2-06-27940/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-27940 Tsiviilasi D-KAavaldus DAvanema õiguste määramiseks lapse suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja D-KA Avaldaja lepinguline esindaja advokaat KS Puudutatud isik DA Puudutatud isiku DA määratud korras esindaja advokaat H T Puudutatud isik DA Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik TL (M L V kaudu) esindaja KK Kohtuistungi toimumise aeg Kinnine kohtuistung 12. veebruaril 2007. a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D-KAavaldus.

2. Võtta DA ära vanema õigused DA suhtes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta D-KA kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud D-KAesitas hagi DAvastu abielu lahutamiseks ning vanema õiguste määramiseks lapse suhtes määrusega lõpetas kohus menetluse abielu lahutamise nõudes.

Avalduse kohaselt sündis D-KAja DAabielust poeg DA. Algusest peale abikaasadevahelised suhted ei klappinud, DA kasutas pidevalt vägivalda avaldaja suhtes. Lapse sünd ei muutunud olukorda, DA hakkas narkootilisi aineid tarvitama, tema käitumine muutus veel agressiivsemaks, ta ohustas tõsiselt lapse ning lapse ema füüsilist ja vaimset tervist.

oli avaldaja sunnitud vastsündinud lapsega lahkuma kodust, kuna hakkas kartma oma elu pärast. Avaldajal ei ole vanemaid ega lähisugulasi, kes võiksid teda aidata. Kui avaldaja püüdis elada tuttavate juures, otsis DAteda, ähvardas ning tuttavad kartsid lubada avaldajal nende juures elada.

Samal ajal sai avaldaja teada, et DA on tagaotsitav ………….. Avaldajani jõudis siis ka teave, et DA otsib teda ning soovib tappa. Seetõttu läks avaldaja T L ema-lapse varjupaika.

DA on korduvalt karistatud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest (kohtuotsuste loeteolu ei ole ammendav, kuna peab olema veel vähemalt 1 kohtuotsus DA avaldajal need andmed puuduvad):
tunnistas Tallinna Linnakohus DADA süüdi KrK § 15 lg 2 – 101 p 4 § 184 lg 2 § 108 lg 2 p 4 järgi
tunnistas Harju Maakohus DAsüüdi KrK § 184 lg 2 järgi
tunnistas Tallinna Linnakohus DA süüdi KarS § 114 p

Käesoleval ajal viibib DA . Pärast kinnipidamist politsei poolt ei ole temapoolsed ähvardused avaldaja suhtes lõppenud. DA lubab vanglast vabanemisel avaldaja tappa. Avaldaja leiab, et neid ähvardusi tuleb võtta tõsiselt.

DA ei ole kunagi avaldajat ega poega materiaalselt toetanud, seega täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Lapsele ülalpidamise andmine on vaid osa lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustusest. Lisaks ülalpidamise andmisele tuleb lapsele tagada füüsiline ja vaimne heaolu ning kujundada tema väärtushinnanguid, õpetada ühiselu reegleid, kontrollida tema kohustuste täimist jms. DAei saa kuidagi tagada lapse füüsilist ja vaimset heaolu, kuna eirab ise kogu aeg äärmiselt raskelt ühiskonnas üldtunnustatud käitumisereegleid. Ta on ohtlik isegi oma lapsele. Ta on mitmel korral tapnud inimesi, tekitas inimestele kehavigastusi. Avaldajal on alust arvata, et DA esineb mingi psüühikahäire, kuna vaimselt terve inimene niimoodi ei käitu.

Avaldaja leiab, et esinevad kõik alused kostjalt vanema õiguste äravõtmiseks, kuna niisugune isik ei tohi omada mingit puutumust lapse kasvatamisele, ning palub kohut lapse vaimse ning füüsilise heaolu tagamise eesmärgil võtta DA ära vanema õigused poja DA suhtes.

Kohus määras DA esindajaks riigi kulul advokaat HT Kohtu põhjendused toimunud kinniseks kuulutatud kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. D A avaldusele vastuväiteid ei ole, tal on abikaasa ja 2 last, keda kasvatab. Ta ei vaidle vanema õiguste äravõtmisele vastu. DA väitel on ta üksikutel kordadel narkootilisi aineid tarbinud. Eestkosteasutus jäi oma arvamuse juurde. DA määratud korras esindaja toetas avaldust ja palus see rahuldada.

DA( sünnitunnistusest (t lk 11) nähtub, et DA ning D-KA on tema vanemad.

PKS § 54 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on DAära kuulanud.

TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. DA on sündinud ja on seega hetkel 3-aastane. Lähtudes DA vanusest on tema ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas.

DA määratud korras esindaja seisukohast nähtub, et DA tuleb vanema õigused ära võtta, sest ta on ohtlik oma lapsele ja tema emale. Teda on korduvalt karistatud raskete isikuvastaste kuritegude, . DA on avaldaja suhtes tarvitanud korduvalt vägivalda ja ähvardanud teda tappa vangistusest vabanemisel.

DA viibib käesoleval ajal pikaajaliselt vangistuses, mistõttu ta ei saa mõistetavalt osaleda lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Seetõttu on lapse esindaja arvates vaieldav vanemaõiguste äravõtmine PKS § 54 lg 1 p 1 alusel. Avaldaja ei ole avalduses tuginenud asjaolule, et DA ei osale kasvatamisel ja hoolitsemisel seetõttu, et ta tarvitab narkootilisi aineid. Kuna aga laste heaolu kaitsega seotud vaidlused on kantud avalikust huvist, siis leiab DA esindaja, et käesolevas vaidluses on lubatud ja põhjendatud tuua lapse esindaja poolt välja asjaolusid, millele hagis ei ole tuginetud, kuid mis on esindaja poolt välja selgitatud ja mis omavad lahendi tegemisel suurt tähtsust.

DA esindaja vestluses avaldajaga selgus, et DA tarvitas nende kooselu algas pärast DA eelmisest vangistusest vabanemist ajal pidevalt narkootilisi aineid. Avaldaja ei täheldanud narkootiliste ainete tarvitamist kohe, vaid sai sellest aru siis, kui leidis DA taskust välja kukkunud ärakeeratud varrega tumedakstõmbunud lusika ja süstla. Endise politseitöötajana pöördus ta oma tuttavate poole politseis ja palus neil uurida, mis süstlas on. Analüüsi tulemusel selgus, et tegemist oli amfetamiiniga. Hiljem leidis avaldaja korduvalt DA juurest väikesi kilekotikesi pulbrilise aine jääkidega.

DA esindajaga vestlusel selgitas avaldaja vanem poeg, O-KA, et teadis narkootiliste ainete tarvitamisest, sest oli näinud DA juures ärakeeratud varrega lusikat ja süstalt. O –K A eletas, et siis, kui ema ja DA hakkasid koos elama pärast viimase vangistusest vabanemist, oli DA heas füüsilises vormis ja treenitud, väikese venna sünni ajal oli aga juba kõhn, mustade silmaaukudega ja kogu aeg väga närviline.

DA esindaja on seisukohal, et DA poolt narkootiliste ainete tarvitamine ja sõltuvus nendest on alati selliseks takistuseks, mis ei võimalda vajalikul määral lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada.

DA esindaja nõustub ka avaldaja seisukohaga, et DA ei saa omada vanema õigusi seetõttu, et ta avaldab lapsele kahjulikku mõju. DA on vägivaldne isik. Tema suhtes on mitu jõustunud kohtuotsust ja ka käesoleval ajal kannab ta karistust lähedase pereliikme eest. viimases kriminaalasjas oli DA kes oli teda kasvatanud alates tema 8 aasta vanusest.

Avaldaja väitel muutus DA tema vastu vägivaldseks alates sellest, kui avaldajale sai teatavaks, et DA on tapmise eest vangis olnud. DA soovitas avaldajal ennast tema asjadest „eemal hoida, kui ta endale probleeme ei taha”. Sellest alates muutus nii füüsiline kui psüühiline vägivald avaldaja suhtes süstemaatiliseks. DA peksis avaldajat korduvalt ka avaldaja raseduse ajal. Kui avaldaja tuli vastsündinuga haiglast koju, oli DA jälle narkootiliste ainete mõju all ja vägivaldne. Avaldaja pages koos 14 päeva vanuse lapsega varjupaika, vanem poeg oli sugulaste juures Alates sellest ajast on avaldaja ennast DA eest peitnud. Ajal, mil avaldaja oli , ähvardas DA avaldajat korduvalt telefoni teel, lubades teda tappa ja lapse ära võtta. Seepärast oli avaldaja ka politsei kaitse all, kes patrullis varjupaiga ümbruses.

