2-06-32370/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-06-32370

K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Istungisekretär Raivo Einula (92) Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2007.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja (Liivalaia 24, Tallinn) Tsiviilasja number 2-06-32370 Tsiviilasi 1. NB avaldus TB elukoha määramiseks 2. JS avaldus TB ja NB vahelise suhtlemise korra määramiseks Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad NB Lapse TB esindaja advokaat HR JS JS volitatud esindaja NP Kohtuistungi toimumise aeg 26. veebruar 2007.a R E S O L U T S I O O N

Kinnitada NB ja JS kompromiss lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks järgmises sõnastuses: 1. NB kohtub TB üle nädala reede õhtust esmaspäeva hommikuni, kusjuures ta võtab T B reede õhtul lasteaiast või koolist ning toob lapse tagasi lasteaeda või kooli esmaspäeva hommikul; 2. N B kohtub T B tööpäevadel üle nädala ühel päeval (ja ühel ööl) nädalas ja üle nädala kahel päeval (ja kahel ööl) nädalas. Pooled kooskõlastavad kokkusaamise graafiku hiljemalt iga kuu kolmanda nädala lõpuks; 3. T B i vanemad lepivad vajadusel punktides 1-2 toodud lapsega kokkusaamise korra kokku erinevalt säilitades kokkusaamiste aja; 4. Kui J S või N B on vajadus lapsele korraldada hoidu, siis esimesena pakub ta lapse hoidu teisele vanemale. 5. Kui T B on haige ja ei saa seetõttu toast välja minna, siis on ta selle vanema kodus, kelle

Tsiviiltoimik 2-06-32370

2 juures haigus ilmneb ning teisel vanemal on õigus saada teavet lapse seisukorra kohta; 6. J S ja N B peavad teatama teineteisele T B arsti, õpetaja, logopeedi, psühholoogi, treeneri ja muu tähtsa isiku muutumisest ning edastama uued andmed. Vanemad ei muuda käesoleva punkti esimeses lauses toodud isikuid omal algatusel ilma teise vanema nõusolekuta. Samuti kohustuvad J S ja N B teavitama teineteist lapse haigustest, arstide, õpetajate ning logopeedi soovitustest, väljakirjutatud rohtudest, tõenditest ja muudest T B puudutavatest asjaoludest; 7. N B võib täiendavalt veeta lapsega ühe kuu perioodil , J S võib selle aja jooksul lapsega kohtuda; 8. N B ja J S võivad täiendavalt veeta lapsega viis päeva perioodil (kaasaarvatud). Sellised kokkusaamise perioodid lepitakse kokku hiljemalt üks kuu enne kokkusaamise perioodi algust; 9. Jõulupühadel kokkusaamine toimub selliselt, et laps saaks olla mõlema vanema juures tähistamisel, puhkepäevade jooksul saab laps olla võrdselt nii ema kui isaga; 10. Vana-aasta õhtul (ja 1. jaanuari päeval) ja 7. jaanuaril vana kalendri järgi tähistataval jõulupühal viibib laps vanemate juures üle aasta selliselt, igal aastal on ta vana-aasta õhtul ühe ning jõulupühal teise vanema juures; 11. Vanem tohib viia T B puhkusereisile Eestist välja teise vanema teadmisel; 12. N B ja J S kohtukulud jäävad endi kanda.

Lõpetada tsiviilasja nr 2-06-32370 (N B avaldus T B elukoha määramiseks ja J S, T B ja N B vahelise suhtlemise korra määramiseks) menetlus. Kõik kohtukulud jätta selle isiku kanda, kes kulu on kandnud (TsMS § 164) Määruse koopia väljastada: N B , J S , T B i esindajale ja puudutatud isiku (T l ) esindajatele. E d a s i k a e b a m i s e kord Kõik menetlusosalised on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega menetlusosalisele.

