3-06-2027/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2027 Haldusasi P.S.i kaebus Ämari Vangla direktori 28. septembri 2006. a käskkirja nr 330 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – P.S.; Vastustaja – Ämari Vangla, esindaja Endel Pillau Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 20. veebruaril 2007. a Tallinnas Resolutsioon 1. Rahuldada P.S.i kaebus. 2. Tühistada Ämari Vangla direktori 28. septembri 2006. a käskkiri nr 330. 3. Mõista Ämari Vanglalt välja riigituludesse riigilõiv summas 80 (kaheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078509 ja selgitus: „Ämari Vangla, 3-06-2027, riigilõiv”. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 26. märtsil 2007. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ämari Vanglas karistust kandev kinnipeetav P.S. esitas 20. septembril 2006. a vangla direktorile taotluse lühiajaliseks väljasõiduks ajavahemikus 1. oktoober 2006. a – 7. oktoober 2006. a. Taotluse eesmärgiks märgiti soov teha ettevalmistusi tingimisi enne tähtaega vabanemiseks; notari (juristi)

2 juurde minekuks; elamuvalitsuse külastamiseks, et lahendada elamispinna probleem; saada Kodakondsusja Migratsiooniametist kätte dokumendid; külastada tööbürood ja kriminaalhooldusosakonda; ning kohtuda tulevase tööandjaga.

2. Ämari Vangla direktori 28. septembri 2006. a käskkirjaga nr 330 jäeti P.S.i taotlus rahuldamata. Käskkirja kohaselt kannab P.S. karistust korduvate varguste eest, karistuse lõppaeg on 28. detsember 2007. a. P.S.it on kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, ta ei õpi ega tööta, varem ei ole väljasõidul käinud. Vangla direktor leidis, et primaarne on karistuse kandmine ja väljasõidule lubatakse vaid siis, kui see on põhjendatult vajalik. Väljasõit P.S.i taotluses näidatud põhjustel ei ole eesmärgipärane – kriminaalhooldusosakonna külastamine on käesoleval ajal ennatlik; isikut tõendavat dokumenti, mis asub KMA-s ja väljastatakse P.S.ile tema avalduse alusel, pole karistuse kandmise ajal vaja; esialgse läbirääkimised elamispinna ja töö saamise küsimustes on võimalik ka vanglast lahkumata telefoni ja kirja teel; notari saab kutsuda vanglasse.

3. P.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Ämari Vangla direktori 28. septembri 2006. a käskkirja nr 330 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on P.S.il tekkinud õigus taotleda tingimisi enne tähtaega vabanemist. Kaebajal ei ole režiimirikkumisi, ta pole toime pannud ühiskonnaohtlikke või isikuvastaseid kuritegusid. Kaebaja ei mõista, mida vangla direktor peab veel vajalikuks, et taotleda lühiajalist väljasõitu tingimisi enne tähtaega avalduse jaoks dokumentide kogumiseks. Garantiikirjad eluja töökoha olemasolu kohta omavad tähtsust tingimisi enne tähtaega vabanemise otsustamisel.

4. Ämari Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vangistusseaduse § 32 ning vangla sisekorraeeskirja § 82 sätetest tuleneb, et vanglast lühiajalise väljasõidu võimalus ei ole käsitatav kinnipeetava subjektiivse õigusena. Lühiajalise väljasõidu loa andmise otsustamisel on vangla direktoril ulatuslik kaalutlusõigus. Direktor peab otsuse tegemisel lähtuma vangistuse täideviimise eesmärkidest, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

6. Kaebuse põhiväite kohaselt takistab lühiajalise väljasõidu loa mitteandmine P.S.i võimalusi koguda dokumente tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse läbivaatamiseks. Kaebaja väidab, et garantiikirjad eluja töökoha olemasolu kohta omavad tähtsust tingimisi enne tähtaega vabanemise otsustamisel. Kohus leiab, et kaebaja väited garantiikirjade olemasolu vajalikkuse kohta võivad iseenesest olla õiged, kuid ei oma käesolevas haldusasjas tähtsust, sest P.S. kinnitas ise kohtuistungil, et tal on olemas isa kinnitus selle kohta, et pojale on vabanemise korral tagatud elukoht; samuti on olemas isa tööandja kinnitus selle kohta, et vabanemise korral saab kaebaja remonditöökojas töökoha. Seega on vajalikud tõendid juba olemas ning P.S.il pole vaja nende hankimiseks vanglast väljuda.

7. Kohus nõustub Ämari Vangla seisukohaga, et kinnipeetavat saab lubada lühiajalisele väljasõidule eeskätt juhul, kui see on vajalik. Käesolevas asjas on aga tuvastatud (kohtuotsuse p 6), et P.S.il on vabanemise puhuks juba olemas kinnitused eluja töökoha olemasolu kohta ning väljumine vanglast nädalaks ajaks pole vältimatult vajalik: tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses teeb kriminaalhooldusosakond õigusaktides ettenähtud toimingud ise ning P.S.il ei ole tarvis ise kriminaalhooldusosakonda kohale minna; pärimisasjade ajamise võib P.S. edasi lükata kuni vanglast vabanemiseni või kutsuda notari vanglasse; Kohtla-Järvel munitsipaaleluruumi saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele avaldus ning puudub vajadus ilmuda isiklikult „elamuvalitsusse”; töökohavõimaluste väljaselgitamiseks saab P.S. teha vanglast järelepärimise Tööturuameti piirkondlikule osakonnale;

3 isikut tõendava dokumendi saab P.S. kätte kohe pärast vabanemist olenevalt asjaoludest vanglas või Kodakondsusja Migratsiooniameti büroos.

8. Öeldu ei tähenda, et P.S.i avalduse rahuldamine oli keelatud. Kuna P.S.i esiletoodud soov väljaspool vanglat olmeasju ajada ning eluja töökoha leidmist kindlustada aitaks kahtlemata kaasa tema resotsialiseerimise eesmärkide saavutamisele, võis vangla direktor tema avalduse põhimõtteliselt ka rahuldada. Positiivse või negatiivse otsuse tegemine oli vangla direktori kaalutlusotsus. Halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.

9. Kohus leiab, et P.S.i avalduse läbivaatamisel on tehtud kaks olulist viga, mis võisid mõjutada asja lahendamist. Esiteks on ümber lükkamata P.S.i väide, et sotsiaaltöötaja ei abistanud teda avalduse koostamisel. Asjatundja abi oleks võimaldanud avaldust koostada põhjendatumalt. Seega on avalduse menetlemisel tehtud menetlusviga (vangla sisekorraeeskirja § 79 lg 2). Teiseks nähtub kaevatavast käskkirjast, et vangla direktor on otsuse tegemisel ühe kaalutlusena arvesse võtnud asjaolu, et P.S.it on kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistusseaduse § 65 lg 5 kohaselt olid need distsiplinaarkaristused 2006. aasta septembrikuuks kustunud. Kehtivuse kaotanud distsiplinaarkaristusele tuginemine on õigusvastane. Lubamatu argumendi arvessevõtmine võis kallutada vangla direktori lõppotsust P.S.i kahjuks. Neil asjaoludel ei saa kohus olla veendunud vangla direktori kaalutlusotsuse õiguspärasuses, sest selle tegemisel on arvesse võetud ebaõige kaalutlus ja tehtud on oluline menetlusviga. Ämari Vangla direktori 28. septembri 2006. a käskkiri nr 330 tuleb tühistada. Vangla direktoril tuleb P.S.i avaldus uuesti läbi vaadata, andes enne võimaluse avalduse puuduste kõrvaldamiseks.

10. Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2006. a määrusega vabastati P.S. kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. HKMS § 95 lg 1 alusel tuleb Ämari Vanglalt riigituludesse mõista 80 krooni riigilõivu.

Villem Lapimaa