3-07-28/11 · Tartu Ringkonnakohus

3-07-28

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-28 Haldusasi O.M. i kaebus X Muusikakooli atesteerimiskomisjoni protokollilise otsuse nr 13 tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.01.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.M. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2007 määrus ja saata O.M. i kaebus X Muusikakooli atesteerimiskomisjoni protokollilise otsuse nr 13 tühistamiseks esimese astme kohtule asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. O.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse X Muusikakooli atesteerimiskomisjoni protokollilise otsuse nr 13 tühistamiseks ja O.M. ile vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 10.01.2007 määrusega kaebuse O.M. ile, kuna kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebuse esitajal on õigus esitada haridusja teadusministri atesteerimiskomisjonile taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks.

Määruse kohaselt on haridusja teadusminister kehtestanud 02.10.2002 määrusega nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja korra”(edaspidi Kord), mida on muudetud määrustega 27.12.2002 nr 88 ja 16.12.2003 nr 65. Korra § 22 lg 1 sätestab, et kui pedagoog ei nõustu atesteerija otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal 10 päeva jooksul otsusest teadasaamisest õigus esitada haridusja teadusministri atesteerimiskomisjonile taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks ja alles seejärel on tal õigus kaevata haridusja teadusministri atesteerimiskomisjoni otsuse peale halduskohtusse. Korra § 22 lg 3 kohaselt vaatab haridusja teadusministri atesteerimiskomisjon samas paragrahvis lg 1 nimetatud taotluse läbi ja teeb 30 päeva jooksul taotluse esitamisest otsuse. Korra § 22 lg 5 järgi on taotluse läbivaatamisel haridusja teadusministri moodustatud atesteerimiskomisjonil õigus oma otsusega teha vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks või jätta taotlus rahuldamata. Seega on seadusandja näinud ette kohtueelse menetluse. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ist 11 lg 31 p 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. O.M. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2007 määruse ning teha uue määruse, millega võtta tema kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt:

1) on pedagoogil tulenevalt Korra §-ist 22 lg 1 küll õigus pöörduda haridusja teadusministri atesteerimiskomisjoni, kuid pöördumine haridusja teadusministri atesteerimiskomisjoni poole ei ole kohustuslik. Seadusandlus ei keela pedagoogil pöörduda otseselt kohtu poole;

2) on O.M. esitanud X Muusikakooli atesteerimiskomisjon 16.09.2003 otsuse peale taotluse haridus-ja teadusministri poolt moodustatavale atesteerimiskomisjonile. Taotluse sisuks oli seaduse järgi vaadata uuesti läbi 14.10.2003 O.M. i poolt esitatud taotlus. Atesteerimiskomisjon jättis 11.12.2003 taotluse rahuldamata. O.M. esitas seejärel kaebuse halduskohtule, milles palus tühistada 11.12.2003 haridusja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni otsuse ja teha ettekirjutus uuesti läbi vaadata 14.10.2003 esitatud taotlus. 31.05.2004 Tallinna Halduskohtu kohtuotsusega kaebus rahuldati ning tühistati haridusja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 11.12.2003 otsus ning tehti haridusja teadusministri poolt moodustatavale atesteerimiskomisjonile ettekirjutus vaadata uuesti läbi O.M. i 14.10.2003 esitatud taotlus haridusja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjonile X Muusikakooli atesteerimiskomisjonile ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks.

Haridusja teadusministeerium tegi 30.03.2005 X Muusikakooli atesteerimiskomisjonile ettekirjutuse O.M. i esitatud taotluse uueks läbi vaatamiseks ja asja uueks otsustamiseks. 22.06.2005 tegi X Muusikakooli atesteerimiskomisjon otsuse, millega keeldus O.M. ile vanemõpetaja ametijärgu omistamisest. Selle otsuse peale esitas O.M. uuesti taotluse haridusja teadusministri poolt moodustatavale atesteerimiskomisjonile. Taotluse sisuks oli teha X Muusikakooli atesteerimiskomisjonile ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. 05.09.2005 jättis Haridusja Teadusministeerium O.M. i taotluse läbi vaatamata, leides, et taotluse esitaja poolt oli taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaeg on mööda lastud. 29.09.2005 esitas O.M. kaebuse halduskohtule, milles palus tunnistada õigusvastaseks ja tühistada 05.09.2005 Haridusja Teadusministeeriumi poolt väljastatud haldusakti O.M. i taotluse läbivaatamata jätmises.

