2-07-2378/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-07-2378

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2007.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-2378 Tsiviilasi Irina Ellermaa hagi Raivo Ellermaa vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Irina Ellermaa ), kostja Raivo Ellermaa ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostja Raivo Ellermaalt hageja Irina Ellermaa kasuks elatusraha alates elatishagi esitamisest so 17.01.2007.a. poeg xxx.) ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni s.o ja poeg vvvv ülalpidamiseks 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni s. kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Otsus tunnistada viivitamata tagatiseta täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Kostja Raivo Ellermaa peab hagiavalduselt tasuma riigile proportsionaalselt väljamõistetud elatise suurusele riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

2-07-2378

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 17.01.2007.a. esitas hageja Irina Ellermaa kohtule hagi Raivo Ellermaa vastu lastele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellus hageja kostjaga 18.06.1983.a. Kuressaares. Abielu registreerimise kohta on tehtud Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas abieluaktide registreerimise raamatusse kanne nr 86. Abielust on sündinud pojad, kes elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja märgib, et kostjal on tekkinud abieluvälised suhted ja ta ei anna laste ülalpidamiseks igakuuliselt raha. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt ei tohi igakuine elatisraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast lapse kohta kuus, seega peaks hageja arvates kostja tasuma igakuuliselt vähemalt 3600 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes perekonnaseaduse §-dest

60 lg 1, 2, 61 lg 1 ja 4 ning riigilõivuseaduse §-st 16 lg 2 palub hageja välja mõista kostjalt Raivo Ellermaalt elatisraha hageja Irina Ellermaa kasuks poegade ülalpidamiseks 1800 krooni kuus tema täisealiseks saamiseni s ., kuid mitte alla elatise minimaalmäära lapse kohta kuus alates hagiavalduse esitamise päevast.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 10-13, 14/.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Kostjale andis kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid isiklikult kätte 30.01.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 10- 12/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja ei ole kohtukulude hüvitamise nõuet esitanud. Riigile tekkinud menetluskulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

2-07-2378

TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab tasuma riigile riigilõivu, mille tasumisest on hageja hagi esitamisel seaduse alusel vabastatud.

R.Undrest kohtunik