2-07-477/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-477 Tsiviilasi NP hagi KP vastu lastele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NP Kostja KP Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat AK Kohtuistungi toimumise aeg

14. veebruar 2007.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista KP elatis 644,25 (kuussada nelikümmend neli krooni 25 senti) kuus NP kasuks EP ülalpidamiseks tagasiulatuvalt kuni EP täisealiseks saamiseni .

3. Välja mõista KP elatis 644,25 (kuussada nelikümmend neli krooni 25 senti) kuus NP kasuks KP ülalpidamiseks tagasiulatuvalt kuni KP täisealiseks saamiseni . Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Kalle Pruuli kanda. Edasikaebamise kord Otsus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud esitas NP hagi KP vastu lastele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud otsusega. Poolte abielust on sündinud EP ja KP. K on raske puudega ja see põhjustab hagejale lisakulutusi. Hageja ei saa tööl käia, kuna vajab ööpäevaringset hoolitsust. Seetõttu on hageja majanduslik olukord väga raske. Hagiavalduse kohaselt elab kostja juba paar aastat perekonnast lahus ning ei osale laste ülalpidamises. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 4 000 krooni EP ülalpidamiseks ja igakuine elatis 4 000 krooni KP ülapidamiseks alates kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kohtuistungil hageja vähendas nõuet ning palus kostjalt välja mõista kummalegi lapsele igakuine elatis 644,25 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja esindaja võttis kohtuistungil hagi õigeks.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. EP sünnitunnistusest (t lk 6) nähtub, et KP on tema isa. KP sünnitunnistusest (t lk 6) nähtub, et KP on tema isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 6 p 1 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. T P T osakonna tõendiga (t lk 17) on tuvastatud, et kostja on soodustingimustel vanaduspensionär ja tema pensioni suurus alates on igakuuliselt 2 577 krooni.

Hageja on taotlenud mõlema lapse ülalpidamiseks kostjalt igakuise elatise 644,25 krooni kuus väljamõistmist . Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leidis, et kuivõrd kostja on töövõimetu ning pooled jõudsid kohtuistungil kokkuleppele, siis KP tuleb välja mõista elatis 644,25 krooni kuus NP kasuks EP ülalpidamiseks tagasiulatuvalt . kuni EP täisealiseks saamiseni . Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 644,25 krooni kuus K P ülalpidamiseks tagasiulatuvalt kuni KP täisealiseks saamiseni .

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik