Legislator Case Law & Legislation
3-05-74/4 AI generated

3-05-74/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-05-74/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

be-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil november 2001.a. - detsember 2002.a. ning tegi 20.10.2004.a. maksuotsuse nr 12-5/354, millega kohustas osaühingut tasuma käi-

Legislator headnote

AI generated

3-05-74/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: - detsember 2002.a. ning tegi 20.10.2004.a. maksuotsuse nr 12-5/354, millega kohustas osaühingut tasuma käi-

Keywords

AI generated
renovation costs cost-of-living adjustment road infrastructure refurbishment revival of benefit claim rehabilitation supplement review of disability benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

jfiö

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

Tallinna Halduskohus

Dagmar Maastik

13.veebruaril 2007.a. Tallinnas

3-05-74

„Zone Ehitus-Remont" OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksukeskuse 20.10.2004.a. maksuotsuse nr 12-5/354 osaliseks tü-

histamiseks

1.02.2007.a.

kaebaja esindaja advokaat Merle Järvala, Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu-ja tollikeskuse esindaja Meelis Rohtlaan

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallin-

na Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakste-

gemisest arvates.

ASJAOLUD

Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskus(PMK) kontrollis OÜ „Zone Ehitus-Remont" käi-

be-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil november 2001.a. - detsember

2002.a. ning tegi 20.10.2004.a. maksuotsuse nr 12-5/354, millega kohustas osaühingut tasuma käi-

bemaksu 539 398 kr ja intressi 205 535 kr, tulumaksu 1 190 365 kr ja intressi 494 586 kr. Samuti

kohustati OÜ-d „Zone Ehitus-Remont " maksukorralduse seaduse(MKS) §115 1glja§117 1gl

alusel ise arvestama ja tasuma intressi käibe- ja tulumaksuvõlgadelt 0,06 % päevas iga maksuvõla

tasumisega viivitatud päeva eest alates 21.10.2004.a.

Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ „Zone Ehitus-Remont" Haabneeme staadioni renoveeri-

misel hotelliks osaühingutelt „Sixta Engineering", „PKC Ekspress", „Cornix & Gudving" ja „Tor-

maja" teenust soetanud, väljastati üksnes arveid, kokku koos käibemaksuga OÜ „Sixta Enginee-

ring" nimel 691 480 kr, mis tasuti 2002.a. septembris - oktoobris; OÜ „PKC Ekspress" nimel 1 089

140 kr, mis tasuti 2002.a. septembris - detsembris; OÜ „Cornix & Gudving" nimel 964 060 kr, mis

tasuti 2002.a. novembris - detsembris; OÜ „Tormaja" nimel 643 282 kr 90 s, mis tasuti 2002.a.

oktoobris - novembris. OÜ „Zone Ehitus-Remont" poolt esitatud arvetest, aktidest ja lepingutest ei

selgu tööde maht ja loetelu, millal töid teostati ning kuidas kujunes tööde maksumus. OÜ „Zone

Ehitus-Remont" juhatuse liikmed Vahur Kulbusch ja Peeter Lannes ei mäleta, kuidas toimus

nimetatud osaühingutega kontakti loomine, kes esindas osaühinguid, kes vastutas nende poolt tööde

tegemise eest, kes teostatud tööd üle andis, kellega tööde käigus suheldi, kuidas toimusid

läbirääkimised tööde ja hinna osas, samuti ei mäleta nad ühegi osaühingu kontaktandmeid. Samas

1(7)

kinnitavad mõlemad, et alltöövõtjate töödel osalesid ka OÜ „Zone Ehitus-Remont" töötajad.

Kontrollimise käigus leidis kinnitust, et Haabneeme staadioni renoveerimisel hotelliks 2002.a. sep-

tembris - detsembris, mil nimetatud nelja osaühingu poolt esitati arved, tegid vajalikud lammutus-

tööd, vundamendi ja betoonplaadi ehituse, põrandate ettevalmistustööd ja betoneerimise, FIBO

plokkidest seinte ladumise, suluste ja vööde ning raudbetoonist vahelagede valamise OÜ „Zone

Ehitus-Remont" töötajad; katusetööd ja välisseinte viimistlustööd ning küttesüsteemi paigalduse

teostasid OÜ „Zone Ehitus-Remont" töötajad, OÜ „Tomitekt" ja OÜ „Havi Torustus". Seda kinni-

tavad OÜ „Zone Ehitus-Remont" töötajad V. V. ja A. K., OÜ „Tomitekt" juhataja S. R., hotelli

projekteerija J. I., OÜ „Havi Torustus" juhataja R. P.

