2-07-2333/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-2333 Tsiviilasi TU hagi SI vastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TU Kostja SI Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Muuta Tallinna Linnakohtu otsust (tsiviilasi nr 2/3/30-2842/00) ja välja mõista S I elatis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus TU kasuks EU ülalpidamiseks kuni EU täisealiseks saamiseni , kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Sergey Ivanovi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Asjaolud esitas TU hagi SI vastu lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt moodustavad igakuised kulutused lapsele 5 950 krooni. Hageja töötab AS ning tema kuupalk on ligikaudu

5 000 krooni. Lapse igakuine pension on 1 250 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 500 krooni kuus alates jaanuarist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, milles võttis hagi õigeks ja nõustus maksma lapsele elatist 2

500 krooni kuus.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. EU sünnitunnistusest (t lk 8) ja tunnistusest isaduse tuvastamise kohta (t lk 9) nähtub, et SI on tema isa. Kostja on hagi õigeks võtnud.

Tallinna Linnakohtu otsusega (t lk 12) on muudetud Tallinna Linnakohtu otsust ja kostjalt välja mõistetud elatis 1 000 krooni kuus hageja kasuks lapse EU ülalpidamiseks alates EU täisealiseks saamiseni.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg

2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007.

PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus määrab elatise suuruseks 2 500 krooni kuus, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks EU ülalpidamiseks välja mõista elatis 2 500 krooni kuus kuni EU täisealiseks saamiseni , kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik