2-06-34450/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-14162

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2007. a Tallinn Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06- 34450 Tsiviilasi VK’i avaldus lapse elukoha määramiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse kohaldamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja VK Asjast puudutatud isik SK Asjast puudutatud isik MK RESOLUTSIOON

1. Rahuldada esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus.

2. Määrata kohtumenetluse ajaks MK elukohaks SK elukoht.

3. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

Avaldaja taotlus: Harju Maakohtu menetluses on VK’i avaldus, milles avaldaja palus määrata enda ja puudutatud isiku ühise MK elukohaks avaldaja elukoht.

Puudutatud isik SK vaidles avaldusele vastu ja esitas 12.01.2006.a kohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluses palus puudutatud isik määrata lapse elukohaks kuni kohtulahendi jõustumiseni lapse ema elukoht.

Taotluse kohaselt sõlmisid . avaldaja ja puudutatud isik TLL V sotsiaalhoolekandeosakonnas kokkulepe MKga suhtlemise korra osas. Nimetatud korra kohaselt pidi avaldaja tagastama MK puudutatud isikule . Antud kuupäeval helistas puudutatud isik avaldajale täpsustamaks tütre tagastamise aega, VK vastas puudutatus isikule, et ta ei tagasta last ning ei selgitanud põhjusi. MK lasteaias ei käinud. Kõikidel päevadel mil M asub isa juures ta ei käi lasteaias ning on koos vanaemaga. Puudutatud isik on seisukohal, et M puudumine lasteaiast mõjub halvasti lapse arengule kuna lapse vanaemal ei ole spetsiaalseid teadmisi ja haridust. VK ei võimalda puudutatud isikul suhelda M ja puudutatud isiku kõnedele ei vasta.

Kohaliku omavalitsuse esindaja toetas esialgse õiguskaitse taotlust ja leidis, et see tuleb rahuldada. Nimetatud arvamuse kohaselt mõlemad vanemad on loonud head tingimused lapse kasvatamiseks. Kuna lapsevanemad ei ole omavahel lapse elukoha suhtes kokkulepet saavutanud, tegi L LOV S osakonna lastekaitse spetsialist ettepaneku sõlmida kirjalik kokkulepe, mille alusel saaks laps suhelda mõlema vanemaga. Kokkuleppe kohaselt pidi laps elama vaheldumisi ühe nädala emaga ja ühe nädala isa elukohas. Algselt olid mõlemad vanemad sellise kokkuleppega nõus ja ka allkirjastasid selle. Kahjuks on selgunud asjaolu, et avaldaja VK ei pea antud kokkuleppest kinni kuivõrd leiab, et selline kokkulepe teda siiski ei rahulda. Kohaliku omavalitsuse esindaja arvamuse kohaselt on näha, et VK ei soovi mingeid kokkuleppeid ega koostööd teha oma endise abikaasa SK ja leiab ta võib ainuisikuliselt teha tema lapse elu korraldamisega seotud otsuseid. sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse peaspetsialistile kirjutatud avalduses deklareerib ta, et “tema laps MK elab kuni kohtuistungi tema juures ja SK võib tema kohtuda ainult tema, VKi isiklikul juuresolekul.” Kohaliku omavalitsuse esindaja arvates on olukord, kus VK teeb SK takistusi oma lapse MKga kohtumiseks, piirates sellega tema vanemaõigusi täiesti lubamatu. Samuti ei ole elukorraldus, kus laps peab iga nädala järel vahetama oma elukohta lapsele hea. Kohaliku omavalitsuse esindaja on seisukohal, et lapse arengut silmas pidades ja tema huvidest lähtuvalt, et vajab laps stabiilset elurütmi ja kindlat elukohta. Kuna MK on alles 3,5 aastane , vajaks ta eelkõige ema hoolitsust ja kaitset. Lapse heaolu silmas pidades palub kohaliku omavalitsuse esindaja esmase õiguskaitse korras määrata lapse MK elukohaks kuni kohtuotsuse jõustumiseni tema ema SK elukoht.

Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 551 lg 1 võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Esialgse õiguskaitse rakendamisel kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus reguleerida hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMs § 378 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus perekonnasjas menetluse ajaks hagi tagamise korras reguleerida vanema õigusi ühise lapse suhtes. TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus juhindub taotluse lahendamisel eelkõige lapse huvidest nagu näeb ette lastekaitseseaduse § 3. Kohus on seisukohal, et sellises vanuses lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus ja suhtlemine mõlema vanemaga. TsMS § 384 lg 4 ja § 551 lg 2 alusel on alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamiseks vajalik küsida lapse elukohajärgse vallavõi linnavalitsuse arvamust. Ka kohaliku omavalitsuse arvamuse kohaselt on menetlusosaliste omavahelised suhted keerukad ja ei taga lapsele stabiilset elukorraldust. Kuna menetlus kestab ning lähiajal kohus lõpplahendini ei jõua, on otstarbekas ja vajalik kohaldada asjas esialgset õiguskaitset ning määrata lapse elukoht menetluse ajaks.

Puudutatud isik esitas taotluse määrata laps menetluse ajaks elama tema juurde. Kohaliku omavalitsuse arvamusest nähtub, et mõlemad vanemad on loonud head tingimused lapse kasvatamiseks. Samas on SK kohtule avaldanud, et peale isa juures viibitud nädalat hakkas M ennast halvasti tundma, oli närviline ja ei saanud magama jääda, ärkas öösel tihti ja sageli nuttis. Kui laps saab teada, et ta peab järgmisel päeval minema isa juurde, muutub ta närviliseks ja palub teda mitte isa juurde saata. Ka nähtub nii puudutatud isiku avaldusest kui ka kohaliku omavalitsuse esindaja seisukohast, et VK on korduvalt rikkunud erinevatel ettekäänetel poolte omavahelist kokkulepet lapse elukorralduse suhtes ja teeb S K takistusi lapsega suhtlemisel. Kohus nõustub kohaliku omavalitsuse arvamusega, et kujunenud olukord lapse suhtes on lubamatu. Ka ei ole millegagi põhjendatud kohaliku omavalitsuse esindajale avaldatud VKi seisukoht, et SK võib poolte ühise lapsega suhelda ainult VKi juuresolekul. Kohus leiab, et sellises vanuses (3,5 aastat) laps vajab stabiilset elukorraldust ning ema hoolitsust ja kaitset. VK ei ole näidanud huvi ja tahet teha koostööd oma lapse ema S K ega ole seega käitunud lapse huvides tagada lapsele stabiilne elukorraldus ja suhtlemine mõlema vanemaga, vaid on teinud põhjendamatuid takistusi ema ja lapse suhtlemisel. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et lapse heaolu silmas pidades tuleb määrata lapse elukohaks kuni kohtumääruse jõustumiseni tema ema elukoht. Seega tuleb MK määrata kohtumenetluse ajaks elama puudutatud isiku SK juurde.

TsMS § 467 lg 5 alusel kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele kui seadusest ei tulene teisti. Käesolev kohtumäärus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 mõttes.

Tiia Mõtsnik Kohtunik