Kõik lammutus- ja betoonivalutöödeks vajalikud materjalid ja seadmed soetas OÜ „Zone

Ehitus-Remont". OÜ „Zone Ehitus-Remont" ei soetanud 2002.a. septembris - oktoobris materjale

väliskanalisatsiooni ehitamiseks, samuti pole esitatud dokumente, mis kinnitaksid materjalide soeta-

mist OÜ-lt „Sixta Engineering". OÜ „Zone Ehitus-Remont" ei esitanud hotelli ehitustööde päevi-

kuid 2002.a. septembri kohta, oktoobrikuu päevikud on väga üldsõnalised, OÜ „Sixta Engineering"

on seal märgitud alltöövõtjate nimekirja vaid 1.10.2002.a., samal ajal oli oktoobrikuus objektil „ho-

tell" 10 OÜ „Zone Ehitus-Remont" töötajat. V.Kulbusch ja P.Lannes kinnitasid, et ei ole isiklikult

kohtunud OÜ „Sixta Engineering" juhatuse liikme V. H.ga, samas on osaühingute vahel 6.09.

2002.a. sõlmitud alltööettevõtu raamlepingul nr 06092002 ning 9.09., 17.09., 25.09. ja 3.10.2002.a.

aktidel töövõtjat OÜ-d „Sixta Engineering" esindanud just V.H.. OÜ „Sixta Engineering" ei ole

arvetel ja aktidel ning äriregistris märgitud juriidilisel aadressil kättesaadav. V.H. kinnitab, et

vormistas osaühingu enda nimele 500 kr eest venna sõbra palvel, avas pangakonto ning andis pan-

gakaardid venna kätte, osaühingu raamatupidamisest ei tea midagi, mingeid tehinguid osaühingu

nimel pole teinud.

OÜ „PKC Ekspress" on oktoobrikuu ehitustööde päevikutes märgitud alltöövõtjate nime-

kirja müüriladumisel ainult 7 päeval, kuid müüri laoti kokku 13 päeval, pole selge, kes ladus müüri

ülejäänud 6 päeval. Arvestusega, et ühe m2 müüri ladumiseks kulub keskmiselt 10 FIBO plokki, sai

2002.a. septembris OÜ „Zone Ehitus-Remont" poolt ostetud 7098 FIBO plokist laduda ligikaudu

710 m2 müüri ja oktoobris ostetud 4984 plokist ligikaudu 499 m2 müüri. Seega ei saanud OÜ „PKC

Ekspress" laduda FIBO plokkidest 2108 m2 seinu, nagu nähtub V.Kulbuschi poolt maksuhaldurile

10.04.2003.a. esitatud tööde loetelust, ka kujuneb plokkide ladumise hind ülemäära kõrgeks. Ok-

toobrikuu päevikutesse ei ole märgitud monoliitsete suluste ja vööde ning monoliitse vahelaeplaadi

valamist, kuid need tööd on kirjas OÜ „PKC Ekspress" 9., 23. ja 31.10.2002.a. aktides, tegelikult

tehti need tööd 6.11.2002.a. - 2.12.2002.a. Novembri ja detsembri ehitustööde päevikutes on mär-

gitud FIBO plokkidest seinte ladumine, kuid ei ole märgitud alltöövõtjaks OÜ „PKC Ekspress" või

muid alltöövõtjaid, kes oleksid võinud seda tööd teha. Kõik need tööd tegid ära OÜ „Zone Ehitus-

Remont" töötajad. V.Kulbusch ja P.Lannes ei ole isiklikult kohtunud OÜ „PKC Ekspress" juhatuse

liikme A. K.ga, väites, et alltöövõtuleping anti OÜ „PKC Ekspress" töötajale kaasa ja toodi

allkirjastatult tagasi. Osaühingu Hansapanga arvelduskonto allkirjaõiguslik isik oli A.K., kellele aga

töötasu pole makstud. A.K. sõnul tegi ta OÜ „PKC Ekspress" koos Vassiljevi-nimelise mehega,

osaühingul ei olnud tegevust ja põhivarasid; pangakaart, firmadokumendid, pitsat ja allkirjapitsat jäid

Vassiljevi kätte; A.K. ei ole maksudeklaratsioone esitanud ega raha pangakaardiga välja võtnud,

raamatupidamisest ei tea midagi.

OÜ „Zone Ehitus-Remont" raamatupidamise algdokumendid kinnitavad, et OÜ „Cornix &

Gudving" nimel esitatud arvetel märgitud välisseinte viimistlust ja katusetöid tegid OÜ „Zone Ehi-

tus-Remont" ja OÜ „Tomitekt" ning küttesüsteemi paigaldasid OÜ „Havi Torustus", mitte OÜ

„Cornix & Gudving" töötajad. V.Kulbusch ja P.Lannes ei ole isiklikult kohtunud OÜ „Cornix &

Gudving" juhatuse liikme A. S.ga, väites, et alltöövõtuleping anti OÜ „Cornix & Gudving"

töötajale kaasa ja toodi allkirjastatult tagasi. Osaühingu Hansapanga arvelduskonto allkirjaõiguslik

isik oli A.S., kellele aga töötasu pole makstud. A.S. kinnitab, et ei ole teadlik OÜ „Cornix &

Gudving" majandustegevusest, ettepaneku hakata juhatuse liikmeks tegi talle Vassili-nimeline

mees, kes maksis talle selle eest 700 kr; notaribüroos vormistatud dokumentide sisu ta ei tea,

kirjutas neile ainult alla, pangakaarti andis kohe peale arve avamist tundmatule mehele; pitsatit

2(7)

ja raamatupidamisdokumente pole näinud, äriregistris pole käinud, pole esitanud, allkirjastanud ega

väljastanud arveid, pole saanud ega pangakaartiga välja võtnud sularaha.

Ei ole võimalik tuvastada isikut, kes väidetavalt OÜ „Tormaja" poolt arved väljastas, tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktid vormistas ning 643 282 kr 90 s sularaha vastu võttis. Arvetel ja töö-

de üleandmise - vastuvõtmise aktidel on loetamatud allkirjad, sularaha kviitungitel puuduvad raha

saaja nimi ja andmed. Lammutus- ja betoneerimistöid teostasid OÜ „Zone Ehitus-Remont", mitte

OÜ „Tormaja" töötajad. Äriregistri andmetel ei ole OÜ „Tormaja" tegevusalaks ehitustegevus. Eesti

Riiklik Autoregistrikeskuses pole osaühingu nimele sõidukeid registreeritud ning Eesti Liiklus-

kindlustuse Fondi andmebaasis puuduvad andmed osaühingule liikluskindlustuspoliiside väljasta-

mise kohta 2002.a., kuid arvete järgi osutas ta OÜ-le „Zone Ehitus-Remont" ka transporditeenust.

Rahapesu tõkestamise seaduse(RTS) §-de 5 lg 1 p 2; 7 lg 3, alusel on ettevõtja kohustatud tuvas-

tama isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute soorita-

misel võtab vastu, vahendab või maksab välja sularahas üle 100 000 kr. OÜ „Zone Ehitus-Remont"

ei ole tehingupartneri isikusamasuse tuvastamiseks midagi teinud. OÜ „Tormaja" juhatuse liige A. I.

kinnitab, et Mati-nimelise mehe ettepanekul ostis ta 2001.a. firma, mille eest maksis Mati; temalt

võeti kaks korda kuus dokumentidele allkirju ja maksti 2000 kr kuus; ta ei tea, kus asub osaühingu

kontor, kes teeb maksudeklaratsioone, pole ka arveid välja kirjutanud, vaid ainult allkirjastanud

Eeltoodust nähtuvalt ei tegutse osaühingud „Sixta Engineering", „PKC Ekspress", „Cornix

& Gudving" ja „Tormaja" esindusõiguslike isikute kontrolli all, tegemist on lihtsalt äriühingute

nimel käibedeklaratsioonide esitamisega. Nimetatud osaühingud ei ole arvetele ja lepingutele ning

äriregistrisse märgitud aadressidel kättesaadavad, 2002.a. puudus neil tavapärane majandustegevus,

sel perioodil ei ole tehtud väljamakseid hankijatele ega töötajatele ega tasutud teenuste ja kaupade

eest. Osaühingud ei ole deklareerinud maksudeklaratsioonidel töötajatele väljamakstavaid töötasu-

sid, töötasudelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu ega arvestanud sotsiaalmaksu, pole maksnud

riigieelarvesse käibemaksu. OÜ „Zone Ehitus-Remont" poolt osaühingutele ülekantud summad

võeti kohe pangakaardiga sularahas välja.

