3-05-234/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-05-234

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2007. a Tallinn Haldusasja number 3-05-234 Haldusasi S.G.i kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 24.03.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsusele nr 2202 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja S.G. Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus RESOLUTSIOON Jätta S.G.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Harju büroo Rapla osakonna peaspetsialisti 24.03.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 2202 peatati S.G.i mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 413 lõike 4 alusel kuueks kuuks, so kuni 23.09.2005.a. Otsuses märgiti, et Rapla politseijaoskonna jõustunud väärteo otsusega nr 2500,05,000348 (07.03.2005.a) karistati S.G.it liiklusalaste nõuete rikkumise liiklusseaduse (LS) § 7422 lõike 2 järgi ning lähtudes kehtivatest karistustest LS § 7422 lõike 2 eest, jõustunud 15.11.2004.a KarS § 26 lõike 5 alusel, § 7422 lõike 2 jõustunud 10.12.2004.a KarS § 26 lõike 5 alusel (tl 5).

2. 07.04.2005.a esitas S.G. Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 24.03.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 2202 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 18.04.2005.a määrusega võeti kaebus menetlusse.

2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuse esitaja taotleb ARK 24.03.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 2202 tühistamist. Samuti palub kaebuse esitaja jätta kohaldamata LS § 413 lõige 4 ning algatada nimetatud sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Kaebuse esitaja leiab, et otsuse tegemisel on rikutud haldusmenetluse nõudeid ning ei olnud tagatud tema õigus olla ära kuulatud. Kaebaja leiab, et Põhiseaduse §-st 11 tulenevalt on juhtimisõiguse peatamine LS § 413 sätestatud asjaolude esinemisel ebaproportsionaalne. LS § 413 ei anna ARK-le võimalust arvestada konkreetsete liiklusalaste rikkumiste asjaolusid, võimaldamata valida õiguslike tagajärgede vahel, sätestades juhtimisõiguse peatamise seaduses ettenähtud perioodiks. Kaebuse esitaja töötab OÜ Autokol sõiduõpetajana, mistõttu juhtimisõiguse peatamine toob paratamatult kaasa ka töökaotuse seaduses määratud perioodiks, mistõttu on LS § 41 sisalduv õiguste riive niivõrd oluline, et tõusetub küsimus kaalutlusõigust mittevõimaldava regulatsiooni põhiseaduspärasusest. Juhtimisõiguse peatamine on iseseisev karistus materiaalses mõttes, millel on karistusõiguslik funktsioon. Juhtimisõiguse peatamise puhul on tegemist haldustõkendiga, mis riivab paratamatult kaebuse esitaja põhivabadusija õigusi.

4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel ei ole ARK-le antud halduse diskretsiooni kohaldamise õigust, st ei ole antud õigust otsustada juhtimisõiguse peatamise üle või peatamise ajalise kestuse üle. Kuna kaebajat karistati Lääne Politseiprefektuuri 07.03.2005.a kiirmenetluse otsusega nr 11307556 LS § 7422 lõike 2 rikkumise eest ning kaebajal olid eelnevad kehtivad karistused LS § 7422 lõike rikkumise eest, on otsusega nr 2202 kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus õigesti peatatud kuueks kuuks. Kaebuse esitaja töökohustuse arvestamist rikkumise juures peab vastustaja pigem raskendavaks asjaoluks. Mootorsõiduki juhtimine on eriõigus, mis antakse teatud tingimuste täitmisel ja mille kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liikluseeskirju. Juhtimisõigus ei ole põhiõigus, selle piiramise aluseks võivad olla teiste isikute põhiõigused või muud põhiseaduslikud väärtused. Juhtimisõigus on tõlgendatav ja võrdsustatav haldusorgani poolt väljastatava tegevusloaga, mille peatamise õigus on loa välja andnud haldusorganil.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1 ARK 24.03.2005.a otsusega nr 2202 peatati kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 413 lõike 4 alusel 6 kuuks. Kuni 01.10.2005.a kehtinud LS § 413 lõike 4 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud selle seaduse § 745 või § 74 22 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta selles lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

5.2 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et S.G.il oli juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal kolm karistusotsust: 1) 25.10.2004.a otsus LS § 7422 lõike 2 rikkumiste eest; 2) 30.10.2004.a otsus LS § 7422 lõike 2 rikkumise eest ja 3) 07.03.2005.a otsus LS § 7422 lõike 2 rikkumise eest (tl 51). Karistamisotsused olid jõustunud ja karistusandmed eelmiste karistuste koha ei olnud kustunud.

