2-06-8546/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-8546 Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi I… T…hagi S..T.. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hageja: I.. T.., isikukood .. Kostja: S..T.., isikukood ..

Kohtuistungi toimumise aeg

22. veebruar 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: I..T.. Kostja: S..T..

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Ele Uutmaa

Resolutsioon

Rahuldada I.. T.. hagi.

Muuta Narva Linnakohtu 10.02.1999.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt S.. T..´ilt hageja I.. T.. kasuks poeg D.. T.., sünd. ...a., ülalpidamiseks alates 07.04.2006.a. kuni 31.12.2006.a. elatusrahana igakuuliselt 1500 krooni ning alates 01.01.2007.a. igakuiselt 1800 krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 26. veebruaril 2007.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja koos kostjaga elasid koos kuni abielu lahutamiseni 28.11.1996.a. Sel ajal sündis neil poeg D..T…, sünd. .. 10.02.1999.a Narva Linnakohtu otsusega asjas nr 2-813/99 on kostjalt välja mõistetud elatis ¼ minimaalpalga suuruses igakuiselt. Laps elab koos hagejaga. Seisuga 01.03.2006.a elatise maksmises tekkis võlgnevus 13477,30 krooni. Poeg on 15-aastane ja tema ülalpidamiskulud on märkimisväärselt suuremad kui eelmistel aastatel. Perekonnaseaduse § 60 paneb oma laste ülalpidamiskohustuse mõlematele vanematele võrdsetes osades. Vaatamata sellele, et põhikoormus on ikkagi sel vanemal, kelle juures laps elab, Perekonnaseadus 61 lg 3 kehtestab ikkagi elatise summa maksmise arvestuse korra. Nii määratakse elatis lapse vajadustest lähtudes, samuti vanemate materiaalset olukorda arvestades. Lapse vajadused kokku on 4400 krooni kuus. Hageja arvamusel lubab kostja materiaalne olukord maksta elatis summas 2200 krooni kuus. Ülaltoodu alusel ning juhindudes Perekonnaseaduse § 60, 61 lg 3, Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 palub hageja muuta elatise suurus ning kehtestada see 2200 kroonile igakuiselt ning mõista kostjalt välja elatis suuruses 2200 krooni kuus lapse ülalpidamiseks igakuiselt. Kohtuistungil palus hageja mõista kostjalt välja elatis summas pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka.

Kostja vastus Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 07.06.2006.a, kuid kirjaliku vastuse ei ole kohtule esitanud.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil vähendas hageja oma nõude ja palub mõista kostjalt elatis summas pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Kohtuistungil ei tunnistanud kostja haginõuded elatise suurendamises kuni 2200 kronini, kuid oli nõus maksta elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks miinimumsuuruses, mis on seadusega ettenähtud.

Narva Linnakohtu 10.02.1999.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses ¼ miinimumpalgast kuus hageja kasuks kuni poja Dmitri ülalpidamiseks.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud piisavalt lapse ülalpidamise kohustusi.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Kohtul ei ole alust elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse.

Hageja ei tööta, saab toimetulekutoetust summas 2500 krooni ja lapsetoetust summas 300 krooni igakuiselt. Kostja töötab, saab miinimumpalka. Kostja on töövõimeline, võib töötada ja toetama oma last.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni alates 07.04.2006.a., kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 07.04.2006.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik