3-05-76/8 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-76 Haldusasi

R. T kaebus Rae Vallavalitsuse vastu varalise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.11.2006 määruse punkt 1 Menetluse alus ringkonnakohtus

R. T määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta R. T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2006 määruse nr 3-05-76 punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.01.2005 esitas R. T halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse vastu avalik-õiguslikus suhtes õigusvastase tegevusega tekitatud kahju 8 385 000 kr hüvitamiseks, tuues kahjunõude esitamise aluseks järgmised asjaolud: Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 10.01.1997 otsusega nr 10460 tunnistati J.L (suri 16.06.1993) õigustatud subjektiks Rae vallas, X ja X külas asuva X xx maa pindalaga 30,74 ha suhtes. Nõudeõiguse X xx talumaadele pärisid T1 ja T2 L (21.10.1998 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus) võrdsetes mõttelistes osades. 04.10.1999 loovutas T1 L oma nõudeõiguse osa T2 Lele, kes omakorda loovutas 06.12.1999 maa tagastamise nõudeõiguse täies ulatuses (so 30,74 ha) kaebajale R. Tle (3,5 miljoni kr eest). 29.06.2000 korraldusega nr 751 (täpsustati 28.09.2000 korraldusega nr 1086) tagastati kaebajale 22,2847 ha ning ülejäänud maa suurusega 8,48 ha osas märgiti, et selle tagastamine või kompenseerimine otsustatakse edasise maareformi käigus. Kaebajale tagastatud maa 22,2847 ha on neljas lahustükis ning kinnistatud.

3-05-76 2(5) Kaebaja 26.01.2004 järelepärimisele ülejäänud maa tagastamise kohta vastas Rae Vallavalitsus 01.03.2004 kirjaga, et MRS § 6 p 4 lõigete 1 ja 4 alusel tagastamisele mittekuuluv maa kompenseeritakse. 30.04.2004 tutvus kaebaja vallavalitsuses X xx maa tagastamise toimikuga ning siis selgus talle, et juba 06.11.1997 korraldusega nr 1228 võimaldas vallavalitsus erastada T. ja R. Pule ostueesõigusega 6,7885 ha, mis hõlmab osaliselt kaebaja tagasitaotletavat maad. T. ja R. Pu hooned asuvad endise Kirsimäe talu maadel, mistõttu T. ja R. Pule kuuluvate hoonete juurde maa erastamine valdavalt (5,36 ha) naabruses asuva X xx maade arvel on õigusvastane. 08.04.1999 korraldusega nr 519 tühistas vallavalitsus korralduse nr 1228 ning Harju Maakohus lõpetas 04.10.1999 määrusega (jõustus 14.10.1999) menetluse haldusasjas, mis oli 23.02.1999 algatatud T1 ja T2 Le poolt korralduse nr 1228 peale esitatud kaebuses. Enne korralduse nr 519 andmist oli aga juba sõlmitud T. ja R. Puga maa ostu-müügi leping ning 11.03.1999 maa kinnistatud. Selle asemel, et alustada pärast maa erastamise korralduse tühistamist maatüki riigi omandisse tagasi nõudmist ja selle kaebajale tagastamist, otsustas vallavalitsus 01.07.2003 korraldusega nr 734 rahuldada T. ja R. Pu avaldused ning jagada erastatud ja kinnistatud maa kolmeks, mida ongi käesolevaks ajaks tehtud - jagamisel moodustatud ühe kinnistu kaasomanikeks on R. ja T. P, teise omanik on R. P ja kolmanda T. P. Ebaseaduslikult jäeti kaebajale tagastamata 5,36 ha (53 600 m2), mille ühe ruutmeetri hind on 150 kr. Kaebaja pöördus mais ja novembris 2004 Rae Vallavalitsuse poole ettepanekuga sõlmida kohtuväline kokkulepe kahju hüvitamiseks, millega vald ei nõustunud. Kuna halduskohus ei rahuldanud kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis tasus kaebaja riigilõivu 56 000 kr ning vähendas kuni ülejäänud riigilõivu jaoks raha leidmiseni taotletava hüvitise summat 1 866 667 kroonini.

Rae Vallavalitsus kaebusega ei nõustunud, leides selle mittetähtaegse ja ka sisuliselt põhjendamatu olevat. Kaebaja väide, et ta sai Rae Vallavalitsuse 06.11.1997 korraldusest nr 1228 ning sellele järgnenud haldusaktidest ja Rae valla toimingutest maa erastamisel teada 30.04.2004, on kohut eksitavad. Kaebaja pidi 06.11.1997 korraldusest nr 1228 ja sellega seotud kohtuvaidlusest olema teadlik hiljemalt 06.12.1999, mil Rae Vallavalitsus väljastas Tallinna notar Piret Pressile (06.12.1999 T2 Le ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu tõestanud notarile) kaks tõendit vastavalt 16.10.1998 ja 20.10.1998, millest nähtub, et X xx maaüksuse tagastamine on võimalik vaid osaliselt.

Halduskohus luges 02.10.2006 määrusega tõendatuks, et Rae Vallavalitsuse 06.11.1997 korraldusega nr 1228 väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudes ei ole kaebus tähtaegne ning võimaldas kaebajal esitada kaebetähtaja ennistamise taotluse.

13.10.2006 vastuses kohtumäärusele jäi R. T selle juurde, et kaebus on tähtaegne, taotledes alternatiivvariandina kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja väitel on halduskohus jätnud tähelepanuta RVastS § 31 lg 3, mille kohaselt sama paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast RVastS jõustumist. Kaebaja sai nõudeõiguse tekkimisest teada aprillis 2004, so pärast RVastS jõustumist. Asjaolud, et vastustaja ei teavitanud kaebajat maa tagastamata jätmisest ja hoidis teda sellega eksituses ning et tekitatud kahjust sai kaebaja faktiliselt teada 30.04.2004, saab lugeda kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks.

Vastustaja palus jätta kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2006 määrusega rahuldamata taotluse kaebetähtaja ennistamiseks vallavalitsuse 06.11.1997 korraldusega nr 1228 väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudes ja lõpetas selles osas asja menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel (p 1);

3-05-76 3(5) 01.07.2003 korraldusega nr 734 väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudes jätkas asja menetlust (p 2). Halduskohus jäi 02.10.2006 määruses toodud seisukoha juurde, et Rae Vallavalitsuse 06.11.1997 korraldusega nr 1228 tekitatud kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda RVastS § 31 lõikest 2, mis sätestab, et enne RVastS jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne sama seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul sama seaduse jõustumisest arvates, so mitte hiljem kui 01.01.2005. Väidetav kahju tekitati aastal 1997 ja kahju hüvitamiseks esitati kaebus 28.01.2005, so seaduses sätestatud kaebetähtaega ületades. Antud juhul ei tekkinud kaebajal nõudeõigust 30.04.2004, mil ta tutvus Rae Vallavalitsuses maa tagastamise toimikuga. Nõudeõigus tekkis kaebajal alates 06.12.1999, s.o. hetkest, mil sõlmiti kaebaja ja T. Le vahel notariaalne maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping. Kaebaja viide RVastS § 31 lõikele 3 ei ole asjakohane, kuna nimetatud sättes peetakse nõudeõiguse tekkimise all silmas hetke, millal isik omandas õiguse nõuda avaliku võimu kandjalt kas haldusakti andmist või toimingu sooritamist või haldusakti andmata jätmist või toimingu sooritamata jätmist. Kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Kaebaja ei ole näidanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Tähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks pole kaebaja väidetud asjaolud, et vastustaja 1) ei teavitanud kaebajat maa tagastamata jätmisest, 2) keeldus kohtuvälisest kahju hüvitamisest alles 29.12.2004 kirjaga, so mõni päev enne RVastS § 31 lg-s 2 sätestatud tähtaja lõppemist.

R. T esitas halduskohtu 21.11.2006 määruse p 1 peale määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 03.01.2007 määrusega rahuldamata jättis ja Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks edastas.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebus Rae Vallavalitsuse 06.11.1997 korraldusega nr 1228 tekitatud kahju hüvitamiseks on RVastS § 31 lg 3 kohaselt esitatud tähtaegselt, kuivõrd kaebaja sai nõudeõiguse tekkimisest teada kevadel 2004, so pärast RVastS jõustumist. Halduskohtu seisukoht, et kaebetähtaja küsimuse lahendamisel on kohaseks sätteks RVastS § 31 lg 2, on ebaõige; RVastS § 31 lõike 3 tõlgendus on arusaamatu. Kaebuse mittetähtaegseks lugemise korral tuleb kaebetähtaeg ennistada. Kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et vallavalitsus ei teavitanud kaebajat kordagi maa tagastamata jätmisest. Hoides kaebajat eksituses, käitus vastustaja pahatahtlikult. Pahatahtlikkust kinnitab ka see, et oma keeldumisest hüvitada tekitatud kahju kohtuväliselt, teavitas vald kaebajat 29.12.2004 kirjaga, mille kaebaja sai kätte alles 31.12.2004.

Rae Vallavalitsuse kirjalikus vastuses leiti kohtumäärus apelleeritud osas õige olevat ning paluti jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks alust. Kaebuse kohaselt on kaebaja Rae Vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse (haldusaktide ja toimingute) tõttu õigusvastaselt võõrandatud 5,56 ha maa tagasisaamise õigusest ilma jäetud ning sellega on tekitatud talle kahju. Kahju põhjustanud ebaseadusliku tegevusena on kaebaja märkinud valla poolt kohtu ja vara tagastamise õigustatud subjektide informeerimata jätmise asjaolust, et valla poolt korralduse nr

3-05-76 4(5) 1228 tühistamise ajaks 08.04.1999 oli erastatud maatükk juba kinnistatud, ning valla tegevusetust õigusliku aluseta erastatud maatüki riigi omandisse tagasi nõudmisel. Õigusvastaste haldusaktide all peab kaebaja silmas vallavalitsuse 06.11.1997 korraldust nr 1228, millega võimaldati osa tagasitaotletavast maast ostueesõigusega erastada, ja 01.07.2003 korraldust nr 734, millega erastatud maa baasil moodustatud üks kinnistu kolmeks jagati.

Haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, millal isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud (kannatanu), kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama (HKMS § 9 lg 4, RVastS § 17 lg 3). RVastS §-st 31 järeldub, et kui kahju tekitati enne 01.01.2002, siis peab kahju hüvitamise kaebus olema esitatud hiljemalt 01.01.2005 (lg 2), välja arvatud juhul, kui isik sai nõudeõigusest teada pärast 01.01.2002 (lg 3). Hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja kulgemine ei alga ajast, mil isik endale lõplikult teadvustab, et haldusaktiga tekitatud kahju kõrvaldamine ei ole enam võimalik ning et ainsa õiguste kaitsmise viisina tuleb kõne alla õiguste rikkumise kompenseerimiseks rahalise hüvitise taotlemine.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu järeldusega, mille kohaselt 06.11.1997 korraldusega nr 1228 väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudes oleks tulnud kahju hüvitamise kaebus esitada kuni 01.01.2005 ning RVastS § 31 lg 3 ei ole antud juhul asjassepuutuv säte. Kaebaja on vara tagastamise õigustatud subjekt 06.12.1999 sõlmitud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Kaebaja õiguseelasteks olid omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud J. Le pojad T2 ja T1 L, kellele algas hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 21.10.1998 või siis hiljemalt 23.02.1999.

Nimelt väljastas notar 21.10.1998 T1 ja T2 Lele pärimisõiguse tunnistuse, mille järgi koosneb J. Le pärandvara nõudeõigusest tagastamisele või kompenseerimisele kuuluvale Rae vallas (end X) asuvale X xx maaüksusele pindalaga 30,74 ha. Pärimisõiguse tunnistuses on viidatud Rae Vallavalitsuse 15.10. ja 20.10.1998 õienditele nr 369 ja 372. Nimetatud õiendites on kirjas, et 30,74 ha suurusest X xx maaüksusest on võimalik tagastada 24,0 ha, 6 462 m2 tagasitaotletavast maast kuulub erastamisele A. U elamu juurde (16.10.1997 korraldus nr 1154) ja 4,0 ha talumaa kohta on MRS § 6 lg 4 p 4 alusel tehtud maa mittetagastamise korraldus (06.11.1997 korraldus 1228). 23.02.1999 esitasid T1 ja T2 L kaebuse Harju Maakohtule 06.11.1997 korralduse nr 1228 seadusevastaseks tunnistamiseks.

Kuivõrd maa tagastamise õigustatud subjektid T2 ja T1 L said korraldusega nr 1228 oma õiguste rikkumisest ja kahju tekitamisest teada hiljemalt veebruaris 1999, siis möödus selle korraldusega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse esitamise tähtaeg 01.01.2005. Kaebaja väide, et tema sai 06.11.1997 korraldusest nr 1228 ja sellega põhjustatud kahjust teada 2004 kevadel maa tagastamise toimikuga tutvumisel, ei anna alust kaebust RVastS § 31 lg 3 alusel tähtaegseks lugeda. RVastS § 31 lg-s 3 kasutatud väljendiga – nõudeõiguse tekkimisest teadasaamine – peetakse samuti silmas kahjust teada saamist. 06.12.1999 sõlmitud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepinguga omandas kaebaja ka õiguseellaste kahjunõude ning tema kui maa tagastamise õigustatud subjekti eriõigusjärglase jaoks ei hakanud kulgema uut kahju põhjustavast haldusaktist teadasaamise ja hüvitamiskaebuse esitamise tähtaega.

Seega lõppes ka kaebaja jaoks kaebetähtaeg 01.01.2005, hüvitamiskaebus on kohtule esitatud 28.01.2005. Tähtaja rikkumisega esitatud kaebust on võimalik menetleda vaid kaebetähtaja ennistamise korral. Tähtaja saab kohus ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel (HKMS § 12 lg 3). Mõjuvaks tuleb lugeda põhjust siis, kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada.

3-05-76 5(5) Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtuga, et kaebaja poolt selliseid tähtaja ennistamist võimaldavaid mõjuvaid põhjusi esitatud pole. Asja materjalide põhjal puudub alus väita, et vastustaja oleks kaebajat eksitanud või muul viisil tema suhtes pahatahtlikult käitunud. Omandireformi objektiks oleva maaga seonduvatest asjaoludest, sealhulgas maa erastamise korraldusest ja sellega seotud kohtuvaidlusest oleks pidanud kaebajat teavitama mitte vald, vaid maa tagastamise nõudeõiguse loovutaja. Ka oleks pidanud kaebaja olema ise hoolas ning välja selgitama ja tutvuma, mille ta on nõudeõiguse loovutamise lepinguga omandanud. Kaebaja väitel on tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et 24.11.2004 Rae vallale esitatud kahju hüvitamise taotlusele sai ta vastuse 31.12.2004, so RVastS § 31 lg 2 järgi hüvitamiskaebuse esitamise viimasel päeval. Ringkonnakohus kaebaja arvamust ei jaga. RVastS § 31 lg 2 näeb ette valikuvõimaluse pöörduda haldusorgani poole või halduskohtusse. Valides haldusorganile taotluse esitamise, peab isik lisaks RVastS § 31 lõikes 2 sätestatud nõude esitamise tähtajale arvestama ka RVastS § 18 lg-s 2 sätestatuga, mis näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodust järeldub, et kui isik esitas tähtaegselt (so kuni 01.01.2005) haldusorganile taotluse enne 01.01.2002 tekitatud kahju hüvitamiseks ja haldusorgan on jätnud tähtaegselt, so kahe kuu jooksul taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates (RVastS § 18 lg 1) taotluse lahendamata või rahuldamata, võis isik 30 päeva jooksul taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmisest arvates esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja esitas 04.05.2004 (so RVS § 31 lgs 2 sätestatud tähtajal) Rae vallale kahju hüvitamise taotluse/ettepaneku: hüvitada tagastamata jäänud maatüki väärtus 18 502 000 kr või võõrandada talle tasuta otsustuskorras sobiv samaväärne maatükk Rae vallas. Selle taotluse lahendamise viimane päev (arvestades posti liikumist) oli 06.07.2004 ning alates 07.07.2004 hakkas kaebaja jaoks kulgema RVS § 18 lg-s

2 sätestatud 30-päevane halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg, mis lõppes 06.08.2004. Nimetatud tähtajal kaebust kohtule ei esitatud. Kohtuvälise kompromissi otsimine võib olla tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, ent seda üksnes juhul, kui kaebajal oli läbirääkimiste kulgu arvestades põhjust kohtuvälise lahenduse leidmist eeldada või vähemalt mõistlikult loota. Kannatanu saab kohtuvälise lahenduse leidmist mõistlikult loota juhul, kui haldusorgan on talle seadusega taotluse lahendamiseks antud tähtaja jooksul väljendanud valmisolekut kasvõi osaliselt kahju hüvitamiseks, või avaldanud soovi näiteks kahju hüvitamise suuruse või tingimuste osas läbirääkimisi pidada. Käesoleval juhul ei ole kaebaja sellistele asjaoludele tuginenud ega ka tõendanud vastustaja poolt lubaduste andmist kahju kohtuväliseks hüvitamiseks. Seetõttu ei saa ka väita, et kaebajal oli põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või heastada teisel teel kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Määruskaebuses viidatud 24.11.2004 taotlus Rae vallale oli teistkordne ning sellele 29.12.2004 antud eitav vastus ei saanud kuidagi kaebajat eksitada ja tähtaegset kohtusse pöördumist takistada.

Kohtunikud Viive Ligi Ruth Virkus Silvia Truman