Asjaolud

26.02.2007.a. kohtuistungil (N B avaldus T B elukoha määramiseks ja J S a avaldus T B ja Ni B vahelise suhtlemise korra määramiseks) esitasid lapse T B esindaja ja T B vanemad kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud ja järgmise sisuga kompromissi: NB kohtub TB üle nädala reede õhtust esmaspäeva hommikuni, kusjuures ta võtab TB reede õhtul lasteaiast või koolist ning toob lapse tagasi lasteaeda või kooli esmaspäeva hommikul; NB kohtub TB tööpäevadel üle nädala ühel päeval (ja ühel ööl) nädalas ja üle nädala kahel päeval (ja kahel ööl) nädalas. Pooled kooskõlastavad kokkusaamise graafiku hiljemalt iga kuu kolmanda nädala lõpuks TB vanemad lepivad vajadusel punktides 1-2 toodud lapsega kokkusaamise korra kokku erinevalt säilitades kokkusaamiste aja; kui JS või N B on vajadus lapsele korraldada hoidu, siis esimesena pakub ta lapse hoidu teisele vanemale. kui TB on haige ja ei saa seetõttu toast välja minna, siis on ta selle vanema kodus, kelle juures haigus ilmneb ning teisel vanemal on õigus saada teavet lapse seisukorra kohta; JS ja NB peavad teatama teineteisele TB arsti, õpetaja, logopeedi, psühholoogi, treeneri ja muu tähtsa isiku muutumisest ning edastama uued andmed. Vanemad ei muuda käesoleva punkti esimeses lauses toodud isikuid omal algatusel ilma teise vanema nõusolekuta. Samuti kohustuvad JS ja NB teavitama teineteist lapse haigustest, arstide, õpetajate ning logopeedi soovitustest, väljakirjutatud rohtudest, tõenditest ja muudest TB puudutavatest asjaoludest; NB võib täiendavalt veeta lapsega ühe kuu perioodil , J S võib selle aja jooksul lapsega kohtuda; NB ja JS võivad täiendavalt veeta lapsega viis päeva perioodil (kaasaarvatud). Sellised kokkusaamise perioodid lepitakse kokku hiljemalt üks kuu enne kokkusaamise perioodi algust;

Tsiviiltoimik 2-06-32370

3 jõulupühadel kokkusaamine toimub selliselt, et laps saaks olla mõlema vanema juures tähistamisel, puhkepäevade jooksul saab laps olla võrdselt nii ema kui isaga; vana-aasta õhtu (ja 01. jaanuari päev) ja 07. jaanuaril vana kalendri järgi tähistatav jõulupühal viibib laps vanemate juures üle aasta selliselt, igal aastal on ta vana-aasta õhtul ühe ning jõulupühal teise vanema juures. vanem tohib viia TB puhkusereisile Eestist välja teise vanema teadmisel. poolte kohtukulud jäävad endi kanda.

Pooled paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada asjas menetlus kõigi tsiviilasjas esitatud nõuete suhtes. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatust, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kompromissile alla kirjutanud isikud palusid kohtul esitatud kujul kompromiss kinnitada ning menetlus antud tsiviilasjas elatise nõudes lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (TsMS § 432). Kompromissile allakirjutanud NB ja JS kinnitasid, et neil ei ole kummagi vastu enam mingeid nõudeid, mis oleksid seotud nende ühise lapse TB kasvatamisega.

Puudutatud isiku (T l ) esindajad kinnitasid, et neil ei ole vastuväiteid kompromissile ja palusid see kinnitada määrusega ning menetlus tsiviilasjas lõpetada.

Kõik menetlusosalised teatasid kohtule, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust määruskaebe korras vaidlustada.

Kohtu seisukoht

Toimikusse kogutud tõendid kinnitavad, et TB, vanemad on NB ja JS, endise perekonnanimega K (ema).

TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. See kompromiss on kohtu arvates sõlmitud heas usus, on mõistlik ja arvestab T B vajadusi ning lähtub lapse huvidest. Perekonnaseaduse § 52 lg. 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps elab, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

Tsiviiltoimik 2-06-32370

4 Kohus, tutvunud poolte kohtule kinnitamiseks esitatud kirjaliku kompromissiga, leiab, et sellisel kujul ja tingimustel esitatud kompromissi kui vanemate ühist tahteavaldust on kohtul võimalik kinnitada käesoleva kohtumääruse, kuna selle sisust tuleneb kohtu arvates mõlema vanema siiras soov tagada oma alaealisele lapsele võimalikult stabiilne elukeskkond tema isiksuse igakülgseks arenguks ning eesmärgiga kaasata lapsega suhtlemise ja tema kasvatamise protsessi olulisel määral ka lapsest lahus elav vanem, kelleks on käesoleval juhul lapse isa.

Pooli on kohtu poolt teavitatud tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse samasisulise avaldusega samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik