2-06-9385/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-9385 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23.02.2007, Tallinn Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi PP hagi HJ vastu elatise suurendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 12.02.2007 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja adv. KK

Kostja HJ Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Suurendada väljamõistetud elatisraha ja välja mõista kostjalt HJ elatisraha 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni igakuiselt

JSJ, ülalpidamiseks alates kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras PP kasuks.

Menetluskulude jaotus.

Hagimenetluse kulu , riigilõivu ja postikulu kannab kostja HJ.

Eesti Vabariigi kasuks mõista menetluskuluna postikulu ja riigilõiv välja kostja H J pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu otsusega hageja kasuks välja elatisraha 2500 krooni, sõlmiti kokkulepe, mille järgi tasus kostja igakuiselt 1500 krooni. Pooltel on ühine JSJ . Käesoleval ajal on lapse vajadused kasvanud, hageja on kosmeetik, tema töötasu on keskmiselt 2500 krooni, kostja on OÜ ainuosanik, kostjal on kinnistu Abruka külas, hageja on arvestanud kulud lapsele igakuiselt 3710 krooni ja igaaastased kulud 22 150 krooni, mis ühes kuus on 1845.80 krooni. Hageja palub muuta elatisraha suurust ning välja mõista 3500 krooni.

Kostja vastuväited.

Kostja pidas hagi põhjendatuks osaliselt, nõustudes tasuma 3300 krooni igakuiselt.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on kooselu ajal sündinud JSJ , kes elab poolte kokkuleppel ema elukohas.

PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid, vaid lapse vajadusi ja huve. Kohustus oma alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ( PerekS § 60 lg 1), PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist olukorda.

Tallinna Linnakohtu . määrusega on elatis välja mõistetud. Vastavalt PerekS § - le 61 lg 3 võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 3300 krooni, mis osas esitas oma nõusoleku asja menetlemise käigus ka kostja. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. PerekS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kohus hinnanud hageja poolt esile toodud kulutusi lastele, poolte sissetulekuid ja arvestades lapse vanust peab vajalikuks elatise suuruseks 3300 krooni lapsele. Kohus juhib ka tähelepanu, et makstav elatis on deklareeritav kui kulu, samuti hagejal saadava tuluna. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, teisest lõikest tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustusi ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 kuuendas lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus asub seisukohale, et elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest , kuivõrd toimunud kohtuistungil on pooled kinnitanud, et kostja on tasunud elatisraha 3200 krooni .

Tulenevalt TsMS § -st 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda, kostjalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 143 lg 4 ja 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu ning TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv.

Hageja on riigilõivuseaduse § 16 kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse.

Liili Lauri kohtunik