Legislator Case Law & Legislation
2-06-21478/4 AI generated

2-06-21478/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-21478/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

LH esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluses kolm avaldust JHvastu elatise väljamõistmiseks laste K H , K H ja K H ülalpidamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, jätkas kohus nõuete menetlemist ühises hagimenetluses. kohtuistungil kohus arutas menetlusosalistega kokkuleppe võimalusi, vormistas arutelu tulemusel kompromissi projekti ja esitas selle menetlusosalistele. Menetlusosalised allkirjastasid kokkuleppe teksti kolmes eksemplaris, millest üks jäi kummalegi poolele ja üks esitati kohtule kinnitamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-06-21478/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-le 4 kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti.

Keywords

AI generated
settlement of dispute arbitration clause satisfaction of claim forfeiture agreement set-off in bankruptcy fully formulated proposal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-06-21478 Määruse tegemise aeg ja koht 19.veebruar 2007, Tallinn Tsiviilasi LH hagi JH vastu lastele elatise saamiseks. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kokkuleppe kinnitamisega Hagi läbi vaadatud kohtuistungil 19.veebruaril 2007.a. Liivalaia kohtumajas Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LH Kostja JH

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada LHja JH vahel sõlmitud järgmine kokkulepe: „LH ja JH sõlmisid alljärgneva kokkkuleppe:

1. JH maksab L H perioodi eest tasumata elatise võlgnevuse kokku summas 47 700 (nelikümmend seitse tuhat seitsesada) krooni laste K, K ja K ülalpidamiseks. Summa arvutamisel on lähtutud võlaperioodist 11 kuud, arvestatud elatist kolmele lapsele, ´a 1500 krooni kuus. Kogusummast on maha arvestatud JH poolt LH laste ülalpidamiseks tasutud 3000 krooni.

2. elab tütar KH isa JH juures ja on tema ülalpidamisel ning LH ülalpidamisel on kaks last: KH ja KH. Seega on mõlema vanema täielikul ülalpidamisel üks laps ja ühe lapse ülalpidamise kulud kannavad vanemad võrdselt. Eeltoodu alusel kohustub JH tasuma L H elatist 1500 krooni kuus. Seejuures arvestatakse JH ühe lapse ülalpidamiseks ettenähtud elatise võlgnevuseks perioodi eest kokku 9000 krooni ja edasi hakkab JH tasuma elatist ühele lapsele 1500 krooni kuus .

3. JHei esita LH vastu elatise nõuet K H ülalpidamiseks ja LH loobub ühele tema ülalpidamisel olevale lapsele JH elatise nõudmisest.

4. JH maksab L H kokkuleppe punktides 1 ja 2 nimetatud elatise võlgnevuse kokku summas 56 700 krooni ( 47 700 + 9000 kr) osade kaupa 1500 krooni kuus alates summa

56 700 krooni täieliku tasumiseni.

5. JH kohustub tasuma kokkuleppe punktides 2 ja 4 nimetatud summad hiljemalt jooksva kuu 20.kuupäevaks LH pangakontole Hansapangas.

6. LH ja JH kinnitavad kokkuleppe allkirjastamisega, et nad on nõus kokkuleppe kinnitamisega, soovivad menetluse lõpetamist ja on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.“

II Lõpetada tsiviilasjas nr 2-06-21478 menetlus.

III Menetlusosaliste menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohu

Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

LH esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluses kolm avaldust JHvastu elatise väljamõistmiseks laste K H , K H ja K H ülalpidamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, jätkas kohus nõuete menetlemist ühises hagimenetluses. kohtuistungil kohus arutas menetlusosalistega kokkuleppe võimalusi, vormistas arutelu tulemusel kompromissi projekti ja esitas selle menetlusosalistele. Menetlusosalised allkirjastasid kokkuleppe teksti kolmes eksemplaris, millest üks jäi kummalegi poolele ja üks esitati kohtule kinnitamiseks.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-le 4 kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti.

TsMS § 428 lg 1 p-le 4 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti; lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimisel kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel oli hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. 01.01.2007 jõustunud uue riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Riigilõivuseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, väljamõistmist kostjalt, kui menetlus asjas lõpetatakse kompromissi kinnitamisega.

Heli Käpp Kohtunik