Tartu Halduskohtu 14.11.2006 määrusega kohtumenetlus lõpetati seoses haridus-ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni poolt 06.11.2006 haldusakti väljaandmisega.

06.11.2006 haridus-ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjon nõustus O.M. i poolt esitatud taotlusega, rahuldas taotluse ja tegi X Muusikakooli atesteerimiskomisjonile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. 05.12.2006 tegi X Muusikakooli atesteerimiskomisjon kolmandat korda otsuse, millega keeldus O.M. ile vanemõpetaja ametijärgu omistamisest. Selle otsuse peale esitas O.M. kaebuse Tartu Halduskohtule. Ülaltoodust tulenevalt ei ole pöördumine haridus-ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni poole sisuliselt probleemi lahendanud. Iga demokraatliku riigi seadusandluse üldpõhimõtted sisaldavad pürgimist vaidluste võimalikult kiirema ja õiglasema lahendamise poole. Antud juhul ei võimaldatud pedagoogil kaitsta oma õigusi. Selline olukord on vastuolus põhiseadusliku õigusega. Võimalus pöörduda halduskohtusse on ette nähtud kehtivate õigusnormidega. Antud juhul on seda õigust põhjendamatult piiratud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2007 määruse ja saadab O.M. i kaebuse X Muusikakooli atesteerimiskomisjoni protokollilise otsuse nr 13 tühistamiseks esimese astme kohtule asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks. O.M. on esitanud halduskohtule kaebuse, taotledes X Muusikakooli atesteerimiskomisjoni protokollilise otsuse nr 13 tühistamist. Halduskohus tagastas kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel, leides, et kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

Vastavalt HKMS §-ile 11 lg 31 p 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Haridusministri 2. oktoobri 2002 määrusega nr 69 on kehtestatud pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord. Korra § 22 sätestab atesteerija otsuse vaidlustamise korra. Korra § 22 lg 1 kohaselt kui pedagoog ei nõustu atesteerija otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest õigus esitada haridusja teadusministri atesteerimiskomisjonile taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks.

Korra viidatud paragrahvis on samuti sätestatud tähtaeg, mille jooksul haridusja teadusministri atesteerimiskomisjon vaatab läbi esitatud taotluse ning on sätestatud atesteerimiskomisjoni õigused taotluse läbivaatamisel ja taotluses tehtava otsuse teatavakstegemise kord. Ülalloetletud Korra sätetest ei tulene, et taotluse esitamine ning selle läbivaatamine haridusja teadusministri atesteerimiskomisjoni poolt on pedagoogi jaoks kohustuslik kohtuväline kord tema väidetavalt rikutud õiguste või kahjustatud huvide kaitsmisel. Samuti ei tulene neist sätetest, et isik, kes leiab, et atesteerija on rikkunud tema õigusi või kahjustanud huve, ei saaks pöörduda halduskohtusse ilma Korras sätestatud vaidlustuse läbivaatamise staadiumit läbimata.

Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Põhiseaduse §-ist 15 ega HKMS §-ist 11 lg 31 p 1 ei tulene, et isik on kohustatud püüdma vaidlust lahendada kõigepealt kohtuväliselt ja alles siis pöörduma kohtusse. HKMS § 11 lg 31 p 1 kohaselt võib kohtusse pöördumisele olla seatud selline piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtuväline kord.

Selleks, et vaidluste lahendamise kohtuväline kord saaks endast kujutada kaebeõiguse piirangut, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles pärast kohustusliku kohtuvälise menetluse läbimist. Kord ei sätesta sõnaselgelt, et enne halduskohtusse pöördumist tuleb vaidluse lahendamiseks esitada taotlus haridusja teadusministri atesteerimiskomisjonile. Kaebuses halduskohtule on O.M. esitanud ka taotluse talle vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks. Halduskohtu volitused on sätestatud HKMS §-is 26 ning lähtudes sellest peaks halduskohus asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise käigus täpsustama kaebaja taotlust.

Agu Timmi Maili Lokk Viivi Tomson