Kontrollitaval perioodil on OÜ „Zone Ehitus-Remont" oma maksustatavalt käibelt alusetult

maha arvanud sisendkäibemaksu OÜ „Sixta Engineering" arvete alusel 105 480 kr, OÜ „PKC

Ekspress" arvete alusel 166 140 kr, OÜ „Cornix & Gudving" arvete alusel 147 060 kr ja OÜ

„Tormaja" arvete alusel 98 128 kr.

Kuna ehitusteenuste osutamine nimetatud osaühingute poolt ei ole tõendamist leidnud, siis

on: l)nende arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamisega rikutud KMS § 11 lg 1; 2)OÜ „Zone

Ehitus-Remont" poolt nimetatud äriühingutele tasutud 3 387 963 kr väljamakseid ettevõtlusega mit-

teseotud kulu, millelt osaühing on jätnud deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata 1 190 365 kr

tulumaksu, rikkudes TMS § 51 lg 1 ja § 54 lg 2, 4.

Maksuotsuse p 1 kohaselt on OÜ „Zone Ehitus-Remont" eksimuse tõttu jätnud deklareeri-

mata 18 % määraga maksustatavat käivet 87 500 kr ja sellelt arvestatud käibemaksu 15 750 kr; p 2.5

kohaselt on osaühing 2002.a. märtsikuu käibedeklaratsioonis ekslikult kajastanud sisendkäibemaksu

hulgas AS "Fenestra" tellimuse kinnituse alusel 6840 kr käibemaksu, mille mahaarvamiseks tal

puudub seaduslik alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vaidlustatud maksuotsus tühistada, välja arvatud punktid 1 ja 2.5. Väited, et

tegemist ei olnud ettevõtluse tarbeks tehtud kulutustega, ei tugine kontrolli käigus kogutud tõendi-

tel. Asja materjalist nähtub, et staadioni ja majutuskorpuse renoveerimise ja ümberehitamise töid

teostati. Asjaolu, et kaebaja enda töölised teostasid objektil töid ja hankisid materjale, ei välista all-

töövõtu kasutamist, mis on ehitustegevuses tavaline. Kaebaja tuvastas, et tegemist on osaühingu-

tega, mis olid töö tegemise ajal käibemaksukohustuslased. Kaebajal ei tekkinud kahtlust, et tegemist

pole tegelike teenuse müüjatega. 7.12.2006.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-63-06 on Riigikohus

leidnud, et isegi juhul, kui on toime pandud maksupettus, ei saa käibemaksul olla karistuslikku

funktsiooni ning sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine viib lõppkokkuvõttes maksu kumulee-

3(7)

rumiseni. Asjas pole ühtegi tõendit, mis annaks alust kahtlustada kaebajat seotuses maksupettusega.

Vastustaja pole arvestanud tunnistajate J.I. ja A.K. seletusi, kes ütlesid, et katusetöid tegi teine firma.

Kõik kõnealused äriühingud on esitanud arved kaebajale, kes on need ka pangaülekandega tasunud.

Mida tegid alltöövõtjad kaebaja makstud rahaga, kaebaja ei tea ega peagi teadma. Kohtupraktika

kohaselt ei pea pangaülekannete tegemisel iga äriühinguga seotud isiku tausta uurima või

passikoopiat küsima. Sularahata arveldamise teel müüja pangakontole tasumisel ei saa müüja

esindaja isiku tuvastamata jätmisest teha järeldust, et seetõttu pole teada tegelik müüja. Kõik kulutu-

sed on tehtud seoses kaebaja ettevõtlusega ja vastustaja ei vaidlusta tööde teostamist kõnealusel

objektil. Pole ühtegi alust, mis annaks vastustajale õiguse väita, et tegemist on fiktiivsete tehingute-

ga. Tegemist oli suuremahulise ehitusega, mida kaebaja oma töötajatega poleks suutnud ära teha.

Kui vastustaja leidis, et arved või muud dokumendid on puudulikult vormistatud, oleks vormivead

võinud kõrvaldada juba maksumenetluses. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-52-03 sedastanud, et kui

maksumaksja poolt esitatud arve ei ole mingil põhjusel kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks,

siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses; tulumaksu saabki määrata

ainult väljamaksetelt, mitte kuludokumentide ja kulukannete alusel. TMS § 51 eesmärgiks on vä-

listada äriühingust mittepõhjendatud kulutuste tegemise kaudu raha väljaviimine, millest tulenevalt

aktsepteeritakse ettevõtlusega otseselt seotud kulutusi ja maksustatakse sellega mitteseotud kulusid.

Kirjeldatud eesmärgist lähtudes on tulumaksuarvestuses eelkõige oluline ja kuulub tõendamisele

asjaolu, et kaup või teenus on soetatud ning et see on otseselt seotud äriühingu ettevõtlusega.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks maksuotsuses toodule järgmised

põhjendused. Uurimise alla on võetud maksude tasumise kontrollimine seoses ehitustöödega Haab-

neeme staadioni renoveerimisel hotelliks. Kaebaja raamatupidamise algdokumentide kohaselt alus-

tas kaebaja spordikompleksi ehituse tarbeks materjalide soetamist septembris 2002.a., ehitustöid

alustati 1.10.2002.a. OÜ-de „Sixta Engineering", „PKC Ekspress" ja „Cornix & Gudving" arvetel ja

arvete aluseks olevatel teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktidel ning ehitustööde kalkulatsi-

oonis ei ole välja toodud tehtud tööde mahtusid, arvnäitajaid, maksumust, tööde tegemise aega.

Kaebaja juhatuse liige V.Kulbusch esitas 10.04.2003.a. Harju Maksuametile tööde loetelu, mida

väidetavalt OÜ-d „Sixta Engineering", „PKC Ekspress", „Cornix & Gudving" ja „Tormaja" teosta-

sid, kuid nimetatud dokumendid ei ole poolte poolt allkirjastatud. Alltööettevõtu raamlepingu, arvete

ja üleandmis-vastuvõtmise aktide hindamisel lähtus maksuhaldur mõistlikkuse põhimõttest, mille

kohaselt heas usus tegutsevad isikud ei sõlmiks kokkuleppeid, kus puudub tööde täpne hind, maht ja

tegemise aeg. Haabneeme staadioni tribüüni renoveerimisel teostatud töid tegid kaebaja ning OÜ-d

„Tomitek" ja „Havi Torustus", mitte OÜ-d „Sixta Engineering", „PKC Ekspress", „Cornix &

Gudving ja „Tormaja". September-detsember 2002.a., kui toimusid lammutus- ja valamistööd, võis

kaebaja oma 14 töötajaga ise need tööd teha. Kaebaja on kaks korda ühte ja sama teenust ostnud nii

OÜ-delt "Havi Torustus" ja „Tomitek" kui ka OÜ-lt „Cornix & Gudving". Kaebaja juhatuse

liikmete V.Kulbuschi ja P.Lannese kirjalikest seletustest Harju Maksuametile nähtub, et neil puudus

elementaarne informatsioon äripartnerite kohta. Maksuhaldur tuvastas kontrollimise käigus, et

2002.a. septembris arvestati töötasu 62 425 kr ja sotsiaalmaksu 20 600 kr. Seega kujunes septembris

kaebaja 14 töötaja töötasuks koos sotsiaalmaksuga 3365 kr ning oktoobris 3850 kr. V.Kulbuschi ja

P.Lannese seletuste kohaselt tasuti OÜ-tele „Sixta Engineering" ja „PKC Ekspress" töötasu ilma

käibemaksuta 586 000 kr ja 923 000 kr, mis teeb sarnase töötasuga töötajate arvuks septembris

keskmiselt 174 ja oktoobris 239 inimest. Kaebaja töötajad oleks kindlasti märganud nii paljusid

töötajaid. OÜ-d „Sixta Engineering", „PKC Ekspress", Cornix & Gudving" ja „Tormaja" ei ole

kontrollitaval perioodil deklareerinud maksudeklaratsioonidel töötajate töötasusid, kinnipidamisele

kuuluvat tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Arvelduskonto väljavõtte kohaselt ei ole nimetatud äriühin-

gud tehinguid teostanud ning ülekantud summad on võetud kohe pangakaardiga sularahas välja. OÜ

„Sixta Engineering" juhatuse liikme V.H, OÜ „PKC Ekspress" juhatuse liikme A.K., OÜ „Cornix &

Gudving" juhatuse liikme A.Š.i, OÜ „Tormaja" juhatuse liikme A.I. seletustest võib järeldada, et

need firmad ei tegutsenud esindusõiguslike isikute kontrolli all. Kõnealused osaühingud ei ole

teenust osutanud, tegemist on üksnes arvete väljastamisega, millel puudub tegelik majanduslik sisu.

