3-06-148/9 · Tallinna Ringkonnakohus

3-06-148 1(12)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-148 Haldusasi Korteriühistu (KÜ) * kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 14.12.2005 protokollilise otsuse nr 610 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.05.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus KÜ * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

18. jaanuar 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – KÜ * (reg. kood xxxxxxxx) Vastustaja – Tallinna Linnaplaneerimise Amet RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.05.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-148. Teha asjas uus otsus, millega tühistatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsus, millega keelduti rahuldamast R OÜ 06.12.2005 esitatud taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks Tallinnas aadressil * asuvale hoonele kolmanda korruse pealeehitamiseks. Teha Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ettekirjutus taotluse uueks lahendamiseks.

2. Rahuldada KÜ * apellatsioonkaebus.

3. Mõista Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt KÜ * kasuks välja menetluskulud summas 22 000 (kakskümmend kaks tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

3-06-148 2(12)

1. 06.12.2005 esitas R OÜ Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse (tl 15) projekteerimistingimuste väljastamiseks Tallinnas aadressil * asuvale hoonele kolmanda korruse pealeehitamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.12.2005 kirjaga nr 1/2-2/5379 teatati, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei väljasta projekteerimistingimusi vastavalt ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 14.12.2005 protokollile nr 610, kuna antud asukohas linnaehituslikku perspektiivi silmas pidades pole otstarbekas hoonele pealeehitust teha, lubatud on hoone rekonstrueerimine olemasolevas mahus. Sellised põhjendused sisaldusid ka viidatud protokollis (tl 18-19).

2. KÜ * kaebuses taotleti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 14.12.2005 protokollilise otsuse nr 610 tühistamist.

Kaebuse põhjenduste kohaselt tegutses R OÜ projekteerimistingimuste väljastamise taotluse esitamisel kaebuse esitaja huvides ja ülesandel. Otsuse õiguspärasuse eest vastutab ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni moodustamisele vaatamata Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel teostati Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse §-s 29 sätestatud kaalutlusõigust ebaõigesti. Keeldumine ei ole piisavalt motiveeritud. Kuna projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel tugineti määratlemata ja umbmäärastele mõistetele nagu „linnaehituslikult arenev piirkond“ ning „linnaehituslik perspektiiv“, pidanuks ehitusprojektide läbivaatamise komisjon esitama tavapärasest põhjalikuma (sisulise) motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu, ja märkima konkreetselt, miks ja kuidas taotletud pealeehitus ei sobi linnaehitusliku perspektiiviga ning kuidas sellega sobib hoone säilitamine olemasolevas mahus. Ühtlasi pidanuks ehitusprojektide läbivaatamise komisjon viitama kehtestatud või menetluses olevale Tallinna linna üldplaneeringule, detailplaneeringule, teemaplaneeringule vms dokumendile, millega pealeehitus on vastuolus. Tallinna Kesklinna Valitsuse arhitektil, kellega pealeehituse eskiisprojekt vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõudmistele kooskõlastati, ei olnud eskiisprojekti suhtes etteheiteid „linnaehitusliku perspektiivi“ või „linnaehituslikult areneva piirkonna“ seisukohast. Otsus on põhjendamatu ja vastuoluline. Kaebuses märgiti, et otsus rikub kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 14 ja 31 (ettevõtlusvabadus) sätestatud õigusi.

Asja arutamisel märkis kaebuse esitaja, et kaebuse viide põhiseaduse §-le 31 on ekslik, ja viitas õiguste rikkumise põhjendamiseks põhiseaduse §-le 32, väites, et piirati korteriühistu õigust „oma ühise omandi käsutamiseks“. Samuti märkis kaebaja, et kuna korteriühistul on õigus esitada projekteerimistingimuste taotlus, on tal õigus vaidlustada taotluse rahuldamisest keeldumist.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet leidis muuhulgas, et ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni otsus ei ole haldusakt, mis saaks kaebaja õigusi rikkuda. Otsus projekteerimistingimuste taotluse suhtes langetati ameti 20.12.2005 kirjaga, mida tuleks vaidlustada.

3. Tallinna Halduskohtu 31.05.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised.

3-06-148 3(12) 1) Kaebuse esemeks oleva protokollilise otsusega nr 610 ei lahendanud Tallinna Linnaplaneerimise Amet taotlust. Ameti põhikirjaliste ülesannete täitmiseks moodustatud komisjoni otsused on haldusesisesed aktid, mille alusel teeb otsuse Amet, kes võib seejuures muuta komisjoni otsuse motiive või teha vastupidise sisuga otsuse. Tallinna linna ehitusmääruse § 29 lg 2 kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti pädevuses asjast huvitatud isiku taotlusel otsustada projekteerimistingimuste väljastamise üle. Sellise otsuse on antud juhul 20.12.2005 kirjaga amet langetanud ja seetõttu ei saa komisjoni protokolliline otsus kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda.

2) Kuigi kohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, ei saa kohus uurimispõhimõtte alusel tõlgendada kaebuse eset vastupidiselt kaebaja selgesõnaliselt väljendatud tahtele. Kaebuse esitaja on vastuseks ettepanekule vaidlustada 20.12.2005 kirjas langetatud otsus teatanud, et ei muuda kaebuse taotlust.

3) Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsus võis riivata korteriühistu liikmete, so korteriomanike, õigusi ja huve. HKMS § 7 lg 3 võimaldab kohtusse pöörduda isikute ühendusel oma liikmete huvides, kuid selleks peab olema selgesõnaline seadusest tulenev volitus. Sellisele seisukohale on asutud ka Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1- 16-01. Korteriühistu tegevust reguleerivatest korteriühistuseadusest (KÜS) ning mittetulundusühingute seadusest ei tulene ühistu õigust oma liikmete huvides kohtusse pöörduda.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. KÜ * apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

1) Kohtud on korduvalt aktsepteerinud korteriühistu poolt halduskohtusse kaebuse esitamist detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumise otsuse ja detailplaneeringu kehtestamisest keeldumise otsuse tühistamiseks (vt Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-42-02 ja 3-3-1- 62-02), sealjuures on need vaidlused kohtusse jõudnud enne 01.01.2003, mil jõustus PlanS §

26 lg 1, mis näeb ette igaühe õiguse planeeringut vaidlustada. Nagu käesolev vaidlus, on ka eelviidatud vaidlused sisuliselt ehitusõigusega seonduvate küsimuste lahendamine, mistõttu need on sisult sarnased. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu ülesanne korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud taotluse aluseks olev eskiis puudutas nii hoonele mansardkorruse pealeehitamist kui ka hoone üldist korrashoidu (pehkinud roovlaudade ja sarikate vahetamine, lagunenud korstnaotste parandamine, purunenud silluste asendamine, keldriseintesse tekkinud pragude täitmine). Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjades nr 3-2-1-83-04 ja 3-2-1-76-04 aktsepteerinud KÜS § 2 lg-st 1 tulenevat korteriühistu õigust esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Haldusasjas nr 3-3-1-36-05 on Riigikohus leidnud, et korteriühistu on KÜS §

2 lg-st 1 ja § 13 lg-st 4 tulenevalt pädev tegema otsuseid korteriomandite mõtteliste osade ühise majandamise küsimustes. Seetõttu on korteriühistu pädevuses ka korteriomanike huvides enda nimel ilma spetsiaalsete volitusteta kohtusse pöördumine.

2) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.12.2005 kirjas viidatakse projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel otseselt protokollilisele otsusele nt 610 kui dokumendile, millega võeti seisukoht taotluse suhtes. Kirja sõnastusest nähtuvalt on kiri üksnes informatiivse sisuga

3-06-148 4(12) ning erinevalt protokollilisest otsusest puuduvad sellel haldusaktile iseloomulikud tunnused (nt põhjendused ja resolutsioon). Seega ei kujuta viidatud kiri endast otsust, millega amet võttis seisukoha taotluse suhtes. Ameti poolt Tallinna Halduskohtule 23.02.2006 esitatud kirjalikus vastuses ei vaielnud amet vastu kaebuse väitele, et otsus taotluse suhtes võeti vastu mitte kirjaga, vaid protokollilise otsusega. Protokolliline otsus vastab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja 16.11.1998 käskkirjaga nr 8 kehtestatud „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni põhimäärusega“ sätestatud nõuetele. Viimatinimetatud põhimäärusest ei nähtu, et komisjoni tehtud otsustuse peaks keegi, nt ameti juhataja, täiendavalt kinnitama, seda näitab ka asjaolu, et ameti juhataja on viidatud põhimääruse kohaselt komisjoni koosseisus, juhtides selle tööd. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimääruse p-dest 4.2.2, 4.2.7 ja 4.2.11 tuleneb, et ametit esindab õigussuhetes kolmandate isikutega ameti juhataja-linna peaarhitekt. 20.12.2005 kirjale on alla kirjutanud aga ameti detailplaneeringu teenistuse direktor. Õigusaktidest ei tulene viimatinimetatud ametiisikule pädevust anda ameti nimel haldusakte. Seega oleks kiri, kui teda pidada haldusaktiks, HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine.

3) Protokolliline otsus on sisuliselt õigusvastane kaebuses toodud põhjendustel.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata.

1) Korteriühistul puudub kaebeõigus, kuna tema õigusi ei ole rikutud. Esimese astme kohtus kinnitas kaebuse esitaja, et korteriühistu pöördus kohtusse enda nimel enda õiguste kaitseks. HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab isik kaebusega kohtusse pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud.

2) Korteriühistuseadusest ja mittetulundusühingute seadusest ei tulene kaebuse esitajale HKMS § 7 lg-s 3 nimetatud erandlikku kaebeõigust. KÜS § 2 lõikest 1 ei tulene, et ühistul oleks liikmete ühiste huvide esindamise õigus ka kohtus. Mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 1 reguleerib ühingu enda esindamist, mitte liikmete huvide esindamist.

Kaebuse esitaja poolt viidatud kohtulahendis 3-2-1-76-04 on Riigikohus asunud seisukohale, et KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest. Järelikult peavad rikutud õigused seonduma korteriomandi mõtteliste osade majandamisega. Selleks on KÜS § 151 lg-te 1 ja 2 järgi eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hooldus ja remont. Eluruumi hoolduseks loetakse selle seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse selle seaduse tähenduses ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Vastustaja ei vaidle vastu, et majandustegevusest tuleneva kohustuse puhul võib korteriühistul olla õigus hagi või kaebuse esitamiseks enda nimel, kuid käesoleval juhul on esitatud taotlus ehitise 33% laiendamiseks, mida ei saa lugeda korteriühistu majandustegevusest tulenevaks kohustuseks (hoone korras hoida). Kaebaja välja toodud vajadus teostada hoone üldist korrashoidu (pehkinud detailide vahetamine, korstnaotsade parandamine jne) on leidnud vastustaja poolt igakülgset heakskiitu, mille kohta on märge tehtud ka projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsuses – lubatud on hoone rekonstrueerimine olemasolevas mahus.

3-06-148 5(12) Kaebaja poolt viidatud kohtulahendis 3-2-1-83-04 käsitleb Riigikohus juhust, kus korteriühistu esindusõigus tulenes korteriühistu üldkoosolekul otsustatust. Nimelt otsustas kõnealuses asjas korteriühistu, et isiku edasine kuulumine korteriomanike hulka ei ole võimalik ning korteriühistu esitas selle otsuse täitmiseks kaasomandi eseme valitsejana korteriomandiseaduse § 14 lg 5 alusel hagi kohtusse. Nimetatud asja ja käesoleva vaidluse asjaolud on erinevad sellisel määral, et viidatud Riigikohtu otsuses toodud seisukohad ei ole kohaldatavad käimasolevas vaidluses. KÜ * ei ole oma üldkoosolekul KÜ-le andnud volitusi projekteerimistingimuste taotlemiseks või nende väljastamisest keeldumise korral vastava otsuse vaidlustamiseks, samuti ei ole seaduses sellist õigust antud kaasomandi eseme valitsejale.

Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas 3-3-1-36-05 (p 10) käsitleti korteriühistu eesmärki, kuid ei antud hinnangut sellele, kas korteriühistul on õigus esitada enda nimel kaebust halduskohtusse.

3) Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni otsus on haldusesisene akt, mis ei allu halduskohtu kontrollile. Vastustaja väljastas taotluse esitajale oma otsuse 20.12.2005 kirjaga nr 1/2-2/5379, millega lahendas esitatud taotluse ja tegi asjas sisulise ning lõpliku otsuse. Ameti keelduvat otsustust tuleb käsitleda haldusaktina ka juhul, kui see väljendub kirjas ehk esitatakse kirja vormis ja ei järgita kõiki vorminõudeid. Kirja näol ei ole tegemist informatiivse iseloomuga dokumendiga, ameti praktika kohaselt esitatakse keeldumised ikkagi ameti kirja, mitte ametisisese dokumendiga, millel puudub halduseväline mõju. Kaebuse esitajale võimaldati kohtuistungil muuta kaebuse eset, kuid ta keeldus sellest. Õige pole kaebaja väide, et seletuses halduskohtule ei vaielnud amet vastu väitele, et otsustus taotluse suhtes võeti vastu mitte kirja, vaid protokollilise otsusega. Oma seletuse lõpus märkis amet, et ei esita vastuväiteid kaebaja seisukohale, et otsuse õiguspärasuse eest vastutab vaatamata ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni moodustamisele amet. Asjaolu, et protokolliline otsus vastab ameti projektide läbivaatamise komisjoni põhimäärusega kehtestatud nõuetele, ei tähenda, et see oleks otsus, millega projekteerimistingimuste taotlus lõplikult otsustati. Samuti ei tulene see ka asjaolust, et komisjoni põhimäärusest ei nähtu, et komisjoni otsuse peaks veelkord keegi kinnitama. Komisjon on haldusesisene organ, kelle otsustused ei oma väljapoole haldusorganit mõju vaatamata sellele, kes oli parasjagu komisjoni esimees. Amet märgib, et ametil on juhataja 19.03.2004 käskkirjaga nr 1/1-6/16 kinnitatud „Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti projekteerimistingimuste menetlemise kord”, mille punkti 5.4 kohaselt allkirjastab planeeringute osakonna juhataja projekteerimistingimused ühe tööpäeva jooksul ja edastab need klienditeenindajale, kes teeb registrisse vastava menetluskande (kord on lisatud vastusele elektrooniliselt). Sellest korrast tuli juhinduda ka 20.12.2005 kirjas sisalduva otsuse tegemisel. Korra punktist 5.4 tuleneb planeeringute osakonna juhataja õigus projekteerimistingimuste (või nende väljastamisest keeldumise) allkirjastamiseks.

4) Kirjas sisalduv otsus on õiguspärane. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisele eelnes põhjalik kaalutlusõiguse teostamine, otsus on põhjendatud ning arvestatud on nii avalikke kui erahuve. Amet ei pidanud linnaehituslikult põhjendatuks x kinnistul asuvale elamule kolmanda korruse pealeehitamist, kuna hoone selline arhitektuurne lahendus ei taga perspektiivis lähiala olemasoleva ja planeeritava hoonestusega ühtse linnaehitusliku terviku moodustumist ning ei võimalda realiseerida linnaruumilisi arenguid, mida Tallinna linn soovib selles piirkonnas tulevikus näha. Amet lähtus kaalutlusest, et pealeehituse rajamine ei anna parimat linnaehituslikku lahendust antud asukohas ning vastupidine otsus lükkaks veelgi pikemaks perioodiks edasi olemasoleva hoonestuse asendumise linnaehituslikult ning

3-06-148 6(12) arhitektuurselt lahenduselt sobivamate ehitusmahtudega. Ei ole põhjendatud suuremate investeeringute tegemine elamusse, mille püsimajäämine tulevikus on kaheldav. Samas ei põhjusta kolmanda korruse pealeehitamata jätmine kaebajale otsest kahju. Amet on valmis väljastama ameti poolt heaks kiidetud eskiisi alusel projekteerimistingimused hoone rekonstrueerimiseks olemasolevas mahus, kui seda edaspidi taotletakse. Samuti on amet valmis Tallinna linna ehitusmäärusega sätestatud korras algatama detailplaneeringu krundi ehitusõiguse muutmiseks juhul, kui kinnistu omanikud esitavad ametile vastava taotluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6. Käesoleva kaebuse eesmärgiks on * hoone juurdeehitamiseks projekteerimistingimuste väljastamine. Selliste projekteerimistingimuste väljastamisest on Tallinna Linnaplaneerimise Amet keeldunud.

Kohaseks taotluseks, et saavutada soodustava haldusakti väljaandmine, on HKMS § 6 lg 2 p-s

2 sätestatud kohustamistaotlus haldusakti väljaandmiseks.

Sellise taotluse esitamata jätmist põhjendas kaebuse esitaja sellega, et kuna projekteerimistingimuste väljastamine on diskretsiooniotsus, puudub kohtul õigus ettekirjutuse tegemiseks projekteerimistingimuste väljastamiseks.

Asjaolu, et projekteerimistingimuste väljastamine on halduse diskretsiooniotsus, ei välista halduskohtule kohustamistaotluse esitamist projekteerimistingimuste väljastamise eesmärgil. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 4 sätestab, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Seega on kaebuse eesmärgi saavutamiseks käesolevas asjas kohaseks taotluseks taotlus kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit projekteerimistingimusi väljastama või projekteerimistingimuste väljastamise taotluse suhtes uut otsust langetama. Sellist taotlust sisaldavana tuleb tõlgendada ka käesolevat kaebust, sest see taotlus on hõlmatud kaebuse eesmärgiga ning on kaebuse sõnastusest välja jäänud kaebaja eksituse tõttu.

7. Kaebus soodustava haldusakti andmiseks hõlmab ka soodustava haldusakti andmisest keeldumise otsuse kui haldusakti tühistamise taotlust.

Protsessiosaliste vahel käib vaidlus selles, kas projekteerimistingimuste väljastamise taotluse suhtes langetatud otsus sisaldub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.12.2005 kirjas nr 1/2- 2/5379 või Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 14.12.2005 protokollis nr 610. Kaebaja seisukoha järgi sisaldub selline otsus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 14.12.2005 protokollis nr

610 ning seetõttu taotleb ta viimatinimetatud protokolli tühistamist.

Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 5 lg 1 p 11 ja lg 2 p 1 ning § 29 lg 2 kohaselt on projekteerimistingimuste koostamiseks ja väljastamiseks pädevaks organiks Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 kohaselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusorgani nimel,

3-06-148 7(12) haldusorganisiseselt kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Seadusest või määrusest ei tulene, kes peab ameti nimel tegema projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsuse. Seega ei ole seadusest ega määrusest tulenevalt välistatud sellekohase otsuse langetamine ei Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.12.2005 kirjale alla kirjutanud ameti detailplaneeringu teenistuse direktori ega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja 16.11.1998 käskkirjaga moodustatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni poolt. Seega on Tallinna Linnaplaneerimise Ametile omistatav nii 20.12.2005 kiri kui ka 14.12.2005 protokolliline otsus.

Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tolleaegne nimetus) juhataja 19.03.2004 käskkirjaga nr 1/1-6/16 kinnitatud Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti projekteerimistingimuste menetlemise korra p 4.3 sätestab, et juhul, kui projekteerimistingimuste taotlusest selgub, et projekteerimistingimuste koostamiseks puudub vajadus, piisav linnaehituslik põhjendus või õiguslik alus, teavitab piirkonnaarhitekti assistent sellest taotlejat kirjalikult 15 päeva jooksul alates taotluse registreerimisest ja teeb registrisse vastava menetluskande. Sama korra p 5.4 kohaselt allkirjastab koostatud projekteerimistingimused ühe tööpäeva jooksul ning edastab need klienditeenindajale planeeringute osakonna juhataja. Vastustaja on halduskohtule selgitanud (vt tl 29), et ameti projektide läbivaatamise komisjon toimib ameti osakondadevahelise koostöö vormina ja on moodustatud eesmärgil laiendada kaalutlusotsuste tegijate ringi ning komisjoni Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.11.1998 käskkirjaga kinnitatud põhimääruse p-de 5, 6 ja 7 kohaselt vaadatakse komisjonis läbi ka ehitiste muudatusja rekonstrueerimisprojektid, kui muutuvad hoone gabariidid ja fassaadid. Põhimääruse p 14 sätestab, et komisjoni otsus vormistatakse protokolliga, mille kinnitab komisjoni esimees, ning p 15 sätestab, et ehitusprojektid, mis läbivad komisjoni, kinnitatakse komisjoni otsuse alusel. Ühest lahendust sellele, milline ameti struktuuriüksus või ametnik on pädev ameti nimel langetama otsuse projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise kohta, eelviidatud ameti siseaktid ei anna.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.12.2005 kirjas märgitakse, et Linnaplaneerimise Amet ei väljasta projekteerimistingimusi „vastavalt ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 14.12.2005 protokollile nr 610“.

Sellises olukorras pole võimalik Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsustust keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest piiritleda vaid ühega eelnimetatud dokumentidest. Ringkonnakohtu hinnangul väljendub ameti sellekohane otsus mõlemas eelviidatud dokumendis, seetõttu ei ole kohane suunata kaebajat tühistamistaotluse esitamiseks vaid ühe suhtes nimetatud dokumentidest. Kaebuse taotluseks on tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsustus keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest x hoone pealeehituseks, mis on teatavaks tehtud ameti 20.12.2005 kirjaga, kuid mis väljendus ka komisjoni protokollis.

II

8. Kaebuse põhjendustes (kaebuse lk 7) on kaebuse esitaja viidanud HKMS § 7 lg-le 1 ja väitnud, et otsus rikub kaebaja õigusi. Halduskohtu otsuses (otsuse lk 12) on märgitud: „Antud juhul pöördus kohtusse KÜ ja kaebaja esindaja kinnitas asja arutamisel, et kaebus on esitatud KÜ õiguste kaitseks.“ Apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidetes märgib ka vastustaja, et käesoleval juhul pöördus kaebuse esitaja halduskohtusse enda, mitte oma liikmete huvides. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, vaatamata sellele, et apellatsioonkaebuses tugineb kaebuse esitaja kaebeõiguse põhjendamisel HKMS § 7 lg-le 3, kas kaebuse esitajal on kaebeõigus HKMS § 7 lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei arutle selle üle,

3-06-148 8(12) kas korteriühistuseadusest tuleneb kaebuse esitajale HKMS § 7 lg-s 3 viidatud õigus pöörduda halduskohtusse oma liikmete õiguste kaitseks.

Kuna HKMS § 7 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, tuleb selgitada, kas projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine võis rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

9. Kaebuse esitaja ei ole täpsemalt selgitanud, kuidas rikub projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine tema põhiseaduse §-s 32 sätestatud õigust omandipuutumatusele. Kui kaebuse esitaja peab varana, mille omandi puutumatust vaidlustatud otsust riivab, silmas x asuvat ehitist, siis selle ehitise omandiõigus ei kuulu kaebuse esitajale. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et x ehitise näol on tegemist korteriomanditeks jaotatud kinnisasjaga. Korteriomandiseaduse § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist (maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis seaduse § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis). Kaebuse esitaja ei ole ühegi kinnisasja korteriomandi omanik.

Eeltoodu ei tähenda siiski, et vaidlustatud otsus ei või rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

10. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise funktsiooni realiseerimine võib toimuda ka ehitustegevuse kaudu, sealhulgas ehitise laiendamise kaudu ehitusseaduse § 2 lg 6 p 2 ja lg 7 mõttes ehitisele juurde-, pealevõi allaehitamise teel. Ebaõige ja KÜS § § 2 lg-s 1 sätestatud korteriühistu tegevuse eesmärki põhjendamatult kitsendav on välistada ehitise kaasomandis olevate osade majandamisega hõlmatud ehitustegevusest ehitisele, sh. selle kaasomandi osadele, juurdeehituste tegemine.

EhS § 23 lg 3 kohaselt antakse ehitusluba ehitusloa taotlejale, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 4, 5 ja 51 nimetatud juhtudel. Seega võib * ehitises ehitustööde teostamiseks ehitusluba taotleda ka kaebuse esitaja.

EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteerimistingimused. EhS § 23 lg 2 p 2 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks esitada nõuetekohane ehitusprojekt. EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele, sh projekteerimistingimustele. Seega võtab projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine kaebuse esitajalt võimaluse taotleda ja saada ehitusluba * hoones ehitustööde tegemiseks.

Seega võib projekteerimistingimuste väljastamisest õigusvastane keeldumine rikkuda KÜ * õigust taotleda ehitusluba enda KÜS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärkide realiseerimiseks.

III

3-06-148 9(12)

11. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt, sh soodustava haldusakti andmisest keeldumine, olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

12. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.12.2005 kirjas, millega projekteerimistingimustest keeldumine teatavaks tehti, ei ole viidatud selle keeldumise õiguslikule alusele. Ainuüksi see ei saa aga tingida haldusakti tühistamist, kui õiguslik alus akti andmiseks esines.

EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Tallinna linna ehitusmääruse § 29 lg 2 kohaselt koostab ja väljastab detailplaneeringu koostamise kohustuseta juhtudel projekteerimistingimused asjast huvitatud isiku taotlusel Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Seadus ning Tallinna ehitusmäärus ei nimeta aluseid, mil võib projekteerimistingimuste väljastamisest keelduda. Selliseks aluseks võib olla juhtum, kus projekteerimistingimused ei ole ehitusprojekti koostamise aluseks.

13. EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. Sellest ja Tallinna linna ehitusmääruse § 29 lg-st 2 võib järeldada, et selliseks juhtumiks on olukord, kus ehitusprojekti koostamise kohustuslikuks aluseks on detailplaneering.

14. Detailplaneeringu kohustuslikkust reguleerib planeerimisseadus (PlanS). PlanS § 3 lg 2 määrab alad ja juhud, kus ja millal on detailplaneering projekteerimise ja ehitamise eeltingimusena kohustuslik. Sealjuures ei pruugi detailplaneeringukohustusega alal kõikidel ehitamise ja projekteerimise juhtudel detailplaneeringu koostamine kohustuslik olla. Viidatud lõike kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel ning lõike p 2 kohaselt nõutav olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise alusena.

Käesoleval juhul taotleti projekteerimistingimusi PlanS §-s 3 nimetatud alal olemasoleva hoone laiendamiseks ning vaidlust ei ole selles, et kavandatava juurdeehituse protsent ei olnud suurem kui 33. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et projekteerimistingimuste taotluses kirjeldatud ehitusprojekti koostamiseks ei olnud PlanS § 3 lg 2 p 2 kohaselt nõutav detailplaneeringu olemasolu. Seega oli tegemist küll alaga, millele laieneb detailplaneeringu kohustuslikkus, kuid mitte juhtumiga, mil kehtiva detailplaneeringu olemasolu on nõutav ehitusprojekti koostamiseks ja selle järgi ehitamiseks. Seega ei olnud projekteerimistingimuste väljastamine seaduse ja ehitusmääruse kohaselt välistatud.

15. Seega oli projekteerimistingimuste väljastamine EhS § 19 lg 3 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 29 lg 2 alusel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt langetatav kaalutlusotsus. Eeskätt väljendub selline kaalutlusruum projekteerimistingimuste sisu

3-06-148 10(12) kindlaksmääramises. Ainuüksi asjaolu, et amet ei nõustu projekteerimistingimuste määramisega sellise sisuga, nagu soovib taotleja, ei anna alust projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks, sest EhS § 19 lg 3 ja ehitusmääruse § 29 lg 2 kohaselt ameti ülesandeks nõuetekohaste projekteerimistingimuste kindlaksmääramine ja koostamine, mitte taotleja esitatud projekteerimistingimuste kinnitamine. Ringkonnakohus möönab siiski, et kuna viidatud normide kohaselt määratakse projekteerimistingimused esitatud taotluse alusel, on ametil õigus keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest juhul, kui ameti poolt võimalikuks peetavad projekteerimistingimused ei vasta ilmselt taotleja eesmärgile. Amet märgib, et on elamu korrashoiuks valmis väljastama projekteerimistingimused elamu olemasolevas mahus, kui seda taotletakse (tl 30). Pole kahtlust, et taotleja ei soovinud selliste projekteerimistingimuste väljastamist, mis ei võimalda hoonele lisakorruse ehitamist.

16. Haldusakti faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Seega peab kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendus veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon (vt Riigikohtu otsus nr 3-3- 1-62-02 p 11) ning kaalutlusotsustuse põhjendamisel, eriti aga juhtudel, kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu (sama lahend, p 12). Projekteerimistingimuste osas on kohtupraktika rõhutanud, et nende kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus ulatuslikku diskretsiooni ning vajalik on nende projekteerimistingimuste motiveerimine, millega ehitusõigust üldplaneeringu või muu õigusaktiga võrreldes kitsendatakse.

Neid haldusakti põhjendamise nõudeid ei ole käesoleval juhul järgitud. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.12.2005 kirjas on üksnes märgitud, et projekteerimistingimusi ei väljastata, „kuna antud asukohas linnaehituslikku perspektiivi silmas pidades pole otstarbekas antud hoonele pealeehitust teha“. Kirjas ei ole selgitatud, milline on „linnaehituslik perspektiiv“, mida otsuse langetamisel silmas peeti, ning mille poolest on hoonele pealeehituse tegemine vastuolus selle perspektiiviga. Selliste põhjenduste esitamine selles kirjas oleks olnud otsuse kontrollitavuse tagamiseks vajalik. Kuigi haldusakti adressaadil või kohtul ei ole õigust asendada ameti seisukohti soovitavate linnaehituslike eesmärkide osas enda eelistustega, on sellises küsimustes üksikasjalikumate põhjenduste esitamine vajalik veendumaks, et otsust ei langetatud meelevaldselt.

17. Ulatusliku kaalutlusruumi korral otsuse langetamisel on asja õige lahendamise tagamise seisukohast eriti tähtsal kohal ka menetluse läbiviimise nõuete järgimine. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. See on vajalik, tagamaks, et asja lahendamisel arvestatakse nende isikute huvidega, keda otsus puudutab.

Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et projekteerimistingimuste väljastamise taotlejale, kes kaebaja väitel esindas viimase huve projekteerimistingimuste taotlemisel, oleks antud enne projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumist võimalus tutvuda ameti

3-06-148 11(12) kaalutlustega, mis kallutasid projekteerimistingimuste väljastamisest keelduma, ning esitama nende kaalutluste suhtes seisukohti ja vastuväiteid. Sellise nõude järgimine oleks võimaldanud arvestada ka kaebuse esitaja ja tema liikmete, vaidlusaluse hoone omanike, huvidega otsuse langetamisel. Meetme proportsionaalsuse hindamisel tuleb muuhulgas arvestada ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid (vt Riigikohtu 06.03.2002 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1-02 p 15).

18. Põhjendused, mis projekteerimistingimuste väljastamise taotlus jäi rahuldamata, on vastustaja esitanud vastuses (lk 4 ja 5) halduskohtule esitatud kaebusele ning need seisnevad järgnevates väidetes. Praktiliselt kõik antud krunti ümbritsevad krundid on hõlmatud erinevates menetlusstaadiumis olevate detailplaneeringutega ning peaaegu kõik kõrvalkrundid on hoonestatud 4-korruseliste ja kõrgemate väärikate kivimajadega. Peale detailplaneeringute realiseerimist jääks kõnealune hoone lähipiirkonnas praktiliselt ainsaks puitelamuks. Seega on linnaehituslik perspektiiv * kinnistul krundi hoonestamine sobiva, kaasaegses arhitektuurilises võtmes lahendatud hoonega. Linnaehituslikult pole põhjendatud * elamule kolmanda korruse pealeehitamine, kuna hoone selline arhitektuuriline lahendus ei taga perspektiivis lähiala olemasoleva ja planeeritava hoonestusega ühtse linnaehitusliku terviku moodustamist ning ei võimalda realiseerida linnaruumilisi arenguid, mida Tallinna linn soovib selles piirkonnas näha. Pealeehituse rajamine lükkaks veelgi pikemaks perioodiks edasi olemasoleva hoonestuse asendumise linnaehituslikult ning arhitektuurselt lahenduselt sobivamate ehitusmahtudega. Pole põhjendatud suuremate investeeringute tegemine elamusse, mille püsimajäämine tulevikus on kaheldav, samas ei põhjusta kolmanda korruse pealeehitamata jätmine kaebajale otsest kahju.

Pole välistatud, et eeltoodud kaalutlused võivad nõuetekohaselt läbiviidud haldusmenetluse korral kaasa tuua samasisulise lõppotsuse. Kuid käesoleval juhul ei saa ringkonnakohus selles ka olla veendunud.

Need põhjendused kajastavad kaalutlusi, mis räägivad taotletud sisuga projekteerimistingimuste väljastamise vastu, kuid, kui ka eeldada, et esiletoodud kaalutlustest vaidlustatud otsuse langetamisel tegelikult ka lähtuti, ei kajasta need põhjendused siiski asjas tähtsust omavate vastandlike huvide tegelikku kaalumist. Kuna haldusmenetluses ei võimaldatud kaebuse esitajal oma huve esile tuua, ei põhine veenvatel selgitustel ka üldsõnaline järeldus, et „kolmanda korruse pealeehitamata jätmine ei põhjusta kaebajale otsest kahju“. Otsus on KÜ * ja tema liikmete suhtes vaieldamatult koormava iseloomuga. Hoone rekonstrueerimisel olemasolevas mahus ei saa korteriühistu kaasata rekonstrueerimistööde tegemisele juurdeehitatavate ruumide võõrandamisega saadavaid täiendavaid sissetulekuid. See võib oluliselt raskendada hoone säilitamiseks vajalike rekonstrueerimistööde tegemist. Korteriühistu liikmete ühiste huvide realiseerimiseks toimuv ehitustegevus, mille läbiviimist rahastatakse kinnistu mõtteliste osade võõrandamise kaudu, on ehitisele juurdeehituse püstitamise kõrval võimalik ka sel viisil, et ehitis asendatakse kaasaegse oluliselt suurema mahuga uusehitisega. Kuid sellise ettevõtmise teostamine on taotletud projekteerimistingimuste alusel realiseerida soovituga võrreldes kaebuse esitaja jaoks ilmselt oluliselt keerukam ning pole välistatud, et ka kulukam. Seega tuleb otsuse langetamisel välja selgitada ja arvestada ka huvide ja asjaoludega, mis kõnelevad olemasoleva ehitise laiendamise kasuks.

IV

3-06-148 12(12)

19. Eeltoodud põhjusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Tallinna Halduskohtu apelleeritud otsus tuleb tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus, millega tühistatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsus, millega keelduti rahuldamast R OÜ 06.12.2005 esitatud taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks Tallinnas aadressil * asuvale hoonele kolmanda korruse pealeehitamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile tuleb teha ettekirjutus taotluse uueks lahendamiseks.

20. HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 4 kohaselt tuleb Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt välja mõista ka kaebuse esitaja esimeses astmes ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud.

Halduskohtule esitatud taotluses menetluskulude väljamõistmiseks taotles kaebuse esitaja kantud õigusabikulude väljamõistmist summas 18 585 krooni. Ringkonnakohtus esitas kaebuse esitaja taotluse kantud õigusabikulude summas 15 930 krooni väljamõistmiseks.

Õigusabikulude vajalikuks ja põhjendatud suuruseks käesolevas haldusasjas hindab ringkonnakohus kogusummas 22 000 krooni. Õigusabikulude põhjendatud suuruse kindlaksmääramisel arvestab ringkonnakohus seda, et vaidlustatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsus tühistati selle motiveerimatuse tõttu ning kohtumenetluses ei toimunud vaidlust vaidlustatud otsuse sisuliste põhjenduste õigsuse hindamise seisukohalt.

Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving