2-06-37484/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohus

Kohtunik

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-37484

Tsiviilasi

G K (K; isikukood XXX, elukoht XXX) hagi OT (T;

isikukood

XXX,

elukoht

XXX)

vastu

korteriomandi

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Kohtuistungi toimumise aeg 23. jaanuar 2007. a.

Kohtuistungil osalenud

isikud

Hageja esindaja Martin Kirsipuu

Kostja OT

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja nõuda Tallinnas XXX asuv eluruum O T ebaseaduslikust valdusest G

K valdusse.

3. Kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel välja tõsta OT Tallinnas XXX asuvast

korteriomandist.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta OT kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud

G K esitas 07.12.2006 hagi OT vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 05.07.2006 korteriomandi

asukohaga XXX, Tallinn. Peale korteriomandi omandamist selgus, et nimetatud korterit

valdab üürilepingu alusel kostja. Seega sai hagejast uus üürileandja. 22.08.2006 esitas hageja

kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse ja samal päeval sai üürnik avalduse ka kätte.

Kuna kostja üürilepingu ülesütlemise avaldust ei vaidlustanud, siis sellest tulenevalt lõppes

üürileping 23.11.2006. Üürilepingu lõppemisel kohustus kostja andma korteriomandi valduse

üle hagejale. Käesoleva ajani ei ole kostja korteriomandi valdust hagejale üle andnud

ning kasutab korteriomandit ebaseaduslikult. Hageja leiab, et kuivõrd üürileping on lõppenud

ja kostja on sellest teadlik, siis seetõttu valdab ta korteriomandit ebaseaduslikult ja

pahauskselt. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada kostjat andma korteriomand hageja

valdusesse ning sellest keeldumise korral tõsta kostja korteriomandist välja.

Kohtuistungil kostja tunnistas hagi ning soovis korteriomandi vabastamiseks aega kaks kuud.

Hageja soostus nimetatud ajaga ning selle aja eest üüri tasumist ei soovi.

Kohtu põhjendused

Tulenevalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri

väljatrükist on hageja vaidlusaluse korteriomandi omanik alates 05.07.2006. VÕS § 291 lg 1

kohaselt lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja

omandajale muuhulgas, kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku

valdusse andmist. Seega on hageja alates 05.07.2006 kostja üürileandja.

Hagiavalduse kohaselt lõppes pooltevaheline üürileping 23.11.2006. Kostja ei ole üürilepingu

ülesütlemist vaidlustanud ja seetõttu loeb kohus üürilepingu lõppenuks 23.11.2006. Samuti ei

ole kostja vaidlustanud asjaolu, et ta valdab korteriomandit üürilepingu lõppemisest alates

ebaseaduslikult.

Võlaõigusseaduse § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast

lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kostja

oli seega kohustatud vabastama hagejale kuuluva korteriomandi 23.11.2006.

Asjaõigusseaduse § 34 lg 1 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas

see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 kohaselt on omanikul

nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud

asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kostja on hagi tunnistanud ja

nõustunud korteriomandi vabastama. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab

hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määrases. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning

kulusid tõendavad dokumendid.

Meelis Eerik

Kohtunik

?