Pole võimalik, et kaebaja juhatuse liikmed polnud teadlikud, kuidas need tööd

4(7)

tegelikult tehti. Seetõttu on maksukohustuslane alusetult maha arvanud käibemaksu. Maksuhaldur

ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, kuna on välja selgitanud kõik olulised asjaolud. Kaebaja tegi

2002.a. oktoobris ja novembris sularahas väljamakseid kokku 643 282 kr 90 s OÜ-le „Tormaja",

mis aga mingeid töid üldse ei teinud, mistõttu on maksuhalduri viide maksuotsuses RTS-le asja-

kohatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kuna vaidlusalused väljamaksed ülalmärgitud neljale osaühingule on teostatud ajavahe-

mikus september- detsember 2002.a., kuulub kohaldamisele 1.01.2002.a. - 30.04.2004.a. kehtinud

KMS, mille § 20 lg 1 järgi on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe või sama

seaduse §-s 3 lg 2 nimetatud tehingu või toimingu tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on teiselt registreeritud maksukohustusla-

selt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibe-

maks(KMS § 20 lg 3 p 1). Teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise

korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 28 lg 1 nõuete kohase arve originaaleksemplari

alusel(KMS § 22 lg 1). Arvele peab olema märgitud müüja nimi, aadress ja registri- või isikukood,

käibemaksukohustuslasena registreerimise number; arve number ja väljastamise kuupäev; ostja nimi

ja aadress; kauba või teenuse nimetus, kauba kogus, kauba või teenuse hind kroonides ning kaupade

ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga käibemaksumäärade kaupa;

kauba või teenuse maksustatav väärtus, kui see erineb käesoleva lõike punktis 4 nimetatud hinnast;

käibemaksusumma käibemaksumäärade kaupa; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev,

kui see on varasem arve väljastamise kuupäevast(KMS § 28 lg 1 pp 1-7).

Nendest sätetest tulenevalt peab ostja kontrollima, kas arvel märgitud müüja on käibemak-

sukohustuslane: kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning

kas see käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Seejuures ei olene ostja õigus

käibemaksu maha arvata sellest, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt või mitte. Kui

ostja on käitunud heauskselt, puudub alus piirata tema õigust käibemaksu maha arvata. Ostja on te-

gutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja

ning kui ta on seejuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust.

Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumitele, kus maksuametil on põhjen-

datud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Haabneeme staadioni renoveerimisel hotelliks 2002.a.

septembris - detsembris, mil nimetatud nelja osaühingu poolt esitati arved, tegid vajalikud lammu-

tustööd, vundamendi ja betoonplaadi ehituse, põrandate ettevalmistustööd ja betoneerimise, FIBO

plokkidest seinte ladumise, suluste ja vööde ning raudbetoonist vahelagede valamise kaebaja tööta-

jad; katusetööd ja välisseinte viimistlustööd tegid ning küttesüsteemi paigaldasid kaebaja töötajad,

OÜ „Tomitekt" ja OÜ „Havi Torustus". OÜ-de „Sixta Engineering", „PKC Ekspress" ja „Cornix &

Gudving" arvetel ja arvete aluseks olevatel teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktidel ning

ehitustööde kalkulatsioonis ei ole välja toodud tehtud tööde mahtusid, arvnäitajaid, maksumust, töö-

de tegemise aega. Kaebaja raamatupidamise algdokumendid kinnitavad, et OÜ „Cornix & Gudving"

nimel esitatud arvetel märgitud välisseinte viimistlust ja katusetöid tegid kaebaja enda töötajad ja

OÜ „Tomitekt" ning küttesüsteemi paigaldas OÜ „Havi Torustus". Kaebaja juhatuse liikmed

V.Kulbusch ja P.Lannes ei mäleta, kuidas toimus nimetatud osaühingutega kontakti loomine, kes

esindas osaühinguid, kes vastutas nende poolt tööde tegemise eest, kes teostatud tööd üle andis,

kellega tööde käigus suheldi, kuidas toimusid läbirääkimised tööde ja hinna osas, samuti ei mäleta

nad ühegi osaühingu kontaktandmeid. Samas kinnitavad mõlemad, et alltöövõtjate töödel osalesid

ka kaebaja töötajad.