Pärast DA vahistamist jätkasid ähvardavate kõnede tegemist nii esialgu vangistuses olev DA kui ka hiljem tema uus elukaaslane NT, kes lubas samuti lapse ära võtta. T ähvardused lõppesid alles siis, kui avaldajale sai teatavaks T tingimisi karistatus narkootiliste ainetega ja prostitutsiooni vahendamisega seotud kuritegude eest ja ta lubas viimase vastu esitada politseisse avalduse ähvardamise eest.

DA poolt avaldaja suhtes vägivalla tarvitamist kinnitasid vestluses DA esindajaga nii sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetalituse peaspetsialist K K kui vanemspetsialist A S Just viimane on vahetult tegelenud avaldajaga, aidanud varjupaiga leidmisel ja elu korraldamisel. Avaldaja kannatamist DA vägivalla all ja oma hirmu nii ema, enda kui väikevenna pärast DA ees kinnitas vestlusel ka O-KA.

DA esindaja on seisukohal, et DAon oma tegeliku käitumisega (lähedase pereliikme tapmine, füüsiline ja psüühiline vägivald raseda abikaasa suhtes, ähvardused vangistusest vabanemisel lapse ema tappa) tõendanud, et avaldab kahjulikku mõju lapsele. Lapse huvidele ei vasta elamine teadmises ja hirmus, et isa oma vanemaõiguste kasutamisel võib aega valimata lapse koju saabuda ja temaga suhtlemiseks nõudmisi esitada. Kostja, kes ise ei ole aktsepteerinud ühiskonna väärtushinnanguid, s.h. ennekõike austust elu ees, ei suuda tagada lapse vaimset ja füüsilist heaolu, ja avaldab sellega lapsele kahjulikku mõju. DA sõltuvus narkootilistest ainetest ei võimaldaks tal lapse kasvatamisega seotud kohustusi täita ka siis, kui DA muud isikuomadused ja käitumine vastaksid ühiskonna ootustele. DA esindaja toetab avaldaja avaldust ja palub kohtul see rahuldada.

Eestkosteasutuse TL (Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) esitatud arvamusest nähtub, et TL seisukoha kohaselt ei kahjusta vanema õiguste ära võtmine DA tema alaealise poja suhtes lapse huve mitmete asjaolude tõttu. Avaldaja on sotsiaalosakonna vaateväljas alates . Arvele võtmise ajal vajas ta materiaalset abi, aasta hiljem koos laste O-KAa ja DA varjupaiga teenust, kuna Disa oli vägivaldne O –K ja avaldaja suhtes. Ema sõnu kinnitas ka Oleg-Kristofer, kes rääkis võõrasisa vägivallatsemisest tema suhtes. Avaldaja viibis koos lastega TL ema ja lapse varjupaigas. Abikaasa on tema sõnul korduvalt helistanud ja teda vägivallaga ähvardanud. Avaldaja sõnul tarvitas tema abikaasa nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda (sõim, peksmine) nii tema kui ka mõlema lapse suhtes. Avaldaja sõnade kohaselt tarvitas DA ka narkootilisi aineid. Laste kasvatamisel ei toetanud abikaasa oma naist, mingisugustki materiaalset abi ei andnud. Avaldaja pidi laste kasvatamisega üksinda hakkama saama. Lapse kasvatamisel oli emale toeks vanem poeg O-K, kes vajadusel hoidis venda ning käis jalutamas.

TL ning kohtuotsustest nähtub, et DA on korduvalt kriminaalkorras karistatud esimese astme kuritegude eest. Avaldaja seletusega (t lk 4-7), Tallinna Linnakohtu otsustega (t lk 12-13,15-16), ja MLV sotsiaalhoolekande osakonna (t lk 40) esitatud arvamusega on leidnud kinnitust, et DA ei ole täitnud ega saa täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning avaldab lapsele kahjulikku mõju. DA ei vaidle avaldusele vastu. Ta on tunnistanud narkootiliste ainete kasutamist, on korduvalt karistatud esimese astme kuritegude eest ning võib olla oma lapsele ja lapse emale ohtlik. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. DA tuleb võtta ära vanema õigused DA suhtes.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Viivi Villemson Kohtunik