5.3 Riigikohtu üldkogu asus 25.10.2004.a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10- 04 seisukohale, et juhtimisõiguse peatamine LS § 41.3 lõigete 1,4 ja 8 järgi ei ole vastuolus PS § 23 lõikega 3. Selles otsuses tõdes üldkogu, et juhtimisõiguse peatamine LS § 41 lõigete 1-8 alusel

3 kujutab endast oma olemuselt karistust, kuid selgitas nii selles kui ka samal kuupäeval asjas nr 3-3- 1-29-04 tehtud otsuses, et kuigi formaalselt kujutavad väärteomenetlus ja ARK-s toimuv juhtimisõiguse peatamise vormistamine kui haldusmenetlus endast iseseisvaid menetlusi, on need vaadeldavad ühtse tervikuna. Nimelt tehakse suur osa juhtimisõiguse peatamise seisukohast asjakohastest toimingutest (asjaolude tuvastamine, isiku ärakuulamine) väärteomenetluses. Juhiloa väljaandnud asutus ei kontrolli juhtimisõigust peatades liiklusrikkumise asjaolusid, vaid lähtub väärteomenetluses tehtud otsustest. Samuti ei ole juhtimisõiguse peatajal kaalutlusõigust juhtimisõiguse peatamise kestuse osas. Seetõttu on juhtimisõiguse peatamise vormistamine ARK-s LS § 41 lõigete 1-8 alusel käsitatav väärteomenetluses tehtud karistusotsuse automaatse järelmina. Väärteomenetluse ja juhtimisõiguse peatamise ühtse tervikuna käsitlemise kasuks räägib ka asjaolu, et juhtimisõiguse peatamine on loetav karistuseks materiaalses tähenduses just seetõttu, et haldusorgan ei hinda täiendavalt juhtimisõiguse peatamisel isikust lähtuvat liiklusohtu ning juhtimisõiguse peatamine sõltub väärteomenetluses tuvastatud rikkumisest ja süüst. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-05, samuti asjas nr 3-4-1-1-05 leiti, et Riigikohtu üldkogu 25.10.2004.a otsuses asjas nr 3-4-1-10-04 väljendatud seisukohtade muutmiseks alused puuduvad ja LS § 41.3 ei ole vastuolus PS § 23 lõikega 3.

Eeltoodud asjaoludel on ebaõige kaebaja seisukoht, et juhtimisõiguse peatamisega on teda teistkordselt karistatud. Kuna kaebajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest seadusandja oli ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tuli vastustajal kohaldada tema suhtes LS § 41.3 lõiget 4 ja peatada kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

5.4 Kohus nõustub kaebajaga, et kaevatava otsusega on piiratud tema piiratud tema võimalus autot juhtida. Samas tuleb silmas pidada, et õigus vabale eneseteostusele, seega ka isiku võimalus autot juhtida, on lähtuvalt PS § 19 lõikest 2 piiratud isiku kohustusega austada ja arvestada teiste isikute õiguste ja vabadustega ning järgida seadust (vt Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-5). Riigikohtu üldkogu viidatud otsuses leiti, et seadusandja on juhtimisõiguse peatamise kui materiaalses mõttes karistusega piiranud isiku õigust vabale eneseteostusele just teiste isikute õiguste ja õiguskorra kaitseks. Otsuses asuti seisukohale, et mootorsõiduki juhtimise keelamine on kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades õiguserikkumise iseloomu. Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle kujutab endast olulist rikkumist. Seega on tegemist proportsionaalse ja põhiseadusega kooskõlas oleva eneseteostusvabaduse piiranguga.

5.5 Eeltoodud põhjustel on kaevatav otsus on õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata (halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lõike 1 punkt 6).

6. Menetluskulude väljamõistmist taotletud ei ole.

Indrek Paukštys Kohtunik