2-06-5184/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-06-5184

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-5184 Tsiviilasi, hageja nõue

J. Š. hagi S. Š. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: J. Š. Kostja: S. Š. Asja läbivaatamise kuupäev 26.02.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: J. Š. Kostja: S. Š. Sekretär Tõlk Jelena Moskaljova Olga Nõmmemees

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Tallinna Linnakohtu 26.03.2003.a määrusega nr 2/3/24-2989/02 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt S. Š. hageja J. Š. kasuks elatis lapse S. Š., ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni alates 10.03.2006.a kuni 31.12.2006 ning 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni alates 01.01.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-5184 kannab S. Š.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu

Viru Maakohtule 10.03.2006.a esitatud hagiavalduse (toimiku lk 3-4) kohaselt on Tallinna Linnakohtu 26.03.2003.a määrusega tsiviilasjas nr 2/3/24-2989/02 mõistetud kostjalt S. Š. hageja

J. Š. kasuks elatis lapse S. Š., ülalpidamiseks igakuuliselt 750 krooni. Alates elatise väljamõistmisest on tunduvalt suurenenud lapse vajadused. Hageja väitel on kostjal piisav sissetulek, et osutada poja ülalpidamiseks suuremat abi. Laps läks üldhariduskooli esimesse klassi. Õpingute alustamiseks oli tarvis soetada kooli-, tööõpetus-, kantseleija joonistusvahendid, kaks spordikostüümi, lisajalatsid ning ranits.

2-06-5184

Kulutused moodustasid umbes 3000 krooni. Kõiki vajalikke koolitarbeid on tarvis soetada kogu õpingute jooksul. Laps õpib eesti keele süvaõppega klassis, mis nõuab kulutusi täiendavate õpikute ning töövihikute soetamiseks, umbes 40 krooni kuus. Laps õpib inglise keelt. Kuumaks moodustab 70 krooni, kulutused õppevahenditele - 100 krooni kolme kuu kohta. Poeg jätkab osalemist tantsustuudios. Tasu õppeaasta eest moodustab 320 krooni. Kulutused arvutimängude soetamiseks moodustavad 100 krooni kuus. Poeg kasutab mobiiltelefoni, kulutused moodustavad

125 krooni kuus. Kulutused toitlustamisele, vitamiinidele, riietele, jalatsitele ja hügieenitarvetele moodustavad vähemalt 2500 krooni kuus. Hageja tasub samuti lapse poolt kasutatavate kommunaalteenuste (elekter, vesi) eest. Hageja leiab, et vanem, kellega elab laps, kannab lapse ülalpidamiseks suuri kulutusi. Nendeks on meelelahutusüritused, ekskursiuoonid, sünnipäevad jms.

Arvestades lapse vajaduste suurenemist ja poolte varalist olukorda, hageja leiab, et on võimalik suurendada kostjalt, poja ülalpidamiseks, väljamõistetud elatise suurust kuni ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti soovib välja mõista kostjalt hageja poolt hagiavalduse koostamisel kantud menetluskulud 600 krooni.

Kostja vastus

Kostja S. Š. esitas 17.04.2006 kohtule vastuse hagiavaldusele (toimiku lk 19-21), milles teatab, et tunnista hagi täielikult. Kostjal on uus pere Tallinnas, kus on kaks last – 1 abikaasa esimesest abielust ning teine on ühine. Kostja pole kunagi keeldunud S. Š. ülalpidamiskohustusest ning lisaks elatise summas 750 krooni maksmisele ostis pidevalt pojale ka ise asju. Samuti sõlmis kostja elukindlustuse poliisi, kus soodustatud isikuks on poeg S. Š. Kostja uuel perel on kohustused panga ees ning peale kõikide kulude mahaarvamist eluks jääb kostjal 5000 kuni 6000 krooni kuus. Kostja väidab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna elatise väljamõistmise korral poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, kostja teine laps osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde ning seletas, et seoses poja minekuga üldhariduskooli tunduvalt suurenesid ka lapse vajadused.

Kostja jäi vastuses avaldatud seisukoha juurde ning seletas, et oleks nõus elatise suurendamisega kuni 1000-1200 krooni kuus. Kostja seab kahtluse alla, et hageja saab miinimumpalka. Kostja kinnitas, et tema netopalk moodustab 22021 krooni kuus, kuid tema uuel perel on varalised kohustused panga ees, peres on kaks last, kes on samuti kostja ülalpidamisel. Peale kõikide kohustuste katmist jääb kostjale uue pere ülalpidamiseks 5000 kuni 6000 krooni kuus.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Hageja ei esitanud kohtule dokumentaalseid tõendeid lapse vajaduse suurendamise kohta. Hageja konstateeris oma hagiavalduses ja kohtuistungil, et kulutused on märgatavalt suurenenud seoses poja minekuga kooli ning loetles nii tehtud kulutusi, kui ka neid kulutusi, mis kannavad alalist

2-06-5184

iseloomu. Kohus on tuvastanud hageja esitatud maksudeklaratsioonide ja hageja palgatõendi alusel, et hageja saab tööandjalt miinimumpalka. Kostja saab igakuiselt 22021 krooni netopalka, seega kostja varaline seisund on hageja omast tunduvalt parem. Kostja poolt esitatud kuludokumendid lapsele asjade ostmiseks (t lk 25-31) on tõendiks sellele, et kostja on küll täitnud ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes – lisaks varem väljamõistetud elatise maksmist hagejale, ostis lapsele ka ise riideid, mänguasju, jne, kuid hageja arvates ebapiisaval määral. Elukindlustuse vormistamine kostja poolt, kus soodustatud isikuks on poolte laps S. Š. ei ole oma sisult ülalpidamiskohustustuse täitmiseks, kuna ülalpidamiskohustuse täitmine eeldab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist.

Kostja esitas pangatõendid selle kohta, et tema praeguse pere laenukohustused moodustavad ligi 9000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et laenukohustuste täitmine ei saa olla prioriteediks alaealise lapse ülalpidamiskohustuse kõrval.

Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema palga juures, temalt hageja kasuks elatise väljamõistmise puhul poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, osutub tema teine laps

A. Š. varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lapse vajadused seoses kooli minekuga on muutunud suuremaks ning arvestades mõlema vanema varalist seisundit mõistab kostjalt välja hageja kasuks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Pavel Gontšarov