2-05-3566/9 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-3566 Tsiviilasi N AS hagi AS-i O vastu 5.854.618,45 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. oktoobri 2006.a määrus menetluse lõpetamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik * määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N OÜ (registrikood xxxxxxx, asukoht x), seaduslik esindaja O. K; AS O (registrikood xxxxxxxx, asukoht x, seaduslik esindaja A. A Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta * määruskaebus Harju Maakohtu 12. oktoobri 2006.a määruse peale tsiviilasjas nr 2-05-3566 läbi vaatamata.

2. Käesoleva kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

22. juunil 2005.a esitas N AS Tallinna Linnakohtule hagi AS O vastu 5.854.618,45 krooni saamiseks. 8. augustil 2006.a esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja omanikud ja juhatus on muutunud ning pooled lahendavad vaidluse kohtuväliselt. Hagejal ei ole varalisi pretensioone kostja vastu. Taotluse kohaselt jätavad pooled enda kohtukulud enda kanda. * esitas Harju Maakohtule (endine Tallinna Linnakohus) 29. septembril 2006.a taotluse, milles palub menetlust mitte lõpetada. N AS ei oma nõuet AS-i O vastu, selle nõude omanikuks on *, kes soovib kohtumenetluse jätkamist. * kui N AS-i õigusjärglane palub asendada hageja N AS-i uue hagejaga * või taotleb enda kaasamist kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.

Kohtule 29. septembril 2006.a esitatud teates palub I. G kui N AS-i võlausaldaja arvestada, et nõudest loobumine AS-i O vastu rikub oluliselt tema õigusi ja huve.

2. oktoobril 2006.a menetluse lõpetamise otsustamiseks toimunud kohtuistungil jäi hageja taotluse juurde ja palus menetluse lõpetada. Kostja esindaja seletuse kohaselt ei saa * taotlust vastu võtta formaalsetel ega ka sisulistel põhjustel. Kostja on kergendanud hageja võlakoormust 20 miljoni krooni võrra. Hageja esindaja seletuse kohaselt on hageja majanduslik seis paranenud kostja tegevuse tulemusel. Kostja esindaja seletuse kohaselt ei ole * tõendanud enda tsiviilkohtumenetluse õigusvõimet.

Esimese astme kohtu määrus

12. oktoobri 2006.a määrusega lõpetas Harju Maaohus menetluse tsiviilasjas nr 2-05-3566. Hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele.

TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lõike 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

* taotlus enda kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuväite kohaselt on tõendid esitatud hilinenult ning TsMS § 32 rikkudes venekeelsetena. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tõenäoliselt nõude loovutamist toimunud, kuna hageja raamatupidamises vastavad dokumendid puuduvad. TsMS § 238 lõike

5 kohaselt kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. * ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et nõue 2006.a mais tõepoolest loovutati.

29. septembril 2006.a esitatud teates palub I. G arvestada, et nõudest loobumine AS-i O vastu rikub oluliselt tema õigusi ja huve, kuna I. G on G. A ja hageja vahelisest laenulepingust ja G. A ja I. G vahelisest nõude loovutamise lepingust tulenev nõue hageja vastu summas 2.593.382,26 krooni. Kostja esindaja seletuse kohaselt oli hageja majandusraskustes, kostja on vähendanud hageja võlgnevusi 20 miljoni krooni ulatuses, I. G laenukohustus hageja raamatupidamises ei kajastu. Menetluse lõpetamine ei riku I. G huve. I. G esitas pretensiooni hagejale 28. septembril 2006.a, istungi toimumise ajaks ei olnud maksetähtaeg 6. oktoober 2006.a veel saabunud. Ei ole alust arvata, et võimalikku võlgnevust tähtaegselt ei likvideerita.

Hagist loobumine tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Poolte kohtukulud jäävad nende enda kanda. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel.

Määruskaebus

10. novembril 2006.a esitas * määruskaebuse Harju Maakohtu 12. oktoobri 2006.a menetluse lõpetamise määruse peale.

* esindajale teadaolevalt esitas hageja N AS 8. augustil 2006.a kohtule taotluse hagist loobumiseks AS-i O vastu. Hagist loobumise motiivid ei ole kaebajale teada. Käesoleva tsiviilvaidluse objektiks oleva nõude on N AS loovutanud *-le.

N AS-i tegevus on peale 12. juunit 2006.a allutatud AS-i O huvidele ja kontrollile, millest on tingitud ka viimase vastu esitatud haginõudest loobumine. N AS-i äriregistri B-kaardist nähtub, et äriühingu uuteks juhatuse liikmeteks on alates 2. augustist 2006.a A. S ja O. K. Viimane on olnud ka pikka aega AS-i O juhatuse liige. Tekib küsimus, kuidas on võimalik üheaegselt mõlema äriühingu juhatuse liikmena esindada võrdväärselt ja kahjustamata vaidluses mõlema äriühingu ja tema võlausaldaja huve ja õigusi.

Maakohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse enda kaasamiseks menetlusse N AS-i õigusjärglasena või vähemalt kolmanda isikuna hageja poolel, kuna ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid nõude loovutamise kohta. Ka jättis kohus arvestamata I. G teatise, mille kohaselt on hageja võlgnevus tema ees üle 2 miljoni krooni. Kohus rajas otsuse AS-i O paljasõnalistele seisukohtadele ning on jätnud * taotluse õigusjärglasena õiguseelneja asemel menetlusse astumiseks üldse hindamata ja tähelepanuta. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lõike 1 põhimõtet tõendite igakülgse, objektiivse ja täieliku hindamise kohta ning omistanud etteulatuvalt kindlaksmääratud jõu kostja tõendamata väidetele.

* on esitanud tõendid kohtule õigeaegselt. Kohus ei ole määranud tähtaega tõendite ja taotluste esitamiseks ja ei saanudki seda teha, sest apellant ei olnud menetluse pooleks kuni taotluse esitamiseni. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et esitatud leping on venekeelne, kuna kostjal ei ole probleemi selle mõistmisega. Kui kohus leidis, et esitatud tõendid on menetlust takistavad, oleks ta pidanud andma kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ehk tõendite täpsustamiseks.

Hagist loobumine ja menetluse lõpetamine on teadlikult suunatud teiste võlausaldajate huvide ja õiguste kahjustamisele. Pooled on tegutsenud heade tavade ja kommete vastaselt. Üheks põhiliseks hagist loobumise eesmärgiks on vabastada AS O alusetult saadud rahasumma tagastamisest N AS-ile. Hagist loobumine kahjustab ka I. G ja N. K. N õigusi ning tekitab neile reaalset varalist kahju. Vaatamata asjaolule, et nimetatud isikud ei ole käesolevas vaidluses poolteks, peab kohus vältima olukorda, kus kohtule teadaolevate asjaolude alusel võtab kohus vastu jhagist loobumise, mis on suunatud teadlikult kokkulepet sõlmivate poolte võlausaldajate huvide kahjustamisele ning on vastuolus TsÜS § 138 lõike 1 ja 2 põhimõtetega. Võlausaldajate huvide kaitse ei ole enam reaalselt võimalik ning kahjuliku tagajärje ära hoidmine või heastamine ei ole teostatav pärast menetluse lõpetamist.

TsMS § 429 lõike 4 kohaselt ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui sellega rikutakse olulist avalikku huvi. Võlausaldajate huvide kaitse on käsitletav avaliku huvina. Avaliku huvina on käsitletav põhimõte, et kellegi õigused ei jääks kohtus kaitseta, kui need asjaolud on kohtu ette toodud ja kohus on nendest teadlik. Avalikuks huviks tuleb lugeda ka tsiviilõiguste ja kohustuste täitmist heas usus TsÜS § 138 lõike 1 ja 2 järgi, sest see loob õiguskindluse. Seda põhimõtet ei ole järgitud, kui kohus jätab võlausaldaajte huvid arvestamata ja sisulise õiguskaitseta olukorras, kus tema ette on toodud olulised asjaolud.

N AS-i ja AS-i O seisukoht määruskaebusele Hageja ja kostja paluvad jätta * määruskaebuse rahuldamata, kuna äriühingul puudub alus nõude õigusjärgluseks ning määruskaebus on esitatud isiku poolt, kes ei ole menetlusosaline.

Hageja ei soovi kaasata nimetatud äriühingut menetlusse kolmanda isikuna. Hageja ja määruskaebuse esitaja menetlushuvidel on absoluutselt konfliktne iseloom.

Hagist loobumine hageja poolt omab tema jaoks kasulikku majanduslikku tähendust, sest selle asjaolu tulemusena kostja, olles hageja koostööpartner, refinantseeris hageja võlakohustused, mille tähtaeg oli saabunud, kogusummas 41.545.299 krooni, mis seitsmekordselt ületab hageja nõuet kostja vastu. Hageja majandustegevus on paranenud ja järk-järgult normaliseerub. Aktsiaseltsi aktsionärid, nõukogu ning juhatus valmistavad ette meetmeid ettevõtte kiiremaks ning efektiivsemaks arendamiseks.

Võttes vastu otsuse hagist loobumiseks, hageja lähtus kokkuleppest, et kostja viivitamatult lõpetab teise kohtuvaidluse, kus viimane esineb hagejana. Määruskaebuse esitaja tunnistab kaebuses, et hagist loobumise motiivid on temale teadmata. Jääb arusaamatuks, kuidas saab ta hagejat süüdistada hagist loobumises, teadmata motiive selleks.

* ei ole menetlusosaliseks, st ta ei ole hagejaks, kostjaks ega kolmandaks isikuks TsMS tähenduses. Äriühingu * staatus menetluses tsiviilasjas nr 2-05-3566 suhtes võib olla iseloomustatud kui „muu isik“. Kui selline isik esitab omal algatusel taotluse tema kaasamiseks hagimenetlusse kolmanda isikuna iseseisva nõudeta, siis see taotlus võib olla rahuldatud ainult selle menetlusosalise nõusolekuga, kelle poolt „muu isik“ soovib astuda menetlusse. Kolmanda isiku instituudi peamine ülesanne on kaitsta poolt, kes kolmanda isiku kaasamist vajalikuks peab ja mitte kolmandat isikut.

Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle määrusega rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et * määruskaebus Harju Maakohtu 12. oktoobri 2006.a määruse peale tsiviilasjas nr 2-05-3566 tuleb jätta TsMS § 664 lõike 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 664 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus ebaõigesti menetlusse võetud, kuna äriühingul * puudus määruskaebuse esitamise õigus tsiviilasjas nr 2-05-3566. Vastavalt TsMS § 660 lõikele 1 võib maakohtu määruse peale esitada ringkonnakohtule määruskaebuse määrusega puudutatud menetlusosaline. Tulenevalt TsMS § 639 lõikest 2 ja §-st 659 on menetlusosalised ringkonnakohtus apellatsioonimenetluse pooled ja kolmandad isikud. Käesoleva hagimenetluse pooled olid äriühingud N AS hagejana ja AS O kostjana. * ei ole seega menetlusosaline, mida ta on ise määruskaebuses möönnud, taotledes enda kaasamist menetlusse kas kolmanda isikuna hageja poolel või hageja õigusjärglasena. Tsiviilkohtumenetluse üldine põhimõte on, et pärast asjas lõpplahendi tegemist uusi menetlusosalisi ei kaasata.

TsMS § 210 lõike 2 alusel vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib õigusjärglane sellisel juhul vastaspoole nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vastaspoole nõusolekut * astumiseks menetlusse poole õiguseelneja asemel ei ole antud.

Kuivõrd * ei ole tsiviilasja nr 2-05-3566 menetlusosaline ega menetlusosalise esindaja, oleks maakohtul tulnud keelduda menetlusvälise isiku esitatud menetlusdokumendi (määruskaebuse) menetlusse võtmisest. Kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused (TsMS § 212). Iseseisva nõudeta kolmas isik esitab menetlusse astumiseks avalduse asja menetlevale kohtule (TsMS § 215 lõige 1). Määruskaebuse põhjendustest ei selgu ka, kas äriühing * on soovinud astuda menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna või iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.

Urmas Reinola Gaida Kivinurm Mare Merimaa