2-07-138/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-07-138 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2007, Tallinn Kohtunik Ulvi Loonurm Tsiviilasi R.M (M) hagi M.M(M) vastu osa omandiõiguse tuvastamiseks ning osaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.01.2007 määrus hagi tagamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 03.01.2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 03.01.2007 esitas R.M kohtule hagi M.M vastu osa omandiõiguse tuvastamiseks ning osaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse, milles palus keelata hagi tagamise korras kostjal enda OÜ * osanikuks nimetamine ja OÜ * osaniku õiguste teostamine ning määrata, et osaniku õiguste teostamise ainuõigus on hagejal.

2. Taotlusest nähtuvalt on OÜ * hagejale ja A. M kuuluv osaühing, kusjuures hagejale kuulub 2/3 ja A. M1/3 osaühingu osakapitalist. Samuti on mõlemad osanikud OÜ * juhatuses. OÜ * on asutatud ja hageja omandas 2/3 AS-i * aktsiatest enne hageja ja kostja abiellumist. 15.01.2003 kujundati AS * ümber OÜ-ks *. Seega on OÜ * osa nimiväärtusega 253 400 krooni hageja lahusvara. Hageja teada on kostja A. M kokku leppinud selles, et nad saavutavad ühiselt kontrolli OÜ * üle ning võtavad hagejalt võimaluse teostada osaniku õigusi, sh kutsuvad hageja tagasi OÜ * juhatusest (tulenevalt OÜ * 18.12.2006 osanike erakorralise üldkoosoleku protokollist ja otsusest, mille on osanikena allkirjastanud A. M kui koosoleku juhataja ja kostja kui protokollija). Arvestades asjaolu, et 18.12.2006 toimus osanike koosolek hageja kui osaniku õigusi rikkudes, on hageja 22.12.2006 pöördunud kuriteokaebusega Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole. Taotluse põhjenduste kohaselt on hagejal põhjendatud alus arvata, et kostja jätkab ebaseaduslikult osaniku õiguste teostamist, välistades selliselt hageja osalemise äriühingu koosolekutel ning õiguse osaleda äriühingu juhtimisel. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 03.01.2007 määrusega, tuginedes TsMS §

377 lg 1 ja 3 ning § 378 lg 1 p 3.

Määruskaebuse sisu ja menetluse edasine käik

3. 17.01.2007 esitas kostja määruskaebuse Harju Maakohtu 03.01.2007 määruse peale ja palus selle tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole nimetatud määrus tehtud kooskõlas TsMS sätetega ning on kostja omandiõigusi ebaproportsionaalselt piirav. Apellandi väidetel on OÜ * osa poolte ühisvara, olenemata sellest, et äriühing loodi enne poolte abielusuhete algust. Kostja õiguste piiramine hagi tagamisena võib kaasa tuua olukorra, kus hageja kiidab osanike koosolekul tagantjärele heaks tehinguid, mis võib vähendada poolte ühisvara. Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et kohtu menetluses on tsiviilasi, kus kostja taotleb OÜ * osa kasutuskorra kindlaksmääramist. Kui hagi tagamine on vajalik, peaks olema määrus olema kehtiv ainult kolmandatele isikutele. Sellest tulenevalt oleks pooltele võimalik omavahelistes õigussuhetes osaniku õigusi kokkuleppel teostada ja juhul, kui pooled ei suuda kokkulepet saavutada, siis pöörduda kasutamise kokkuleppe määramiseks kohtusse. Käesoleval juhul ei ole kostjal kui ühisomanikul võimalik oma õigusi teostada.

4. 05.02.2007 esitas hageja kohtule oma kirjaliku seisukoha kostja määruskaebuse osas. Hageja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 03.01.2007 määrus muutmata, kuna määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et kohtumääruse tühistamiseks puudub alus.

7. Hagi tagamise aluse sätestab TsMS § 377, mille lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib tagada ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Tulenevalt TsMS § 378 lg 1 p 3 on üheks hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, mida maakohus ka õigesti ja põhjendatult rakendas. Sama paragrahvi lõige 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Antud juhul pole kaebuse põhjendusi hinnates alust arvata, et kohaldatav hagi tagamise abinõu koormaks kostjat liigselt. Apellant väitis, et OÜ * osa kuulub poolte ühisvara hulka ja hagi tagamise abinõu kohaldamine takistab tal ühisosaniku õiguste realiseerimist. Kas tegemist on poolte ühisvõi hageja lahusvaraga, selgub asja sisulise arutamise tulemusena ja hagi aluseks olevatele asjaoludele ei anna kohus määruskaebuse lahendamisel hinnangut. Hageja on esitatud avalduses hagi tagamise vajadust veenvalt põhjendanud ja kohtumäärus taotluse rahuldamise kohta on seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.

U. Loonurm Kohtunik