2-06-29436/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29436 Tsiviilasi JK (K) hagi IK (K) vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja JK hageja esindaja vandeadvokaat MA kostja IK Kohtuistungi toimumise aeg 19.02.2007. a Istungil osalenud isikud hageja JK kostja IK

RESOLUTSIOON

Lahutada JK (K ) ja IK (K ) abielu, mis on registreeritud kanne .

Poolte abielust sündinud LK. sündinud EK jätta elama ema JK juurde.

Välja mõista IK JK kasuks igakuine elatusraha 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni LK ülalpidamiseks a tütre LK täisealiseks saamiseni, .

Välja mõista IK JK kasuks igakuine elatusraha 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni EK ülalpidamiseks alates EK täisealiseks saamiseni . Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.

Kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud asjaolud esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu Poolte abielust on sündinud LK ja tütar EK. Poolte abielulised suhted lõppesid sellest ajast elavad pooled eraldi. Ühist perekondlikku suhtlemist selle aja jooksul ei ole toimunud. Hageja leiab, et abielu taastamine ei ole võimalik. Hageja palub abielu lahutada.

täiendas hageja hagiavaldust ning palus kostjalt välja mõista elatis laste LK EK ülalpidamiseks. Avalduse kohaselt elavad lapsed ema ülalpidamisel, kostja lapsi ei toeta. Hageja arvestuste kohaselt kulub tal kummagi lapse toidule kuus 2 150 krooni, mobiiltelefonile 200 krooni, transpordile 100 krooni, riietele 700 krooni, ravimitele ja arstikuludele 600 krooni, taskuraha 100 krooni, hügeenile ja juuksurile 120 krooni, olmekuludeks 330 krooni, trennile 450 krooni ja muudeks jooksvateks kuludeks 125 krooni. Eeltoodust tulenevalt kulub kummagi lapse ülalpidamiseks 4 875 krooni, kahele lapsele kokku seega 9 750 krooni.Hageja kuu keskmiseks sissetulekuks on kokku 12 909 krooni. Hageja palub kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista elatusraha 2500 krooni kuus tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Eeltoodust lähtudes tuleb poolte abielu lahutada. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud , mille kohta on tehtud kanne . Hagiavaldusest nähtuvalt on abielulised suhted poolte vahel lõppenud pooled elavad eraldi. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde abielu lahutada. Kostja abielulahutuse nõudele vastuväiteid ei esitanud, oli nõus, et abielusuhted on lõppenud ja abielu ei ole võimalik jätkata. Kuna nii JK kui ka IK soovivad abielu lahutada, siis leiab kohus, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. Seega kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. LK sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on JK ja IK. EK sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on JK ja IK.

PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Pooltel laste elukoha üle vaidlust ei ole.Kostja on nõus, et lapsed jäävad hageja juurde elama. Seega tuleb lapsed vastavalt hageja soovile jätta hageja juurde elama. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja palub kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist välja mõista elatis 2 500 krooni kuus.

AS ja KÜ poolt väljastatud palgatõenditest nähtuvalt on hageja keskmine kuu netotulu kokku

12 909 krooni. Kostja vaidleb hageja elatise nõude suurusele vastu. Kostja on nõus maksma lastele elatist, kuid on töötu ja ei suuda maksta hageja nõutud summat. Kostja peale aastat ametlikult kusagil ei ole töötanud.

Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja, kes on 40. aastane töövõimelises eas noor mees, ei ole kohtule tõendanud tema töötamist takistavaid põhjusi ega sellist terviseriket, mis ei võimalda tal teenida sellist töötasu, mis võimaldab tagada ka tema alaealiste laste ülalpidamist. Kostja ei ole pikkade aastate vältel osa võtnud oma laste ülalpidamisest.

Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist, hagi elatise nõudes on kohtule esitatud ., kuna kostja ei ole aastaid osa võtnud laste ülalpidamisest.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis LK ülalpidamiseks 2 200 krooni ja igakuine elatis EK ülalpidamiseks 2 200 krooni (s.o.orienteeruvalt elatise miinimummäär + . 22 % tulumaksumäär) tagasiulatuvalt üks aasta enne elatishagi esitamis,

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom Kohtunik