OÜ „PKC Ekspress" on oktoobrikuu ehitustööde päevikutes märgitud alltöövõtjate nime-

kirja müüriladumisel ainult 7 päeval, kuid müüri laoti kokku 13 päeval, pole selge, kes ladus müüri

ülejäänud 6 päeval. Arvestusega, et ühe m2 müüri ladumiseks kulub keskmiselt 10 FIBO plokki, sai

2002.a. septembris kaebaja poolt ostetud 7098 FIBO plokist laduda ligikaudu 710 m2 müüri ja ok-

toobris ostetud 4984 plokist ligikaudu 499 m2 müüri. Seega ei saanud OÜ „PKC Ekspress" laduda

5(7)

FIBO plokkidest 2108 m2 seinu, nagu nähtub V.Kulbuschi poolt maksuhaldurile 10.04.2003.a. esi-

tatud tööde loetelust, ka kujuneb plokkide ladumise hind ülemäära kõrgeks. Oktoobrikuu päeviku-

tesse ei ole märgitud monoliitsete suluste ja vööde ning monoliitse vahelaeplaadi valamist, kuid

need tööd on kirjas OÜ „PKC Ekspress" 9., 23. ja 31.10.2002.a. aktides, tegelikult tehti need tööd

6.11.2002.a. - 2.12.2002.a. Novembri ja detsembri ehitustööde päevikutes on märgitud FIBO plok-

kidest seinte ladumine, kuid ei ole märgitud alltöövõtjaks OÜ „PKC Ekspress" või muid alltöövõt-

jaid, kes oleksid võinud seda tööd teha. Kõik need tööd tegid ära kaebaja enda töötajad.

2002.a. septembris arvestati kaebaja 14 töötajale töötasu 62 425 kr ja sotsiaalmaksu 20 600

kr, seega kujunes ühe töötaja töötasuks koos sotsiaalmaksuga septembris 3365 kr ning oktoobris

3850 kr. V.Kulbuschi ja P.Lannese seletuste kohaselt tasuti OÜ-dele „Sixta Engineering" ja „PKC

Ekspress" töötasu ilma käibemaksuta 586 000 kr ja 923 000 kr, mis teeb sarnase töötasuga töötajate

arvuks septembris keskmiselt 174 ja oktoobris 239 inimest, milline hulk inimesi kõnealusel objektil

ühelgi ajahetkel ei töötanud. Kaebaja töötaja V.V. kinnitab, et hotelli esimese korruse põranda

betoneerimise ettevalmistustööd tegid, I ja II korruse põrandad, sillused, vööd ja vahelaed valasid

ning seinu ladusid kaebaja töömehed, tribüünialused vaheseinad lammutas üks väike traktor; enne

neid osalesid lammutamises kaks temale võõrast meest(tl 11-219-220). Kaebaja töötaja A.K. väidab,

et betoneeris, lammutas, ladus seinu ja koristas; lammutus- ja betoneerimistööd tegid kaebaja enda

töötajad, FIBO blokkidest müüri ladusid põhiliselt 4 venelast, katusetöid tegi teine firma(tl II-223-

224). Hotelli projekteerija J.U. arvas maksuametile 15.12.2003.a. antud seletuses, et lammu-tustööd

tegid ära kaebaja töötajad ning ka katuse katmine toimus nende täielikul või osalisel kaasabini 11-

226-227). Tunnistajana ülekuulamisel 1.02.2007.a. kohtuistungil kinnitas J.U., et lammutuse ajal

töötas objektil umbes 10 inimest, hiljem kuni 50 inimest. OÜ „Tomitekt" juhataja S. R. seletuse

kohaselt paigaldas tema firma tellingud, seinaplaadid umbes 65 % ulatuses kogu seinte mahust,

soojustuse, parandas eelnevalt paigaldatud plaate kogu seinte ulatuses ning tegi 124 m2(umbes % 1

katuse pindalast) katusetalasid(tl 11-330). OÜ „Havi Torustus" juhataja R. P.kinnitab, et tema firma

paigaldas hotellis kogu põrandakütte ja keskküttetrassid(tl 11-383-385). Kaebaja tegi 2002.a.

oktoobris ja novembris sularahas väljamakseid kokku 643 282 kr 90 s OÜ-le „Tormaja", mis aga

mingeid töid üldse ei teinud. Ei ole võimalik tuvastada isikut, kes väidetavalt OÜ „Tormaja" poolt

arved väljastas, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid vormistas ning 643 282 kr 90 s sularaha vastu

võttis. Arvetel ja tööde üleandmise - vastuvõtmise aktidel on loetamatud allkirjad, sularaha

kviitungitel puuduvad raha saaja nimi ja andmed. Lammutus- ja betoneerimistöid teostasid kaebaja,

mitte OÜ „Tormaja" töötajad. Äriregistri andmetel ei ole OÜ „Tormaja" tegevusalaks ehitustegevus.

