2-06-31514/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 2.märts 2007.a. Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31514 Tsiviilasi GKi avaldus TK vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja GK asjast puudutatud isikud: TK OK esindaja vandeadvokaat ET –Š , Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik T L lepinguline esindaja KK Kohtuistungi toimumise aeg

19. veebruar 2007.a

RESOLUTSIOON

1. Ära võtta vanema õigused TK tütar OK suhtes.

2. Kinnitada vandeadvokaat E T – Š ’i poolt OK osutatud õigusabi eest advokaaditasu suuruseks 1680.00 krooni, millele lisandub 18% käibemaks 302.40 krooni, kokku 1982.40 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm krooni ja 40 senti) krooni ja hüvitada nimetatud summa Advokaadibüroole riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja taotlus ja põhjendused

Avalduse kohaselt on avaldaja ja asjast puudutatud isiku TK kooselust sündinud O. Alates elab laps avaldaja juures ja on tema ülalpidamisel. Laps avaldas ise soovi asuda elama isa juurde, kuna ema kuritarvitab alkoholi ja narkootikume, mistõttu ta on praktiliselt loobunud oma vanema kohustuste täitmisest. Lapse eest hoolitses vanaema. Lapse ema ei tööta ega täida omakohustust lapse eest hoolitseda. Ema võib oma elukommetega avaldada lapsele kahjulikku mõju. Avaldaja palub ära võtta vanema õigused TK tütar OK suhtes.

Puudutatud isikute seisukohad

Puudutatud isik OK avaldas ärakuulamisel, et ta elab isa juures juba üle aasta ja tahtis ise isa juurde elama asuda. Ema näg O viimati 3-4 kuud tagasi. O teab, et ema on narkomaa, on näinud ema juures süstlaid ja valget pulbrit. Ema andis O viimati 9 kuud tagasi raha, tähtpäevadeks kinke ei too. Ema ei ole O õppetöös aidanud. O on nõus, et emalt vanema õigused ära võetakse.

Puudutatud isiku O K esindaja on seisukohal, et TK TK on isik, kes mõjuva põhjuseta on jätnud täitmata vanemakohused, tarvitab narkootikume ning alkoholi. Sellise käitumisega võib ta ohtu seada lapse tervise ning normaalse eakohase arengu, samuti on kirjeldatud elukeskkond lapsele kahjulik. O leidis emaga koos elades kodust süstlaid. Ema eitas, et ta ise on narkootikume tarvitanud, väidetavalt on süstlad sõprade omad. Oksana on teinud emale etteheiteid selle pärast. O sõnul käis ema viimati tööl 3-4 aastat tagasi ja mitte kauem kui 3-4 kuud. Ema aeg-ajalt helistab O , harva, viimati vahetult enne kohtuistungit ja soovis kokku saada. Tähtpäevadeks ema kinke ei tee. O leiab, et tal on isa juures rahulikum, sest ema on tal väga palju „närvidel mänginud“. Esindaja leiab, et vanema õiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alused tõendatud.

Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku T l kirjaliku arvamuse kohaselt on T. K sünnitanud kaks last. Noorema lapse andis ema kohe pärast sündi lastekodusse ja poole aasta möödudes otsustas lapse siiski oma kasvatusele võtta. P –T V S osakond on perekond K just selle lapsega seonduvatel asjaoludel kokku puutunud ning teinud ka korduvaid kodukülastusi pere elukohta asuvasse korterisse. O elas emaga küll samas korteris, kuid lapse kasvatamisega tegeles vanaema. Korteri korrashoiu, nagu ka lapse kasvatamisega tegeles vanaema. Ema ei olnud sageli kodus ning lapse käekäigu vastu huvi üles ei näidanud. P –T l töötajad on puudutatud isiku T. K püüdnud korduvalt ühendust saada, vanaema on lubanud teated edasi anda, kuid ema ei ole vastuvõtule ilmunud. tuginedes LaKS § 3, mille kohaselt tuleb alati lastesse puutuvate küsimuste lahendamisel esikohale seada lapse huvid, milleks on kasvada stabiilses ja turvalises keskkonnas, olla hoolitsetud ja kaitstud, on G. K avaldus vanema õiguste äravõtmiseks T. K põhjendatud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde ja palus ära võtta vanema õigused TK tütar O K suhtes. Avaldaja seletuse kohaselt asjast puudutatud isik TK lapse kasvatamisest osa ei võta. Puudutatud isik TK vaidles avaldusele vastu, kuna leidis, et võtab osa lapse kasvatamisest. Puudutatud isikul oli probleeme narkootikumidega, kuid enam ta neid ei tarvita. Puudutatud isik on karistatud narkootikumide vahendamise eest. Tütar O oli kodus, kui politsei puudutatud isiku vahi alla võttis. Puudutatud isik kinnitas, et laps on näinud nii valget pulbrit kui ka süstlaid kodus. Puudutatud isiku seletuse kohaselt teeb avaldaja talle takistusi lapsega suhtlemisel. Puudutatud isikut peab üleval tema ema. Mingeid põhjendusi selle kohta, miks ema teda üleval peab pidama, puudutatud isik anda ei osanud. Järgmisel nädalal kavatseb puudutatud isik hakata tööd otsima. Puudutatud isik möönab, et ei ole vanema kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kuid ta kavatseb ennast parandada. Alaealise OK esindaja toetas kohtuistungil vanema õiguste äravõtmist TK. Ka eestkoste asutuse esindaja toetas avaldust.

