2-06-8764/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-8764 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi K..E…hagi S.. E.. vastu elatise nõudes.

Hageja: K.. E.., isikukood .. Kostja: S.. E.., isikukood .., elukoht kohtule teadmata

Kohtuistungi toimumise aeg

12. veebruar 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: K.. E..

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva

Resolutsioon

Mõista kostjalt S..E..´ilt välja hageja K..E..kasuks elatis teda ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates alates 11.04.2006.a. kuni 31.12.2006.a summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni ning edasi alates 01.01.2007.a summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni Soldino gümnaasiumi lõpetamiseni, s.o 30.06.2007.a.

Menetluskulud Kostja kannab menetluskulud riigilõivu tasumises riigituludesse.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 15. veebruaril 2007.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sai hageja 02.02.2006.a täisealiseks. Tema õpib Narva Soldino Gümnaasiumis 11. klassis. Hageja elab oma vanavanemate juures, kes teda peavad ka ülal. Oma vanemaid hageja praktiliselt ei näe. Hageja vanemad on lahutatud 25.10.1993.a. Hageja isa maksis elatist kuni 2004 aasta juuli kuuni, peale seda aga lakkas seda tegemast. Hageja vanaemale on hageja ülalpidamine materiaalselt väga koormav. Ei hageja isa ega ema oma lapsest ei hooli ja ei aita materiaalselt. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 alusel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Sama seaduse § 63 lg 1 sätestab, et elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Hageja on arvamusel, et tema isa, S..E.., on kohustatud teda ülal pidada kuni hageja õpingute lõpuni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 108 lg 3, § 492 ja PKS § 60 lg 2, § 61 ning § 63 lg

1 palub hageja mõista kostjalt S.. E..ilt välja hageja ülalpidamiseks elatis summas 1500 krooni igakuiselt alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni. Samuti Palub hageja mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 1000 krooni.

Kostja vastus Kohtule ei ole õnnestunud hagimaterjalid kostjale kätte toimetada posti kaudu ja kohtukordniku abil. Kostjale oli hagimaterjalid ja kohtukutse avalikult kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.12.2006.a ja 26.12.2006.a. Kirjalikku vastust ei ole kostja kohtule esitanud. 12.02.2007.a kohtuistungile kostja ei ole ilmunud ning mitteilmumise põhjusest ei teavitanud kohtule.

Kohtu seisukoht

Kohtuistungil palus hageja vaadata asi sisuliselt läbi ilma kostja kohalolekuta.

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 kohaselt kui puudub pooled või üks pool kohtuistungilt, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Kohus hoiatas kostjat, et kui ta ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt.

Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus mõista kostjalt S.. E…´ilt välja hageja ülalpidamiseks elatis summas 1500 krooni igakuiselt alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni. Vastavalt PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning PKS § 60 lg

2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Käesoleval aastal moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, seega ei või väljamõistetud elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Hageja esitatud tõendi kohaselt /tl. 7/ õpib ta Soldino Gümnaasiumis. Hageja ei ole dokumentaalseid tõendeid esitanud endale tehtavate kulutuste osas.

Kostja poolt esitatud tõendi /tl 53/ kohaselt töötab ta Krenhoolmi Valduse AS-s ning tema kuu keskmine sissetulek on 3939,80 krooni. Hageja ema saab pension invalidsusele.

Lapsele tehtavate ülalpidamiskulutuste suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegrupi puhul 14 aastat või üle selle on linnalapse ülalpidamiskulud 3 210 krooni, sh. toidule 890 krooni. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjal elatise väljamõistmise alla PKS § 61 lg

4 nimetatud suuruse, ei tuvastanud.

PKS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades hageja vajadusi ning tema ema ning kostja varalist seisundit, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 1500 krooni alates 11.04.2006 kuni 31.12.2006.a ning edasi summas 1 800 krooni kuni hageja õpingute lõpetamiseni Soldino Gümnaasiumis, s.o. 30.06.2007.a, väljamõistmise.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; §

632 lg 1; § 633 lg 1, Perekonnaseaduse § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70, rahuldab kohus hagi.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kohus leidis, et kostja kannab menetluskulud riigilõivu tasumises riigituludesse.

Natalja Losevtsova Kohtunik