OÜ-d „Sixta Engineering", „PKC Ekspress", Cornix & Gudving" ja „Tormaja" ei ole

arvetele ja lepingutele ning äriregistrisse märgitud aadressidel kättesaadavad, 2002.a. puudus neil

tavapärane majandustegevus, sel perioodil ei ole tehtud väljamakseid hankijatele ega töötajatele ega

tasutud teenuste ja kaupade eest. Osaühingud ei ole deklareerinud maksudeklaratsioonidel töötaja-

tele väljamakstavaid töötasusid, töötasudelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu ega arvestanud sot-

siaalmaksu, pole maksnud riigieelarvesse käibemaksu. Arvelduskonto väljavõtte kohaselt ei ole ni-

metatud äriühingud tehinguid teostanud ning kaebaja poolt ülekantud summad on võetud kohe pan-

gakaardiga sularahas välja tuvastamata isiku(te) poolt. Firmad ei tegutsenud esindusõiguslike isikute

kontrolli all - OÜ „Sixta Engineering" juhatuse liikme V.H.(tl 11-213-216), OÜ „PKC Ekspress"

juhatuse liikme A.K.(tl 11-295-302), OÜ „Cornix & Gudving" juhatuse liikme A.Š.(tl 11-366-377),

OÜ „Tormaja" juhatuse liikme A.I.(tl 11-439-441) seletustest nähtuvalt olid nemad kõigest

variisikud, kes oma firmade tegevusest ega tehingutest midagi ei tea.

Seega ei ole kõnealused osaühingud teenust osutanud, tegemist on üksnes arvete väljastamisega,

millel puudub tegelik majanduslik sisu, millest pidid olema teadlikud kaebaja juhatuse liikmed.

Niisuguse kahtluse korral tuleb kaebajal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud

tehingud on arvetel märgitud äriühingutega siiski toimunud. Selline seisukoht on kooskõlas MKS

§-ga 150, mille kohaselt lasub maksumaksjal maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise

korral kohustus tõendada, et maks määrati valesti. Kaebaja ei ole vastustajale ega kohtule

täiendavaid tõendeid esitanud. Kohtu arvates on tõendatud, et maksuotsuses käsitletud majanduses)

tehingud pole reaalselt üldse toimunud, vaidlusalused tööd on ära tehtud kaebaja enda töötajate ning

osaühingute „Tomitekt" ja „Havi Torustus" poolt, kellele nende tööde eest on ka tasutud. Seetõttu

puudub kaebajal kõnealustel arvetel märgitud käibemaksu ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigus.

TMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav alg-

dokument. Kuni 31.12.2002.a kehtinud raamatupidamise seaduse(RPS) § 8 lg 1 ja alates 1.01.

2003.a. kehtiva RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamisarvestuse algdokument majandustehingu

toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema dokumendi nimetus ja number, koostamise

kuupäev ja registreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad(kogus, hind, summa),

tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid ning allkirjad. Dokumentaalne tõend kulu-

tuse tegemise kohta on kuludokument, mis peab vastama kehtiva RPS § 8 lg 1 nõuetele. Raa-

matupidamisarvestuse algdokument peab tõendama tehingu toimumist ning selle põhjal peab olema

võimalik välja lugeda tehingu objekt, tehingu toimumise aeg, tehingu pooled ning kinnitus tehingu

täitmise kohta(allkiri). Seega peab raamatupidamise algdokument tõendama reaalselt toimunud ma-

jandustehingut. Kui väljamakse aluseks oleva tehingu olemasolu ei ole leidnud tõendamist, ei ole

kulutus ka dokumentaalselt tõestatud ning seega puudub kaebajal raamatupidamist reguleerivates

õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Tehingute puhul OÜ-dega „Sixta Engineering", „PKC Ekspress", Cornix & Gudving" ja

„Tormaja" on tegemist maksupettusega, millistel juhtudel kaebaja teadis, et tegemist on teeseldud

tehingutega ning tal puudub õigus käibemaksu maha arvata ning nende arvete alusel tasutud sum-

mad on kaebaja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga

kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Kohtunik D.Maastik

7(7)