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad ning eestkosteasutuse arvamuse, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses vanema õiguste määramist lapse suhtes. TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks.

Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 järgi võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või; 2) kuritarvitab vanema õigusi või; 3) kohtleb last julmalt või; 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või; 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul.

Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et asjast puudutatud isik TK ei ole täitnud vanema kohuseid nõuetekohaselt juba pikema aja jooksul. Puudutatud isik on ka ise nimetatud asjaolu omaks võtnud, on tarvitanud narkootikume, karistatud kriminaalkorras narkootikumide vahendamise eest. Laps teab ema narkootikumide tarvitamisest, on näinud nii süstlaid kui ka valget pulbrit, laps oli kodus, kui ema politsei poolt vahistati. Kohus leiab, et sellise käitumisega võib puudutatud isik ohtu seada lapse tervise ning normaalse eakohase arengu, samuti on kirjeldatud elukeskkond lapsele kahjulik.

Lapse ülalpidamisel puudutatud isik pikema aja jooksul osalenud ei ole. Teda ennast peab üleval tema ema. Eelneva alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud asjaolu, et asjast puudutatud isik on oma käitumisega avaldanud lapsele kahjulikku mõju ega ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vastuolus PkS § 60 lg 1 sätestatuga, mille alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Mingeid mõjuvaid põhjusi ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise kohta kohtule esitatud ei ole. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Lastekaitseseaduse § 8 alusel on igal lapsel õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Lapse õiguste konventsioonis märgitakse, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonnas, kus õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse teda põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Kohus on seisukohal, et vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab sanktsioonina vanema õiguste äravõtmist.

Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et asjast puudutatud isik Tatjana Kuprikova on isik, kes alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tõttu ei ole suutnud korraldada enda ega ka lapse elu, on avaldanud oma käitumisega lapsele kahjulikku mõju, ei ole osalenud lapse ülalpidamisel, et tagada lapse eluliste vajaduste rahuldamine ja normaalne areng, ning ei ole võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Kohus on seisukohal, et asjast puudutatud isikul Tatjana Kuprokoval ei tohiks jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lapselt, keda ta ise ei ole ülal pidanud ning kellele ta on avaldanud kahjulikku mõju.

Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on vanema õiguste äravõtmine lapse huvides ning avaldus tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Perekonnaseaduse § 55 lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel.

Asjast puudutatud isikut OK esindas Harju Maakohtu määruse alusel vandeadvokaat E T -Š , kes on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks. Esindaja on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks - asja ettevalmistamise eest 1260.00 krooni (6x210) ja kohtuistungil osalemise eest 420.00 (2x210) krooni – kokku 1982.40 krooni (1680.00 krooni + käibemaks 18% 302.40 krooni).

Justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 2 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane.

Kohtu hinnangul on advokaadi poolt märgitud ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt RÕS § 23 lg 1. Eelneva põhjal määrab kohus puudutatud isiku O K esindaja tasuks riigi õigusabi eest koos käibemaksuga 1982.40 krooni. Tasu tuleb välja mõista advokaadi töökohaks oleva advokaadibüroo kasuks tulenevalt korra § 1 lg 2. Riigi õigusabi tasu maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Nimetatud tasu jätta riigi kanda.

Tiia Mõtsnik Kohtunik