2-07-2605/7 · 2-07-2605/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 21.12.2002.a. Poolte kooselust on

Legislator headnote

AI generated

2-07-2605/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 21.12.2002.a. Poolte kooselust on

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.märts 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-07-2605

Tsiviilasi

E K hagi R K vastu lapsele elatise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E K , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kostja: R K , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kirjalikus menetluses

irjalikus menetluses

05.03.2007.a.

Resolutsioon:

Hagi rahuldada

agi rahuldada

agi rahuldada osaliselt.

osaliselt.

Välja mõista

Välja mõista R K ltltltlt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) E K (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks alates

kasuks alates

kasuks alates 19

19.01

01.200

.200

.2007.a.

.a.

elatis nende lapse

elatis nende lapse I K , sündinud

sündinud

sündinud xxxx

xxxx

xxxx., ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või

., ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või

vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 1

vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 1 800 (üks

00 (üks

tuhat

tuhat kaheksa

kaheksa

kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse k

sada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse k

sada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

ehtestatud

kuupalga alammäära.

Välja mõista

Välja mõista R K ’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse 1 2

1 2

1 250 (

50 (

50 (üks

üks

üks tuhat

tuhat

kaks

kakssada

sada

sada viiskümmend

viiskümmend

viiskümmend) krooni.

) krooni.

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS

pangakontod AS

pangakontod AS-s SEB Eesti

s SEB Eesti

Ühispank nr. 10220034796011 ja AS

Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber

s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber

mõlemal juhul

mõlemal juhul 290007

290007

2900078583

8583

8583.

Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase

maksedokumendi kohene esitamine maakohtu

maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele

kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele

pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse teatavaks tegemise päevale j

jooksul otsuse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates.

ärgnevast päevast arvates.

I. Asjaolud, hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 21.12.2002.a. Poolte kooselust on

16.09.2001.a. sündinud laps Imre Kaljuvee, kes elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel.

Kostja on lõpetanud igasuguse toetuse maksmise. Hageja sai töökoha alles novembrikuu

lõpus. Kuna perekonnaseaduse kohaselt mõlemad vanemad on kohustatud oma last ülal

pidama, siis palub hageja kostjalt lapsele elatis välja mõista 2 500 krooni kuus. Hagi on

esitatud PKS § 61 alusel.

II. Kostja kirjalik vastu

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule 06.02.2007.a. saadetud kirjalikus vastuses teatab, et võtab hagi õigeks ja

on nõus hagiavalduses nõutud summa maksma igakuiselt ja kohtuväliselt juhul, kui hageja

selgitab, miks ei arvestata kostja poolt lasteaiamaksu tasumist 600 krooni, eluasemelaenu ja

kommunaalmaksete tasumist 2 500 krooni kuus, kuigi korterit kasutavad hageja ja tema uus

elukaaslane, hageja kasutuses oleva arvuti järelmaksu tasumist 450 krooni kuus. Kostja leiab,

et hageja nõuab kokkuvõttes 6 050 krooni kohustuste jätmist kostjale, kuigi kostja palk on

vaid 7 500 krooni.

III

III. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. PKS § 51 kohaselt kui

vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Laps elab ema

juures. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui

vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt

lapsele elatise välja. Kostja on oma kohustust täitnud, kuid hagejale mittesobival viisil. Kostja

kirjalikust vastusest tuleneb, et ta on tasunud lapse lasteaiamaksu ja pere muid makseid.

Hageja soovib elatusraha igakuiselt 2 500 krooni. 20.02.2007.a. saabunud vastuses kostja

vastusele teatab hageja, et võib ise lasteaiamaksu maksta, kui kostja maksab elatist 2 500

krooni. Kostja vastuse osas arvab hageja, et tõstatatud küsimused ei puutu asjasse, sest

puudutavad abielu ja ühisvara küsimusi. Uut elukaaslast hagejal pole. Arvuti on ostetud

lapsele, sest kostja ise lõhkus vana arvuti ära.

PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema

varalisest seisundist ja lapse vajadusest. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Lapse vajadusi hageja selgitanud ega

hinnanud ei ole, sissetulekute ja kohustuste kohta teavet esitanud pole. Seega pole ka midagi

hinnata. Kostja seejuures leiab, et kulutuste jätmine temale 6 050 krooni kuus on ülemäära

suur. Hageja pole ümber lükanud kostja väiteid, et kostja on hagejal lasuvaid rahalisi

kohustusi kandnud. Elatusraha on ette nähtud lapse ülalpidamiseks ega või kujuneda teise

abikaasa sissetulekuallikaks.

PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on miinimumpalk

3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni.

Kohus leidis, et hageja pole põhjendanud ega tõendanud, miks peaks lapse kulutused

ületama kuus 3 600 krooni, millele teatavasti lisandub ka lapsetoetus. Õige on hageja viide

perekonnaseadusele, et vanematel on võrdne kohustus last ülal pidada. Järelikult on

põhjendatud, et ka hageja ise annab lapse ülalpidamisse oma panuse poole ulatuses

ülalpidamiseks seadusega sätestatud määrast. Kuna lapsele makstakse ka riigi poolt toetust,

siis on põhjendatud kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuise elatusrahana

1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga

alammäära. Kostja palgatõendist nähtub, et tema sissetulek kuus on keskmiselt 8 214 krooni,

millest sellise summa maksmine on võimalik.

Vastavalt PKS §-le 70 lg. 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi

esitamise päevast, mis antud juhul on 19.01.2007.a.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel elatise

nõudes riigilõivu tasumisest vabastatud. Kostja riigi õigusabi ei ole taotlenud. Järelikult tuleb

riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse. TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse

täitmise

üle

peetava

vaidluse

ning

surma

põhjustamisest,

kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste

maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma,

kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Seega on

hagihind 9x 1 800 = 16 200 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele

kuuluv riigilõiv 1 250 krooni ja tuleb välja mõista kostjalt riigilõivu katteks riigituludesse.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70 TsMS §-de 129, 147, 162, 441-442, 632 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 09. aprillil 2007.

09. aprillil 2007.

Nooremreferent I.Golubev

2-07-2605/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text