2-06-31842/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2007 Rapla Tsiviilasja number 2-06-31842 Tsiviilasi C V´u hagi P V´u vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks, laste elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja C V .

Kostja P V

Kohtuistungi toimumise aeg 23. veebruar 2007 RESOLUTSIOON

Lahutada P V’u ja C V abielu, milline on registreeritud xxx.a. Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas kandega nr. xxx abieluaktide registreerimise raamatus. Abielu loetakse lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast.

Välja mõista P V´ult C V´u kasuks alates 2006.a. juunikuust igakuuliselt 3500.- krooni elatusraha poeg P V ja 3500 krooni tütar A V’u ülalpidamiseks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

OÜ J (reg. kood xxx) P V’u nimele registreeritud osa nimiväärtusega 25000 krooni jagada poolte vahel kaheks võrdseks osaks ja jätta C V’u omandisse OÜ J osa nimiväärtusega 12500.- krooni ja P V omandisse OÜ J osa nimiväärtusega 12500 krooni.

Jätta P V’u omandisse OÜ P osa nimiväärtusega 40000 krooni. Jätta C V omandisse xxx asuvad laste kasutuses olevad ning laste ülalpidamiseks vajalikud vallasasjad.

Koopia tagaseljaotsusest saata pärast jõustumist Pärnu Maakohtu registriosakonnale ja OÜ-le J

2

Kohtukulude jaotus

P V´u kanda jäävad riigilõiv 3500.- krooni, menetlusdokumentide kättetoimetamisega riigile tekkinud kulud (postikulu) ja hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Riigi kasuks kulude väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tagaseljaotsuse kättetoimetamine ja edasikaebamise kord

Hagejale toimetada otsuse koopia kätte posti teel.

Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte avalikult s.o. resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjal on vastavalt TsMS § 415 lg 2 õigus pärast seda 28 päeva jooksul esitada otsuse teinud kohtule kaja s.o. avaldus menetluse taastamiseks. Kaja mitteesitamisel tagaseljaotsus jõustub.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Hagist nähtub, et poolte abielu on sõlmitud xxx. Alates 1998.a. kuni 2002.a. elas hageja koos lastega xxx, kostja elas ja töötas xxx 2002.a. kolis hageja lastega kostja juurde ja kuni 2006.a. märtsikuuni olid suhted normaalsed. Abielu varasemas ajas oli esinenud erinevaid probleeme. Kostja esimene teadmata suunas lahkumine leidis aset 1994 ja kestis paar-kolm kuud. Naastes väitis kostja, et oli õe juures xxx tööl tekkinud probleemide tõttu. Taoline käitumine kordus järgmisel aastal. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted on alates 22.märtsist 2006.a. lõppenud ja ta ei pea abielu jätkamist enam võimalikuks. Nimetatud kuupäeval lahkus kostja perekonna juurestta ei tulnud õhtul enam koju ega võtnud mingit kontakti.

Poolte abielust on sündinud kaks last: xxx.a. poeg P ja xxx.a. tütar A. Lapsed elavad hageja juures ning õpivad xxx Ühisgümnaasiumis vastavalt 11. ja 8. klassis. Kostja ei ole lahkumisest alates laste vastu huvi tundnud, mistõttu hageja palub laste elukohaks määrata tema elukoht aadressil xxx.

Hageja on hinnanud laste vajadused igakuiselt ühe lapse kohta alljärgnevalt: 1. kulutused riietele 1500.- kr; 2. kulutused koolitarvetele 200.- kr; 3. söögikulud ja esmatarbevahendid 2000.- kr; 4. transpordikulud 250.- kr;

3 5. eluasemeja sidekulud 1500.- kr; 6. meelelahutusja vaba aja veetmise kulud 250.- kr (s.h. kooli ekskursioonid); 7. arsti-, ravija vitamiinikulud 300.- kr (s.h. hambaravi); 8. kulud hobidele 900.- kr; 9. muud kulud (raamatud, mängud jm) 100.- kr. Kokku kulud ühe lapse ülalpidamiseks ühes kalendrikuus on keskmiselt 7000.- krooni, millest hageja nõuab kostjalt ühe lapse kohta elatist pooles ulatuses 3500.- krooni ja kahele lapsele kokku 7000.- krooni alates 2006.a. juunikuust. Kostja maksis viimati elatist aprillis 2006, pärast seda hoiab ta ülalpidamiskohustusest kõrvale. Laste senine elustandard on kujunenud normaalselt, neile on võimaldatud tegelda erinevate hobidega, hageja peab vajalikuks sama elustandardit jätkata ja taotleb seepärast kostjalt elatise väljamõistmist.

Pooltel on järgmine ühisvara: äriregistrist andmetel kuulub kostjale OÜ J (reg kood xxx) osa nimiväärtusega 25 000.- krooni ja OÜ P (reg kood xxx) osa nimiväärtusega 40 000.- krooni. Pooled on soetanud ühiseks majapidamiseks vallasvara, mis asub korteris asukohaga xxx. Hageja palub ühisvara jagada järgmiselt: 1. OÜ J (reg kood xxx) osa jagada kaheks poolte vahel selliselt, et üks osa nimiväärtusega 12 500.- krooni jääb hageja omandisse ja teine osa nimiväärtusega 12 500.- krooni jääb kostja omandisse; 2. OÜ P (reg kood xxx) osa nimiväärtusega 40 000.- krooni jätta kostja ainuomandisse; 3. vallasvara, mis on laste kasutuses ning vajalikud laste normaalseks ülalpidamiseks, jätta hageja ainuomandisse.

Kostja ei ole kohtuistungile tulnud. Hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid on kostja elukohas vastu võetud 28.detsembril 2006.a. Hageja seletustest nähtub, et kostja käis nende ühises elukohas xxx 05.jaanuaril 2007.a. ja siis andis ta kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte. Sama päeval andis kostja hagejale ka 2000 krooni ja lubas hakata maksma lapse autokooli tasu, mida ei ole aga tegema hakanud. Kostjale oli kohtu poolt tehtud ettepanek hagile vastata, mida ta ei ole teinud. Kohtuistungi kutset ei ole kostja küll kätte saanud, kuid hageja seletustest nähtub, et ta on olnud kostjaga telefoni teel kontaktis ja teatanud talle kohtuistungi aja. Viimasel ajal ei ole kostja telefon aga enam sisse lülitatud. Hageja tegi 27.märtsil 2006.a. politseile kostja kadumise kohta avalduse, mille lahendamise käigus selgus, et kostja elab xxx, aprillikuus sai hageja kostjaga ka telefoni ja eposti teel kontakti, tema viibimiskohta ega aadressi hageja aga ei tea. Oma xxx elavate vendadega kostjal kontakti ei ole. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et antud juhul on küllaldane alus teha tagaseljaotsus vastavalt TsMS § 410 ja hagi rahuldada ning avaldada otsuse resolutsioon TsMS § 317 lg. 1 p. 1 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Hagi saab lugeda õiguslikult põhjendatuks. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kuna kostja seisukoht hagi kohta puudub, siis ei ole kohtul alust määrata elatist hageja poolt nõutavast teistsuguses summas. PkS § 70 lg. 2 kohaselt võib elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni üks aasta enne hagi kohtule esitamist. Seepärast on põhjendatud hageja taotlus mõista elatis välja alates 2006.a. juunikuust, kuigi hagi on esitatud 31.oktoobril 2006.a.

4

PkS § 29 lg. 2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielu jätkamine on võimatu. Hagiavalduse kohaselt on abielu alates 22.märtsist 2006.a. lõppenud ja kostja hoidub perekonnast kõrvale. PkS § 18 lg. 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda ühisvara jagamist. Kuna kostja seisukoht selles osas puudub, siis tuleb vara jagada vastavalt hageja taotlusele. Laste elukoha määramiseks antud juhul alust ei ole, kuna PkS § 51 kohaselt määrab kohus lapse elukoha vaid juhul, lahus elavad vanemad ei jõua selles kokkuleppele. Hagiavalduses ei ole niisuguse vaidluse kohta informatsiooni.

Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik riigile hagimenetlusega seotud kohtukulud, milledeks on kohtudokumentide ja kutsete kättetoimetamiseks tehtud kulud ja hageja poolt kantud menetluskulud, milledeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, kohtuteate avaldamiseks tasutud riigilõiv ja postikulu.

Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest, s.o. antud juhul 63000.- krooni, millelt Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr 1000.- krooni.

Indrek Saar Kohtunik