Legislator Case Law & Legislation
2-06-24403/6 AI generated

2-06-24403/6 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 2-06-24403/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-06-24403/6 · Tallinna Ringkonnakohus: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance hardship clause unsubstantiated claims hardship of tenant substantiation of statutory violation victim lacks legal standing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-06-24403

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2007, Tallinn Tsiviilasi OÜ A hagi

OÜ * vastu 14 033 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.11.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ A apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ A (registrikood xxxxxxxx), esindaja Tarvo Ilves Kostja OÜ * (registrikood xxxxxxxx), esindaja Anatoli Rapitski

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.11.2006 otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik 1. OÜ A esitas 26.05.2006 hagi Harju Maakohtusse OÜ * vastu põhivõla 7017 krooni ja viivise 7016 krooni väljamõistmiseks.

2(3) 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS (F AS, T Eesti AS õigusjärglane) ja kostja info/reklaami avaldamiseks lepingud, mille alusel kostja kohustus 7 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast saadud teenuse eest tasuma, kuid ei ole seda teinud. Arved väljastati vahemikus 10.09.2000 kuni 04.05.2001. 3. 28.06.2005 loovutas I AS viidatud lepingutest tulenevad nõuded hagejale. 4. Kostja esitas seoses aegumisega taotluse vaheotsuse tegemiseks. Väidetavalt sai kostja võlgnevusest teada alles hagiavalduse kättesaamisel ning hagi on seega aegunud. 5. Hageja väidetel ei ole nõue aegunud, sest kostja rikkus kohustust tahtlikult, mistõttu aegumistähtaeg on 10 aastat.

Esimese astme kohtu otsus 6. Kohus jättis hagi rahuldamata. 7. TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks ei ole kohtule esitatud. 8. Tellimus-lepingute nr 30495, nr 1783 ja nr 49669 kohaselt sõlmis kostja viidatud lepingud äriühinguga, mille ärinimi oli T Eesti AS. 19.12.2001 kandeotsusega T AS ärinimi muudeti ning uueks ärinimeks sai F AS. 05.01.2005 kandeotsusega muudeti ka viidatud ärinime ning uueks ärinimeks sai I AS. Kohtule esitatud arvetel on nende väljastajana näidatud F AS. Samas järeldub arvete väljastamise kuupäevadest, et need on varasemad kui ärinime muutmine ning jäävad aega, mil viidatud aktsiaseltsi ärinimi oli veel T AS, mitte F AS. Tähelepanuväärne on, et arve alaosas on veel kolmaski ärinimi, s.o I AS. Seega ärinimi, mis võrreldes arvete väljastamise ajaga alles aastaid hiljem registrisse kanti. Erinevate ärinimede üheaegne kasutamine, samuti ajaline vastuolu arvete väljastamise kuupäevaga muudab viidatud tõendid ebausaldusväärseks. Tõendit, mis arvete kostjale esitamist kinnitaksid, esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on arved tagant järele koostatud. Seega sai kostja võlakohustusest teada hagiavalduse kätteandmisel ning tahtlik kohustuse täitmata jätmine ei ole järeldatav. 9. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Hagi esitati kohtusse 26.05.2006, s.o ajal, kui 3-aastane aegumistähtaeg oli möödunud.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 10. OÜ A esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada seoses kostja õigeksvõtuga. 11. Kohus on rikkunud protsessiõigusi ja ebaõigesti kohaldanud seadust. 12. TsMS § 405 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras asja menetleda oma äranägemisel, kui tagab nimetatud juhul poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Hageja jäi ilma võimalusest olla ära kuulatud. Hageja sai hagi menetlemisest lihtsustatud korras teada alles 17.11.2006 kohtumäärusest, kus kohus osundas, et pooled ei ole ärakuulamise taotlust esitanud ja otsus tehakse pooltele teatavaks 27.11.2006. Kohus edastas hagejale üksnes kostja 05.10.2006 vastuse ja andis sellele vastamiseks tähtaja 15.11.2006 – lihtsustatud menetluse määramise määrust, kus tehtaks hagejale ettepanek ärakuulamistaotluse edastamiseks, ei ole kohus väljastanud. 13. Hageja ei saanud anda selgitusi tõenditena esitatud arvete väljatrükkide osas. Kohus hindas tõendid ilma põhjuseta ebausaldusväärseteks, saamata selleks mingeid vastuväiteid kostjalt ja küsimata selgitusi nimetatud tõendite osas hagejalt.

3(3) 14. Kostja on küll hagiavaldusele vastu vaielnud, kuid on enne kohtuotsuse tegemist teinud teo, millega on hagi õigeks võtnud - kostja tasus 21.11.2006 kogu võlgnevuse koos kohtukuludega. Seega kohtuotsuse tegemine aegumise asjaoludel ei olnud põhjendatud.

Vastustaja seisukoht 15. OÜ * ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht 16. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS §-de 646 ja 656 lg 1 p 1 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 17. TsMS § 393 lg 1 näeb ette, et kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele. Toimiku materjalidest ei nähtu, et 19.09.2006 hagi menetlusse võtmise määrus oleks hagejale teatavaks tehtud. Seega on kohus rikkunud hageja õigusi ega selgitatud talle TsMS § 405 lg 1 sätestatut, et kohus võib hagi menetleda lihtsustatud korras, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on lihtmenetlus võimalik juhul, kui kohus tagab menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Hageja on jäänud ilma võimalusest olla ära kuulatud. 18. Kohtukulude väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.

R. Allikvere G. Kivinurm T. Kollom