2-06-24763/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2007, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

A.S. hagi A.M. vastu 233 615 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-06-24763

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: A.S.

hageja esindaja: advokaat Marina Valge (postiaadress

advokaadibüroo Marina Valge, Aleksandri 8, Tartu)

kostja: A.M.

Kohtuistungi toimumise aeg

01.02.2007

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.S. hagi A.M. vastu osaliselt.

2. Välja mõista A.M. alt 50 000.- krooni (viiskümmend tuhat krooni) A.S. kasuks.

3. Jagada menetluskulud järgmiselt: jätta 1/5 menetluskuludest A.M. kanda ja 4/5

menetluskuludest A.S. kanda.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 08.03.2004 kostjale laenu 8570 krooni. Lepingu

kohaselt pidi kostja tagastama kogu laenusumma 12.03.2004. Laenu mittetagastamisel

kohustus kostja maksma intresse ja viiviseid vastavalt lepingu punktile 3. Kostja ei ole

võlga tasunud hageja korduvatele meeldetuletustele vaatamata. Hageja palub mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 8570 krooni ja viivisintressi 225 045 krooni (tl 4-6).

2. 19.12.2006 esitasid pooled kohtule komromissi, mille kohaselt pidi kostja maksma hagejale

hiljemalt 01.09.2007 põhivõla 8570 krooni, viivisintressi 225 045 krooni ja menetluskulud

(tl 16).

3. 03.01.2007 istungil selgitas kohus pooltele, et esitatud kompromissis on viivisintress

põhivõlast oluliselt suurem, mis on vastuolus senise kohtupraktikaga; kostjal on õigus

taotleda viivisintressi vähendamist. Kostja võttis omaks, et on hagejalt saanud 8570 krooni

ja ei ole võlga tagasi maksnud. Kostja seletuse kohaselt töötab ta laos, tema sissetulek on

5000-6000 krooni ja hagejale võla tasumiseks peaks ta võtma laenu. Kostja ei soovinud

kompromissi kinnitamist esitatud kujul. Hageja seletuse kohaselt on viivisintress tema tulu

(tl 18-19).

4. 01.02.2007 istungil oli kostja nõus tasuma hagejale põhivõla ja viivised kokku 50 000

krooni ulatuses. Hageja jäi hagi juurde, ei nõustunud kostja poolt pakutud 50 000 krooniga

ning soovis asja lahendamist kohtuotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

5. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja

§ 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 08.03.2004 lepingu, mille alusel sai

kostja hagejalt 8570 krooni laenu, mille kohustus tagastama 12.03.2004 (tl 7, 19). Samuti ei

ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja ei ole laenu käesoleva ajani tagastanud (tl 19).

TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks; omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline

nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine

protokollitakse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja

tagastamata laenusumma 8570 krooni.

7. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 näevad ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

8. Hageja nõuab kostjalt viivist 225 045 krooni 2004 märtsi kuni 2006 augusti eest (tl 8).

Kostja ei vaidlusta hageja viivisearvestust, kuid on nõus tasuma viivist 41 430 krooni

ulatuses (50 000 - 8570).

9. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse

täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit.

10. Kohus leiab, et esineb alus viivise vähendamiseks. Riigikohus on leidnud oma 14.06.2005

lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 järgmist: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise

vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab

võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses.” Hageja viivisenõue on

põhivõlaga võrreldes ilmselgelt ebaproportsionaalne. Hageja nõuab kostjalt viivist 26kordse

põhivõla ulatuses, kuid ei ole oma nõuet põhjendanud ega tõendanud. Lisaks on hageja

lähtunud viivise arvestamisel lepingu p-s 3 sätestatud intressimäärast (13-15.03.2004 kuus

10%, 16.-22.03.2004 päevas 1%, 23.-29.03.2004 päevas 2%, alates 05.04.2004 päevas 3%),

kuigi lepingu p-s 4 oli kokku lepitud väiksem viivisemäär (0,5% päevas) (tl 7, 8). Lähtudes

eeltoodust ja TsMS § 231 lg-st 2, aga arvestades ka asjaolu, et kostjal on kohustus hageja

ees täitmata täies ulatuses, tuleb viivis mõista välja kostja poolt omaks võetud suuruses, mis

siiski ületab põhivõlga (4.83kordne).

11. Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja võlg 50 000 krooni.

12. TsMS § 163 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3 alusel ja hagi osalist rahuldamist (kostja poolt

kompromissina pakutud ulatuses) arvestades tuleb menetluskulud jagada järgmiselt: 1/5

menetluskuludest jätta A.M. kanda ja 4/5 menetluskuludest A.S. kanda.

Kohtunik