2-07-760/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2007 Kuressaare

Tsiviilasja number 2-07-760 Hagi ese AS EMT hagi T T vastu võla nõudes Menetlusosalised Hageja AS EMT (Valge 16, Tallinn 19095, registrikood 10096159), esindaja Helena Purga (Hobujaama 4, Tallinn 10151, Lindorff Eesti AS), kostja T T ( Asja läbivaatamise kuupäev

22. veebruar 2007 õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista T T’ilt ( ) AS EMT (Valge 16, Tallinn 19095, registrikood 10096159) kasuks võlg summas 6536 (kuus tuhat viissada kolmkümmend kuus) krooni ja 56 senti. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 4/ sõlmis hageja AS EMT kostja T T’iga 31. 10. 2000 Liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma.

Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr. 101490131. 12275061, 11199843, kokku summas 3406,55 krooni. Kostja oma kohustust ei täitnud ja arveid ei tasunud. Kostja võlg hageja hagi esitamise aja seisuga on 3268,78 krooni.

Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast

lk 2

kuni hagi esitamiseni 29. 12. 2006. Kostja viivise võlg 10 329,20 krooni. Viivise arvestamise aluseks on võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest on hageja esitanud nõude viivisele summas 3267,78 krooni, e. põhivõlaga samas summas.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 5, 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6 ja 113 lg. 1 ja TsMS § 2, 3 lg. 1, 9 lg. 1, 11 lg. 1, 79 lg. 1, 124 lg. 1, 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 144 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1 ja 2, 173 lg. 1 ja 3, 362 lg. 1 ja 363 taotleb hageja võlgnevuse 6536,56 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb kohtult ka menetluskulude jaotuse kinnitamist.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud.

TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

(2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 31. 10. 2000 sõlminud liitumislepingu /t.l. 7/, mille kohaselt hageja osutas kostjale teleteenust. Lepingut sõlmides võttis kostja endale vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p. 4.1.2 kohustuse tasuda õigeaegselt teenuste arved.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja poolt esitatud arved, kokku summas 3268,78 krooni, on kostja jätnud tasumata.

VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

lk 3

Pooled on vastavalt lepingule lisatud üldtingimuste p. 7.7 leppinud viivise määraks 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Arvestuslik viivise võlg 10 329,20 krooni. Hageja on viivise nõuet vähendanud põhivõla summani ja taotleb 3267,78 krooni väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder