2-06-10155/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-10155

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2007.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10155 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu abielu lahutamise, lapse elukoha määramise ja elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Alar Urm (Advokaadibüroo LEXTAL, asukoht Rävala 4, Tallinn 10143); Kostja: xxx (isikukood xxx, rahvastikuregistri järgne elukoht xxx). Istungi toimumise aeg

15. veebruar 2007.a. RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: xxx kohustub alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni lapse täisealiseks saamiseni tasuma tütre xxx, isikukood xxx, ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1800.- (üks tuhat kaheksasada) krooni. Tasumine toimub kuu 15. kuupäevaks xxx sularahas.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-10155 xxx hagis xxx vastu elatise nõude osas.

3. Tühistada kohtu 31.08.2006.a määrusega kohaldatud hagi tagamine käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõista xxx riigilõiv summas 625.- (kuussada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. xxx tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078444 ning selgitus: xxx, 2-06-10155, riigilõiv“. Tasumine peab toimuma käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

2-06-10155

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu.

Menetluse käik xxx esitas 28.04.2006.a. kohtule hagi xxx vastu abielu lahutamise, lapse elukoha määramise ja elatise nõudes. 15.02.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldasid pooled soovi kompromissi protokolli kandmiseks, mille palusid kohtul kinnitada ja elatise nõude osas menetlus lõpetada. Osundatud kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale elatist 1800.- krooni igakuiselt 15. kuupäevaks sularahas. Pooled olid teadlikud kompromissi sõlmimise, selle kohtu poolt kinnitamise ning menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu 31.08.2006.a määrusega kohustati hagi tagamise korras xxx tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 3200 krooni. (t lk 89-90).

Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kohus tühistab 31.08.2006.a määrusega kohaldatud hagi tagamise lahendi jõustumisel lähtudes TsMS § 386 lg 2. Kuna pooled kompromissis tasumise algust kokku ei leppinud, siis tuleb määrata, et kostja hakkab kompromissi alusel elatist tasuma käesoleva määruse jõustumisel.

Kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise. Enne 01.01.2007.a. kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 järgi oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Sarnane on ka kehtiva riigilõivuseaduse regulatsioon (RLS § 22 lg 1 p 2). Kuna hageja oli riigilõivuseaduse kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb tasumata riigilõiv jätta kostja kanda. TsMS § 179 lg 1 järgi võib tasumata riigilõivu riigile tasumist nõuda kohtumääruse alusel ka tagantjärele. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega, kui elatusraha summaks on 1800.- krooni kuus, on käesoleva hagi hinnaks 1800 × 9 = 16 200.- krooni, millelt RLS lisa 1 kohaselt kuuluks tasumisele riigilõiv suuruses 1250.- krooni. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv pooles ulatuses, s.o summas 625.- krooni. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

2-06-10155

Maimu Laumets Kohtunik