2-06-16791/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2007.a, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-16791 Tsiviilasi NR avaldus VN vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja NR avaldaja lepinguline esindaja AP asjast puudutatud isikud: VN RN tema esindaja vandeadvokaat ET-Š, Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku TL (M L V kaudu) lepinguline esindaja KK Kohtuistungi toimumise aeg

05. veebruar 2007.a

RESOLUTSIOON

1. Ära võtta vanema õigused VN RN suhtes.

2. Kinnitada vandeadvokaat ET-Š’i poolt RN osutatud õigusabi eest advokaaditasu suuruseks 1470.00 krooni, millele lisandub 18% käibemaks 264.60 krooni, kokku 1734.60 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend neli krooni ja 60 senti) krooni ja hüvitada nimetatud summa AB riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja taotlus ja põhjendused

Avalduse kohaselt elasid NR ja VN vabaabielu ning nende suhtest sündis R. Avaldaja väidete kohaselt viskas puudutatud isik avaldaja koos lapsega kodust välja. Ka ei ole puudutatud isik osalenud lapse kasvatamises, pole lapse vastu huvi tundnud ning materiaalselt toetas harva juba ka kooselu ajal. Puudutatud isik kohtles last julmalt. Avaldaja palub ära võtta vanema õigused VN RN suhtes.

Puudutatud isikute seisukohad

Puudutatud isik RN avaldas ärakuulamisel kohtule, et isa ei ole R vastu huvi tundnud, teda tähtpäevadel tavaliselt meeles ei pea. Elu koos isaga oli väga halb, isa läks emale tihti kallale. Isa oli tihti alkoholi joobes ning suhtus emasse ja R halvasti, ükskord tahtis isa R ära tappa, ema oli siis tööl, kutsuti politsei ning R viidi laste varjupaika, kus ta oli 5 tundi. Laps avaldas kohtule, et ta kardab oma isa ja on nõus, et isalt vanema õigused ära võetakse.

Puudutatud isiku RN esindaja on seisukohal, et VN ei ole täitnud vanema kohuseid juba pikema aja jooksul, alates . elab R koos emaga oma vanaema ja vanaisa juures. Mingit toetust ega abi lapse kasvatamiseks pole osutanud juba aastaid. V N on isik, kes alkoholi tarvitamise tõttu ei ole suutnud korraldada enda ega ka lapse elu, on olnud vägivaldne nii lapse ema kui ka lapse suhtes ning ei ole võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis VN ei tohiks jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lt. Esindaja leiab, et vanema õiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alused tõendatud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde ja palus ära võtta vanema õigused VN RN suhtes. Avaldaja seletuse kohaselt oli puudutatud isik kooselu ajal vägivaldne, jõi palju ja ei käinud tööl. Avaldaja ja lapse peksmiseks põhjust mingit ei olnud, kuna puudutatud isik muutus joobes lihtsalt agressiivseks. Politseid avaldaja ei kutsunud, kuna kartis lapse pärast. Laps muutus närviliseks, kartis koju tulla, et isa on jälle joobes. Isa tegi lapsele viimati kolm aastat tagasi sünnipäevaks kingituse. Puudutatud isik VN nõustus avaldusega. Puudutatud isik on seisukohal, et ta on vanema kohustusi korrektselt täitnud. Ta ei ole küll saanud lapsega suhelda, kuna avaldaja ei anna selleks võimalust. Puudutatud isik kahtleb oma isaduses suhtes, kuid põlvnemise tuvastamise nõuet kohtule esitada ei soovi. Puudutatud isik nõustub temalt vanema õiguste äravõtmisega ning mõistab, et elatise maksmise kohustus jääb talle alles. Samas oli puudutatud isik seisukohal, et ta pole oma pere vastu vägivaldne olnud ja ta armastab R väga. Alaealise RN esindaja toetas kohtuistungil vanema õiguste äravõtmist VN. Ka eestkoste asutuse esindaja toetas avaldust.

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad ning eestkoste asutuse arvamuse, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses vanema õiguste määramist lapse suhtes. TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks.

Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 järgi võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või; 2) kuritarvitab vanema õigusi või; 3) kohtleb last julmalt või; 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või; 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul.

Kohus leiab, et avaldaja seletusega on tõendatud, et asjast puudutatud isik VN ei ole täitnud vanema kohuseid juba pikema aja jooksul ja on kohelnud last julmalt. Avaldaja seletuse kohaselt puudutatud isik VN tööl ei käinud, tarvitas , agressiivne ning vägivaldne nii avaldaja kui ka lapse suhtes. Antud asjaolu avaldas kohtule ärakuulamisel ka laps RN, kelle seletuse kohaselt oli isa tihti alkoholi joobes, suhtus lapsesse halvasti, läks emale ja ka lapsele kallale. P P . teatega nr kriminaalmenetluse alustamise kohta on tõendatud, et puudutatud isik VN peksis oma endist elukaaslast ., tekitades viimasele kehavigastusi. Eeltooduga on ümber lükatud puudutatud isiku väide vägivaldsuse puudumise kohta.

Avaldaja seletuse kohaselt ei ole puudutatud isik lapse ülalpidamisel osalenud aastaid. Nimetatu on tõendatud Harju Maakohtu . kostja õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr , mille kohaselt on kohus puudutatud isikult välja mõistnud elatusraha poeg R ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates NR kasuks. Kohtuistungil kinnitas asjast puudutatud isik, et nõustub antud kohtuotsuses tooduga. Eelneva alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud asjaolu, et asjast puudutatud isik ei ole täitnud aastaid lapse ülalpidamiskohustust vastuolus PkS § 60 lg 1 sätestatuga, mille alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Mingeid mõjuvaid põhjusi ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise kohta kohtule esitatud ei ole. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lastekaitseseaduse § 8 alusel on igal lapsel õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Lapse õiguste konventsioonis märgitakse, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonnas, kus õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse teda põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et asjast puudutatud isik VN on isik, kes tarvitamise tõttu ei ole suutnud korraldada enda ega ka lapse elu, ei ole osalenud lapse ülalpidamisel, et tagada lapse eluliste vajaduste rahuldamine ja normaalne areng, on olnud vägivaldne nii lapse ema kui ka lapse suhtes ning ei ole võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Kohus on seisukohal, et asjast puudutatud isikul VN ei tohiks jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lapselt, keda ta ise ei ole ülal pidanud ning keda ta on kohelnud julmalt.

Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on vanema õiguste äravõtmine lapse huvides ning avaldus tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Perekonnaseaduse § 55 lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel.

Asjast puudutatud isikut RN esindas Harju Maakohtu määruse alusel vandeadvokaat E T –Š , kes on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks. Esindaja on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks - asja ettevalmistamise eest 1260.00 krooni (6x210) ja kohtuistungil osalemise eest 210.00 (1x210) krooni – kokku 1734.60 krooni (1470.00 krooni + käibemaks 18% 264.60 krooni).

Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 2 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane.

Kohtu hinnangul on advokaadi poolt märgitud ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt RÕS § 23 lg 1. Eelneva põhjal määrab kohus puudutatud isiku RN esindaja tasuks riigi õigusabi eest koos käibemaksuga 1734.60 krooni. Tasu tuleb välja mõista advokaadi töökohaks oleva advokaadibüroo kasuks tulenevalt korra § 1 lg 2. Riigi õigusabi tasu maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Nimetatud tasu jätta riigi kanda.

Tiia Mõtsnik Kohtunik