2-06-30353/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-30353 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2007. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi O V hagi N V vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 06. veebruar 2007. a kell 14.00 Hageja: O V (IK xxx; elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja:

N V (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt N V ’lt hageja O V kasuks elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 23.10.2006. a kuni O V õpingute lõpetamiseni Sillamäe Kutsekooli päevases õppeosakonnas, s.o. juni 30.06.2009.a., või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses

I ASJAOLUD

2 1. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar. Hageja on saanud täisealiseks, kuid jätkab õpinguid Sillamäe Kutsekoolis. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt elatise igakuise summana 2 000 krooni ( tl 4).

01.02.2007.a. esitatud taotluses suurendas hageja elatise nõuet 2500 kroonini kuus ( tl 40-41).

II KOSTJA VASTUS

2. Kostja vastuse kohaselt on ta nõus maksma elatist 1500 krooni kuus. Kostja märgib, et tema töötasu suurus on 6600 krooni kuus, millest tema enda jooksvad kulutused on 4600 krooni kuus, mistõttu rohkem ta ei ole võimeline maksma. ( tlk 15-16).

III KOHTUISTUNGID

3. Kohtuistungil 16.01.2007.a. palus hageja välja mõista talle elatise 2000 krooni kuus. Kostja oli nõus elatisega seadusega ettenähtud miinimumsummas.

4. Kohtuistungile 06.02.2007.a. hageja ei ilmunud. Kostja oli nõus maksma elatist alates hagi esitamisest 1500 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. 1800 krooni kuus.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära kostja seisukoha, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

6. Kohus tuvastas, et hageja on J V ja kostja tütar (tl 5-8). Kohtla-Järve Linnakohtu 11.06.2002.a.otsusega mõisteti kostjalt J V kasuks elatis ala-ealise lapse O V (sünd 21.10.1988) ülalpidamiseks summas 700 krooni kuus, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 30.11.2001.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni (tl 9-10). Haridus-ja Teadusministeeriumi tõendi kohaselt jätkab hageja O V täisealiseks saamisel õpinguid Sillamäe Kutsekoolis (tl 11, 43).

7. Täiendavas taotluses 01.02.2007.a. taotleb hageja elatise suurendamist summani 2500 krooni kuus. Hageja põhjendab elatise suurust igapäevaste kulutustega transpordile seoses kooliskäiguga; suurenenud kulutustega eakohastele riietele ja õppevahenditele, kostja sissetulekuga 7774,91 krooni kuus; kostja ei ole tundnud huvi hageja vajaduste järele ja on ülepaisutanud oma igakuiseid kulutusi; Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt on 18 aastase linnas elava tütarlapse ülalpidamiskuludeks ca 4210 krooni; hageja transpordikulutusteks on 1000 krooni, mistõttu hageja tegelikeks kulutusteks kuus on 5210 krooni, millest kostjal tuleks tasuda pool, so 2605 krooni ( tl 24-26, 40-41).

8. Hageja tõenditena on esitatud hageja ema J V pangakonto väljavõtted perioodi 08.- 10.12.2006.a. ja 20.11-25.11.2006.a. osas, mille kohaselt viimane on teinud hageja kasuks

3 makseid summas 1207,30 krooni (tl 44-45) ja bussipiletite ärakirjad summas 60 krooni ( tl 46).

9. Kostja palgatõendist nähtub, et tema keskmine kättesaadav töötasu (neto) 2006.a. oli 6624,25 kuus (tl 18). Sillamäe Kutsekoolis tõendist nähtub, et hagejale makstakse välja lõunad 10 krooni õppepäeva eest ja 100 % sõidukulud elukohast õppeasutusse. Perioodil september-detsember 2006.a. on hagejale välja makstud 1737 krooni, so keskmiselt 434 krooni kuus (tl 37).

10. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanema kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.(PkS § 60 lg 2). 11. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on lapsega koos elaval vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 12. PkS §-s 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal oli kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni ja alates 01.01.2007.a. 3600 krooni, millest ½ on 1800 krooni.).

13. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel aastate 2000-2003 kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt moodustasid linnas elava 14-19 aastase lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 3210 krooni. Seega ületasid lapse ülalpidamiskulud juba sel ajal 2006.a. kehtinud minimaalset elatusraha (2x1500 kr) lapsele. Miinimpalga suurenemine alates 01.01.2007.a. annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on kasvanud.

14. Oma laste suhtes vanemate võrdsete õiguste ja kohustuste põhimõte ei tähenda, et kummagi vanema kulutused lapsele peaksid olema matemaatiliselt võrdsed. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

15. Kohus leiab, et kostja varalisest seisundist tulenevalt on ta võimeline maksma hagejale elatist rohkem kui seaduses ettenähtud alammäär ja võimalik et rohkem, kui seda suudab teha teine lapsevanem. Kostja arvestuste kohaselt jääb tal igakuisetest sissetulekutest peale jooksvate kulude mahaarvestamist üle 2000 krooni (6600-4600). Kohus leiab, et selle summa peaks kostja maksma hagejale kui oma kooliskäivale lapsele igakuise elatusrahana. Kuigi hageja saab kutsekoolist igakuiselt ka ca 400 krooni söögi-ja transporditoetust, ei tähenda see seda, et selle võrra võiksid vanemad end oma kohustustest säästa. Samuti kohus ei leia, et elatise määramine peaks sõltuma hageja õppeedukusest. Pole välistatud, et lapse õppeedukuse

4 kõikumine on põhjustatud just ebapiisavast vanemlikust hoolitsusest ja elatise suurendamine aitab tal õppeedukust parandada.

16. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja peaks maksma hagejale õpingute ajal elatist 2000 krooni kuus ja rahuldab seega hagi osaliselt.

Kohtunik Viktor Brügel