2-06-6292/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste, sekretär Sigrid Huik juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2007.a Tartu Tsiviilasja number 2-06-6292 Viimase kohtuistungi aeg

23. jaanuar 2007. a Tsiviilasi Tartu linn hagi X. vastu 10770,60 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: Tartu linn Raekoda 50089 Tartu hageja esindaja: linnavarade osakonna vanemjurist Marjo Antik kostja: X. ;

RESOLUTSIOON

1. hagi raghuldada.

2. Välja mõista X. ´ilt 10770,60 ( kümme tuhat seitsesada seitsekümmend krooni ja 60 senti ) krooni Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna arveldusarvele nr 10102030232008 Ühispangas kood 401

Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tartu linn sõlmis 18.11.2004.a. sotsiaaleluruumi üürilepingu X. `iga. Üürilepingu punkti 1.1 kohaselt andis üürileandja kostjale üle eluruumi saukohaga Tartus Puiestee 114a-9 . Leping sõlmiti tähtajaga

1 aasta, kuni 17.05.2005.a. 10.06.2005.a. otsustas elamukomisjon pikendada X. `iga sõlmitud üürilepingut tähtajaga 6 kuud. X. ei tulnud tähtaegselt üürilepingut pikendama, seetõttu sõlmiti 30.11.2005.a. üürileping tähtajaga kuni 09.12.2005.a. Eluruum vabastati kokkuleppel üürileandjaga 10.01.2006. Seisuga 01.02.2006.a. võlgnes X. Puiestee 114a-9 kasutamise eest Tartu linnale 10770,60 krooni. Kostja on võlgnevust tunnistanud, kuid teatanud, et tal ei ole raha, et võlg ära maksta. Kostja on tunnistatud sotsiaalabi vajajaks ja talle on määratud neil kordadel, kui ta on esitanud taotluse, toimetulekutoetus. Kostja sai kõnealuse korteriga tutvuda ja oli teadlik korteri seisundist ja sealsest küttesüsteemist. Kostja pole üürileandjat informeerinud, et üürile antud korteris esineb selliseid puudusi, mis ei võimalda korterit sotsiaaleluruumina kasutada ning eeltoodust tulenevalt ei pea üürileandja võimalikuks kompenseerida omaalgatuslikke parendustöid. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt tasumata üüri ja kõrvalkulude katteks 10770,60 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Tartu linnal ja kostjal polnud ainult üürniku-üürileandja suhe, kus mõlemapoolsed õigused ja kohustused tulenesid ainult allkirjastatud sotsiaaleluruumi üürilepingutest. Antud olukord pole tekkinud kostja tahtliku tegevuse tulemusena. Kostja kasvatab üksi kahte last. Laste isa kasvatamisest osa ei võta, kuigi kohtuotsus elatise nõudes on tehtud ja kohtutäiturile esitatud. Pere majanduslik olukord oli ja on väga raske. Seetõttu tuli taotleda ka sotsiaaleluruumi. 02.08.2002. a. otsustas Tartu linn kostjale eraldada sotsiaaleluruumi. Lähipäevil oli ka kostja sünnitustähtaeg. Kostja allkirjastas lepingu, milles oli ära toodud korteri üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid korterit keegi kostjale üle andma ei tulnud. Kostja sai klienditeenindajalt võtmed ja läks ise korteriga tutvuma. Korteris oli elektriküte, millele kostja ei osanud esialgu tähelepanu pöörata. Samuti ei teadnud ta kui kallis on elada elektriküttega korteris. Kostja on teinud 2004. a-l ettepaneku võimaldada talle odav korter. Uut taotlust kostja siiski ei esitanud. Lisaks olid korteri põrandad betoonist ja kaetud räbaldunud tekstiilmaterjalidega. Kuna perre oli sündimas beebi tuli põrandakatted ära vahetada. Sotsiaaltöötaja teavitas, et sellistel juhtudel teeb üürnik vastavad tööd omal kulul, esitab avalduse ja kulusid tõendavad arved linnavarade oskaonnale ja linn kompenseerib kulud. Kostja teavitas suusõnaliselt korteri olukorrast Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna töötajat. Ametnik kinnitas sotsiaaltöötaja juttu. 07.01.2003. a. sai kostja linnavarade osakonnalt vastuse, et kulutusi ei kompenseerita, kuna nende tegemiseks puudus üürileandja kirjalik nõusolek. Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja palub kulutused põrandakatetele maha arvata kostja võlgnevusest Tartu linnale.

KOHTUISTUNG

Esimesel eelistungil seletab kostja, et põrand oli külm ja tolm tuli läbi. Kostja väidab ka, et talle anti selline korter, kuigi teati, et ta ei suuda maksta. Hageja selgitab, et linn saab odavamate materjalidega sotsiaaleluruume remontida. Linn nõusolekut pole andnud ja linn tagasiulatuvalt kulutusi võtta ei saa. Hageja väidab, et suulist nõusolekut pole antud, et kostja põranda paneks. Hageja selgitab ka, et enne eluruumi andmist arutatakse, kas korteri kulud on konkreestele isikule jõukohased. Hageja ja kostja jäävad oma seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. jaanuari 2007 a. istungile kostja ei ilmunud . Kostja on saatnud emaili , kus teatab , et kuna kokkulepet hagejaga ei saavutanud, siis jätab ta asja kohtu otsustada ja ta on väsinud tuuleveskitega võitlemast . Hageja taotleb asja lahendamist sisuliselt. TSMS § 410 sätestab , et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile , teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse , lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda , lükkab kohus asja arutamise edasi .

Kohus leiab ,et tulenevalt taotlusest on võimalik asja sisuliselt lahendada . Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele . Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et kostjal on võlgnevus hageja ees. Menetluse käigus on kostja leidnud , et on teinud parendusi hageja sotsiaalelamispinnale ja palus sellega arvestada. Vastavalt VÕS § 285 lg-le 1 võib üürnik üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.

VÕS § 286 lg 1 kohaselt, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Antud juhul üürileandja kirjalik nõusolek puudub. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et asja väärtus oleks oluliselt suurenenud. TSMS § 4 lg 4 alusel peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva , et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

Kostja väljavaated võimaliku parenduse osas tasaarvestuse tegemine olnuks reaalsed, kui parendustööde so. põranda ehitus olnuks kooskõlastatud sotsiaalkorteri omaniku linnaga. Sellist tõendit kohtule esitatud ei ole. Kostja parendus on tehtud tema enda riisikol. Vastavalt VÕS §-le 271 kohustub üürileandja andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub tasuma selle eest üüri. Tõendatud on, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping, korter on üleantud ning et kostjal on hageja ees tasumata arved. Seega on kostjal tekkinud hageja ees võlg.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg1 alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Hageja nõuab kohustuse täitmist. Kostja väited, et ta ei olnud teadlik elektrikütte olemasolust korteris ega selle kallidusest jäävad paljasõnaliseks. Samuti ei saa olla võlast vabanemise põhjuseks raske majanduslik olukord. Hageja võib seda arvestada võlgnevuse sissenõudmisel, kuid ei pea . Lähtuvalt eeltoodust kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Seega kuulub kostja poolt hagejale tasumisele 10770,60 krooni.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad kohtukulud kostja kanda.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik