3-07-319/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-319 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindaja Martin Sepp; Väljasaadetav – A.G., sünd. xx xx xxxx Venemaal Kohtuistungi toimumise aeg

19. veebruar 2007. a, Tallinn Resolutsioon Anda luba A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni

19. aprillini 2007. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt 1. märtsil 2007. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vene Föderatsiooni kodanik A.G.l oli tähtajaline elamisluba 11. juulist 1996. a kuni 11. juulini 2001. a. Siseministri 19. juuli 2001. a käskkirjaga nr 315 keelduti A.G.le tähtajalise elamisloa pikendamisest. Kodakondsusja Migratsiooniamet (KMA) tegi 18. juulil 2003. a A.G.le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 59 päeva jooksul, sundtäitmise tähtajaga 14. september 2003. a. A.Galitski sundtäitmise tähtaja saabudes Eestist ei lahkunud ning vaidlustas ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus. Esitatud kaebus ning hilisem apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Riigikohus otsustas 27. oktoobril 2004. a jätta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. KMA 26. mai 2004. a otsusega nr 20041181 keelduti A.G.le uuesti tähtajalise elamisloa andmisest, selle otsuse peale esitatud kaebus on jäetud jõustunud kohtuotsustega rahuldamata. A.G.l puudub kehtiv reisidokument, mistõttu ei olnud võimalik tema väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia.

2. Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2005. a otsusega paigutati A.G. väljasaatmiskeskusesse alates

9. novembrist 2005. a kuni Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 9. jaanuarini 2006. a. Kohtuotsuste ja -määrustega on kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra pikendatud.

3. KMA palub pikendada A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le 25. A.G. on keeldunud reisidokumentide taotlusankeedi täitmisest. KMA pöördus 16. detsembril 2005. a Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole palvega A.G. dokumenteerimiseks. 9. jaanuaril 2006. a laekunud vastuse kohaselt on dokumentide saamiseks tarvis A.G. avaldust. KMA 1. augusti 2006. a kirjaga soovitati A.G.l täita reisidokumendi taotlusankeedid, kuid isik on sellest seniajani keeldunud. Kuna A.G.l puuduvad isikut tõendavad dokumendid, ei saa lahkumisettekirjutuse sundtäitmist hetkel lõpuni viia.

4. A.G. palub jätta KMA taotluse rahuldamata oma halvenenud tervisliku seisundi tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et KMA taotlus A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu (VSS) seaduse § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ning §

25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. A.G.l puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Eesti riik on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks ning väljasaatmismenetlus on viibinud Vene Föderatsiooni võimude tegevusetuse (välismaal illegaalselt viibiva kodaniku tagasivõtmise korraldamata jätmine) ja väljasaadetava enda seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3 tuleneb kohustus aidata kaasa reisidokumendi muretsemisele) tõttu. A.G. väljasaatmine Vene Föderatsiooni ei ole võimatu VSS § 14 lg 4 p 2 mõttes – selles sättes silmas peetud objektiivset võimatust ei saa tingida A.G. tahtest ja tegevusest sõltuv vältav seaduserikkumine. Isik ei saa tema enda tahtliku seaduserikkumise tõttu osutuda paremas olukorras olevaks kui seadusekuulekas ning VSS § 264 lg 1 p 3 järgiv väljasaadetav.

7. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates 9. novembrist 2005. a on kohtu hinnangul kohane sunnivahend kallutamaks A.G.t kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Kuna isiku kinnipidamine on tingitud isiku enda soovimatusest täita Eesti Vabariigi seadusandlust – aidata kaasa väljasaatmisele reisidokumendi taotlemise teel –, siis on abinõu eesmärgi suhtes jätkuvalt proportsionaalne ega ole vastuolus põhiseaduse §-ga 20 p 6. VSS § 25 ei ole vastuolus põhiseadusega pelgalt seetõttu, et selles ei ole sätestatud kinnipidamise maksimaalset tähtaega: kohus on kinnipidamise tähtaja pikendamiseks loa andmisel pädev kontrollima isiku põhiõigusi riivava meetme proportsionaalsust. Avalik huvi Eestis ilma õigusliku aluseta viibiva, Eestit okupeerinud riigi relvajõududes teeninud isiku, kes on vabatahtlikult võtnud kohustuse Eestist lahkuda, väljasaatmiseks ei ole kadunud. Väljasaatmine ei ole muutunud võimatuks. Ainus asjaolu, mis takistab väljasaatmise täideviimist, on isikul Vene Föderatsiooni aktsepteeritava kehtiva reisidokumendi puudumine. Eesti seadus ei näe ette võimalust anda reisidokumenti Eestis ilma õigusliku aluseta viibivale välisriigi kodanikule, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Seetõttu on vajalik reisidokumendi väljastamine kodakondsusjärgse riigi poolt. Esiteks on A.G.l võimalik taotleda reisidokumenti Vene Föderatsiooni riigiorganitelt. Teiseks ei ole välistatud sellise dokumendi saamine, mis võimaldaks väljasaatmise täideviimist, ka Vene Föderatsiooni riigiorganite omal initsiatiivil. Põhiseadus ega rahvusvahelised lepingud ei sätesta maksimaalset tähtaega, mida võib pidada proportsionaalseks. Kohtu arvates ei ole kinnipidamise aeg eespooltoodud asjaolusid arvestades muutunud ebaproportsionaalselt pikaks.

8. A.G. tervisliku seisundi halvenemine ei anna alust tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Paljasõnaline on väide, et keskuses ei ole tagatud arsti poolt määratud ravi. KMA kinnitusel ei ole A.G. taotlenud väljasaatmiskeskuse administratsioonilt eritoitu ega kõrvalist abi igapäevatoimetustes. VSS § 267, § 267 ja § 269 tagavad väljasaadetava individuaalsetele vajadustele vastava vältimatu arstiabi, ravi, hügieeni ja toitumise. Vajaduse korral paigutatakse isik seaduse kohaselt vanglate keskhaiglasse. Väljasaatmiskeskuse tegevusetuse peale VSS §-dest 267-269 tulenevate kohustuste täitmisel saab esitada halduskohtule eraldi kaebuse. Arstiabi saamine on A.G.le tagatud ka tema kodakondsusjärgses riigis, kuhu ta on vastavalt seadusele juba ammu kohustatud lahkuma ja kuhu sõitmiseks on ta ise abiprogrammi raames võtnud kohustuse. Kui Vene Föderatsiooni viivitamatu elama asumine on hetkel raskendatud (eluaseme puudumine, abikaasa viibib Eestis), siis sellise olukorra on teadlikult põhjustanud väljasaadetav ja tema perekonnaliikmed ise, jättes täitmata Eesti seadused ja seaduslikud lahkumisettekirjutused ja korraldamata oma tulevase elu kodakondsusjärgses riigis. Kinnisvaraturul valitsevat olukorda arvestades on võimalik suhteliselt kiiresti vahetada perekonna Tallinnas asuv korter Vene Föderatsioonis asuva korteri vastu. A.G. ja tema perekonnaliikmete suhtes tehtud kohtuotsustes on korduvalt väljendatud seisukohta, et kodakondsusjärgsesse riiki elama asumine ei riku nende perekonnapõhiõigusi ning käesolevas asjas puudub kohtul alus asuda teistsugusele arvamusele.

9. A.G.l puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Seega on põhjendatud A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine. Kohus pikendab A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 19. aprillini 2007. a.

Villem Lapimaa