2-06-19263/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-19263 Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2007. a, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg

19. veebruar 2007. a Kohtuasi L K´u hagi R K´u vastu abielu lahutamise, elatise ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised Hageja:

Kostja: L K (IK xxx; elukoht: xxx)

R K (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada R K´u ja L K´u abielu, mis on sõlmitud 06. septembril 2003. a Tallinna Perekonnaseisuametis mille kohta on koostatud abieluakt nr 1645.

3. Välja mõista elatis R K´ult L K kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alates 01. veebruarist 2007.a kuni poja G K´u, sündinud xxx.a, täisealisuseni, s.o. xxx.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Määrata alaealise G K´u (IK xxx) elukohaks L K´u elukoht:

6. 6. 6.

6. Määrata R K´ule poja G K´uga suhtlemise kord selliselt, et R K kohtub lapsega

4 korda kuus, sh ühel puhkepäeval. Täpsemad lapsega suhtlemise ajad lepivad pooled omavahel kokku telefoni teel.

MENETLUSKULUD

Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) kantselei kaudu 28.02.2007.a kell 16.00.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse nõuded

1. 24.07.2006. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamiseks, lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning elatise ja isikliku vara välja nõudmiseks. Poolte abielu sõlmiti 06.09.2003.a, kooselust on sündinud xxx.a poeg G. Poolte abielusuhted ei kujunenud seoses eraldi elamispinna puudumisega algusest peale kooskõlalisteks. 2005.a aprillis pakuti hagejale Kohtla-Nõmme Lastekodus erialast tööd ning hageja asus koos pojaga elama oma ema juurde Kohtla-Järvele. Alguses kostja külastas hagejat ja poega, kuid hiljem hakkas korraldama skandaale ja nõudma, et hageja läheks Tallinnasse tagasi. Kuid Kohtla- Järvel olid elamistingimused hageja ja lapse jaoks paremad. Kostja hageja ettepanekut kolida Kohtla-Järvele vastu ei võtnud. Kostja viimane külaskäik pere juurde toimus 2006.a aprillis ning see lõppes suure tüli ja ebatsensuursete väljenditega hageja aadressil ning ähvardusega laps salaja hageja juurest ära viia. Hageja leiab, et edaspidine kooselu kostjaga on võimatu. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 ning kostjalt välja nõuda tema isikliku vara, s.o pesumasina ja arvuti. Samuti palub hageja määrata poja elukohaks tema elukoht ning lapse suhtlemise aegadeks kostjaga 4 korda kuus, sh soovitavalt ühel päeval puhkepäevadest.

18.08.2006.a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles palub lahutada poolte abielu, välja mõista kostjale elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni ning määrata kindlaks lapse elukoht ja poja suhtlemise kord kostjaga.

II Kostja seisukoht

2. Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistab hagi. Kostja ei nõustu asjaoluga, et abielu lagunes tema süül. Pooled elasid kaks ja pool aastat kostja sissetulekute arvel, samuti ei olnud neil eluaseme probleeme. Hageja sõitis Tallinnast ära üksnes seetõttu, et talle pakuti erialast tööd Kohtla-Nõmme Lastekodus, aga mitte eluasemeja finantsprobleemide tõttu. Poolte abielu lagunes seoses hageja kolimisega Kohtla-Järvele Hageja väide, et kostja 2006.a aprillis ähvardas teda sellega, et viib lapse salaja minema, on alusetu. Poolte vahel puudub vaidlus lapse elukoha ning kostja ja poja suhtlemise üle. Samuti ei keeldu kostja oma kohustusest poega ülal pidada.

III Kohtuistung

3. Hageja jäi hagiavalduse juurde ning palus hagi rahuldada. Elatise väljamõistmist soovib hageja alates 2007.a veebruarist. Hageja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2006.a aprillis.

4. Kostja võttis hagi õigeks, selgitades, et poolte abielulised suhted lõppesid 2006.a mais.

IV Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

7. Pooltel on ühine soov abielu lahutada ning abikaasad ei soovi abielusuhteid taastada. Poolte abielusuhted on lõppenud, abikaasad elavad eraldi.

8. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 ja lg 2; § 51; § 52; § 60 lg 1; § 61 lg 2, lg 3, lg 4 ning § 70 lg 1.

9. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev viivitamatult täitmisele.

10. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi.

V Menetluskulud

11. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

12. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Helgi Vinni Kohtunik: