2-06-19573/7 · Tallinna Ringkonnakohus

2-06-19573

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-19573 Tsiviilasi OÜ A hagi V.B ja J.V vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2006.a määrus kolmanda isiku kaasamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.B ja J.V määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja) V.B (IK xxxxxxxxxxx) Määruskaebuse esitaja (kostja) J.V (IK xxxxxxxxxxx) Vastustaja (hageja) OÜ A (reg k xxxxxxx) ja tema esindaja Monika Meerents-Luberg Kolmas isik Paikuse Vallavalitsus, esindaja vallavanem Kuno Erkmann Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2006.a määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS §

216 lg 6).

Asjaolud ja menetluse varasem käik

1. Pärnu Maakohtu menetluses on OÜ A hagi V.B ja J.V vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 03.10.2006 esitas hageja taotluse kaasata protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel kohalik omavalitsus Paikuse vald Vallavalitsuse kaudu. Kolmanda isiku kaasamise taotlust põhjendas hageja asjaoluga, et Paikuse Vallavalitsuse ja hageja vahel 20.09.2004 sõlmitud lepingu kohaselt ei anta x maaüksuse planeeringualal ühelegi hoonele ehitusluba välja enne, kui selle krundini on ehitatud välja avalikult kasutatavad kruuskattega teed, üldkasutatav haljastus ja välisvalgustus. Kui ehitusload väljastatakse nimetatud lepingut rikkudes, võib tekkida olukord, kus hageja esitab lepingu rikkumisest tuleneva nõude Paikuse valla vastu.

2. Pärnu Maakohus kaasas Paikuse valla Paikuse Vallavalitsuse kaudu iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel tsiviilasja nr 2-06-19573 menetlusse. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud ning protsessi tuleb TsMS § 208 alusel kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel Paikuse vald Paikuse Vallavalitsuse kaudu tema võimalike tekkida võivate kohustuste tõttu hageja ees.

Määruskaebuse põhjendused

3. V.B ja J.V palusid määruskaebuses määruse tühistada ja jätta kolmas isik menetlusse kaasamata.

4. Kohus lähtus kolmanda isiku kaasamisel hageja ja Paikuse valla vahelise lepingu kontekstist väljarebitud lõikudest, mis ei väljenda õigesti lepingu sisu ja eesmärki. Kohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 214 lg 2 kohaselt on iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel ja menetlustoimingul menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse või toiminguga, kellel poolele kolmas isik menetluses osaleb. Paikuse Vallavalitsus on korduvalt avaldanud, et ei ole väljastanud avalikult kasutatavale Paikuse vallas Silla külas asuvatele x ja y tänavatele teede kasutusluba, mis on vastuolus hageja avaldusega. Käesolevas tsiviilasjas on oluline, kas tee oli lepingu kohaselt kokkulepitud tähtpäevaks, so 01.03.2006 väljaehitatud või ei olnud. Vaidlusalused teed ehitati valmis 20.10.2006. Seetõttu puudub Paikuse vallal tsiviilasjas huvi. Kolmanda isiku kaasamine hageja poolel ei ole põhistatud.

Vastused määruskaebusele

5. OÜ A ei nõustunud määruskaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Paikuse vald leidis, et tema kaasamine menetlusse kolmanda isikuna ei olnud põhjendatud ega vajalik. Vald ei toeta hagejat ega kostjat ning tema arvamuse oleks saanud küsida ka ilma valda menetlusse kaasamata. Taotluse väited lepingu tingimuste kohta olid kontekstist väljarebitud ega väljendanud õigesti lepingu sisu ja eesmärki. Paikuse vald märkis, et ei vaidlustanud määrust, kuna menetluses osalemine annab vallale parema võimaluse olukorra õigele lahendamisele kaasa aidata.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. TsMS § 213 lg 1 kohaselt võib iseseisva nõudeta kolmas isik astuda hageja või kostja poolel menetlusse omal algatusel või ta võidakse menetlusse kaasata poole taotlusel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku poole taotlusel menetlusse kaasamise alused ja kord on sätestatud TsMS §-s 216. TsMS § 216 lg 1 kohaselt võib pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib enda arvates esitada kolmanda isiku vastu lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Lg 4 kohaselt kaasab kohus kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse. Seega, kui kolmanda isiku kaasamist taotleb üks pooltest, ei tule kohtul tuvastada, kas kolmandal isikul on endal õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe või teise poole kasuks, vaid kohus otsustab kolmanda isiku kaasamise poole taotluse põhjal.

9. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku instituudi sätestamise eesmärk on selle poole huvide kaitse, kelle poolel iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse kaasatakse. Menetlusosalise huvide kaitse võib muu hulgas väljenduda selles, et kaasatud kolmas isik oskab esitada täiendavaid vastuväiteid või tõendeid, mis kas välistaksid hagi rahuldamise või aitaksid hagi rahuldamisele kaasa. Hageja põhjendas Paikuse valla kolmanda isikuna kaasamise taotlust sellega, et hageja ja kolmanda isiku vahel on lepinguline suhe ning hageja hinnangul võib tal olla õigus esitada kolmanda isiku vastu lepingu rikkumisest tulenev nõue. TsMS § 216 lg 1 ja 4 kohaselt tuleb hagejal kolmanda isiku kaasamise vajadust üksnes põhistada (TsMS § 235) ning kohus ei saa taotluse lahendamisel anda sisulist hinnangut sellele, kas ja missugustel tingimustel oleks hagejal alust esitada kolmanda isiku vastu oma arvatav nõue tulenevalt lepingu rikkumisest. Hageja on põhistanud lepingusuhte olemasolu hageja ja Paikuse valla vahel ning kohus ei anna asja arutamise käesolevas staadiumis hinnangut selle lepingusuhte olemusele (tsiviilõiguslik või haldusleping). Ka vald ise on märkinud, et menetluses osalemine annab vallale parema võimaluse aidata kaasa olukorra õigele lahendamisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajate vastuväited kolmanda isiku kaasamise kohta asjakohased, kuna need puudutavad hageja ja Paikuse valla vahelise lepingu sisu ning lepingu tõlgendamist.

10. Eeltoodu põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on hageja taotluse lahendanud õigesti. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 216 lg 5 kohaselt võib kohus kolmanda isiku menetlusest kõrvaldada ka menetluse hilisemas faasis kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult.

K. Kullerkupp Kohtunik