulenevalt on nende igakuised sissetulekud võrdsed.

10. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ole suuteline oma lastele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida tasuvam töö ja teenida vajaliku sissetulekut lapsele ülalpidamiseks. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea võimalikuks piisavalt teenida sissetulekut. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.

11. Kostja elab koos elukaaslase ja tema kahe lapsega, kes pole kostja ülalpeetavad, kostjal puudub seadusest tulenev kohustus neid üleval pidada, kostja elukaaslasel on võimalik nõuda oma lastele elatise tasumist vabatahtlukult või kohtu kaudu elatist maksma kohustatud isikult ning kostja elukaaslane hakkab saama emapalka, seega puuduvad kostjal uues perekonnas ülalpeetavad. Kostjal on kohustus ülal pidada oma ülalpeetavaid alaelisi lapsi, kes elavad koos hagejaga ja kellede ülalpidamist kohtu kaudu hageja nõuab.

12. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, laste igakuiste kulude tõendamatuse kohta, sest EV Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatist alla minimaalmäära, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

13. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest s.o 22.11.2006. a PkS § 70 lg

1 alusel.

V Kohtu selgitused

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses.

15. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).

Kohtunik: Fred Fisker