3-05-382/5 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-382 Haldusasi A.J kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 25.04.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3117 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.05.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

14. veebruar 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.J, esindaja vandeadvokaadi abi Katri Tomson Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, esindaja Kristo-Taavi Ruus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. mai 2006 otsus ja teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus.

3. Tühistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 25. aprilli 2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 3117 osas, millega nähti ette A.J mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine rohkem kui kuueks kuuks.

Rahuldada A.J kaebus osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

3-05-382 2(5) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.J on toime pannud muuhulgas alljärgnevad liiklusseaduse (LS) rikkumised: Rikkumise kuupäev Rikkumine Otsuse kuupäev Jõustumine 19.10.2002 LS § 7422 lg 2 19.10.2002 04.11.2002 14.11.2002 LS § 7422 lg 2 14.11.2002 30.11.2002 10.03.2004 LS § 7422 lg 2 10.03.2004 26.03.2004 11.08.2004 LS § 7422 lg 1 11.08.2004 27.08.2004 11.09.2004 LS § 7422 lg 2 01.10.2004 13.04.2005

2. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo 25.04.2005 otsusega nr 3117 peatati A. J mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 413 lg 8 alusel 24 kuuks kuni 24.04.2007.

3. A. J palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada ARK 25.04.2005 otsus nr 3117. 1) Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaevatav otsus materiaalselt õiguspärane, kuna 24 kuuks juhtimisõiguse peatamiseks puudus õiguslik alus. LS § 413 lg 8 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et isik on vähemalt neljandat korda pannud toime sellise LS või selle alusel antud õigusakti rikkumise, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. LS § 7422 lg 2 esmakordse rikkumise eest ei ole juhtimisõiguse peatamist ette nähtud. 2) Kaevatav otsus on ka formaalselt õigusvastane, kuna selle tegemisel on rikutud haldusakti motiveerituse nõuet.

4. ARK vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtu 23.05.2006 otsusega tühistati ARK 25.04.2005 otsus nr 3117. 1) LS § 413 lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada (vt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18.02.2005 otsus haldusasjas nr 2-3/118/05 ja 25.04.2005 otsus haldusasjas nr 2-3/565/05). See tähendab, et LS § 413 lg-t 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebuse esitajal on selliseid rikkumisi kolm - 14.11.2002, 10.03.2004 ja 01.10.2004 toimepandud rikkumised. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks juhtimisõiguse peatamist LS § 7422 lg 2 esmakordse rikkumise korral. Seetõttu ei saa kaebuse esitaja poolt 19.10.2002 toime pandud LS § 7422 lg 2 rikkumise eest määratud karistust arvestada, sest selle rikkumise eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Kuna kaebuse esitajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tulnuks vastustajal kohaldada kaebuse esitaja suhtes LS § 413 lg-t 4 ja peatada mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. 2) Arvestades asjaoluga, et 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-ga 15 on LS § 413 tunnistatud kehtetuks ja kuna juhtimisõiguse peatamine on karistuseks materiaalses mõttes (vt Riigikohtu üldkogu 25.10.2004 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-04), siis ka karistusõiguse üldpõhimõtteid, puudub kohtul võimalus jätta kaevatav otsus jõusse osaliselt.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

6. ARK-i apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja tühistada uue otsusega ARK 25.04.2005 otsus nr 3117 osas, millega peatati A. J juhtimisõigus rohkem kui 6 kuuks.

3-05-382 3(5) 1) Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitajal oli neli kehtivat LS § 7422 lg 2 rikkumist. ARK nõustub kohtuga selles, et kaebuse esitaja juhtimisõigus kuulub peatamisele LS § 413 lg 4 alusel kuueks kuuks. ARK ei nõustu aga kohtu väitega, et kohtul puudub õigus tühistada vaidlustatud haldusakt osaliselt. Kohus saab tuginedes HKMS § 26 lg 1 p-le 1 tühistada haldusakti osas, milles see on õigusvastane. Kohtul oli seadusest tulenev õigus tühistada ARK 25.04.2005 otsus nr 3117 osas, millega peatati kaebuse esitaja juhtimisõigus rohkem kui kuueks kuuks. 2) Kohtu viide 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusele on alusetu, kuna kaebuse esitaja sooritas liiklusalased rikkumised enne 01.10.2005 ja 25.04.2005 tehti juhtimisõiguse peatamise otsus. 01.10.2005 jõustunud LS § 773 lg 6 järgi jäetakse isiku juhtimisõigus peatamata, kui seda ei ole enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg 10 kohaselt peatatud. Kaebuse esitaja juhtimisõigus on peatatud ja otsus tehtud enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 kohaselt.

7. A. J vastuses paluti jätta halduskohtu otsus muutmata. 1) LS § 413 lg 4 alusel saanuks juhtimisõiguse peatada siis, kui isikul on kolm kehtivat karistusotsust LS § 7422 lg 2 rikkumise eest. Kaebuse esitajal oli kaevatava otsuse tegemise ajal küll kolm sellist LS § 7422 lg 2 rikkumist, mille eest oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kuid karistatud oli teda LS § 7422 lg 2 rikkumise eest juba neljandat korda. Seaduse range tõlgenduse kohaselt puudus ARK-l võimalus juhtimisõiguse peatamiseks LS § 413 lg 4 alusel, kuna see nägi ette juhtimisõiguse peatamise vaid kolmandat korda karistamise korral. Sunnivahendi kohaldamine ka tollal kehtinud LS alusel pidi toimuma üksnes ranges vastavuses seadusega ning seadust tuli tõlgendada isiku kasuks. Seega puudus halduskohtul alus kaevatava otsuse osaliseks tühistamiseks. 2) Kohus sai kaebuse esitaja õiguste rikkumise kõrvaldada üksnes otsuse täies ulatuses tühistamisega. Kaevatav otsus oleks pärast selle osalist tühistamist osutunud sisemiselt vastuoluliseks, ega oleks olnud selge ja üheselt mõistetav, kuna juhtimisõiguse peatamise tähtajaks jääks 6 kuud, selle õiguslikuks aluseks aga LS § 413 lg 8, mis nägi ette juhtimisõigus peatamise 24 kuuks. Seega oleks otsus ka pärast osalist tühistamist jäänud õigusvastaseks. 3) Samuti oleks kohtuotsus olnud vastuolus 01.10.2005 jõustunud LS § 773 lg-ga 6, millest tulenevalt pärast 01.10.2005 ei saa enam juhtimisõigust peatada. 4) LS oli halduskohtu otsuse tegemise ajal leebem ja nägi lisakaristusena ette juhtimisõiguse äravõtmise mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et halduskohus pidanuks tühistama vaidlustatud otsuse osaliselt, oleks tulenevalt põhiseaduse §

23 lg-st 2 tulnud peatada A. J juhtimisõigus mitte rohkemaks kui kolmeks kuus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjenduste ja järeldusega selles, et kuna kaebuse esitajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tulnuks vastustajal kohaldada kaebuse esitaja suhtes LS § 413 lg-t 4 ja peatada tema mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud eeltoodud halduskohtu järeldust ja põhjendusi, kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis, vaid on nõustutud halduskohtu järeldusega. Kuigi kaebuse esitaja halduskohtu järeldusega ei nõustu, ei ole ta esitanud apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse peale. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda.

Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuses oli Põhja Politseiprefektuuri 01.10.2004 väärteootsuse numbriks 2373,04,003615 asemel märgitud 2373,05,003615. Ringkonnakohtu

3-05-382 4(5) hinnangul on tegemist ilmse ebatäpsusega. Kaebuse esitaja esindaja esitas halduskohtu istungil Põhja Politseiprefektuuri 01.10.2004 väärteootsuse (koopia toimiku lk 87) ja kohtul oli võimalik veenduda, et vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise aluseks oli jõustunud Põhja Politseiprefektuuri 01.10.2004 väärteootsus nr 2373,04,003615.

9. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohtul oli võimalik tühistada vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus osaliselt ja jätta osaliselt jõusse või mitte.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul on tulenevalt HKMS § 26 lg 1 p-st 1 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg-st 1 volitus tühistada kaevatav haldusakt ainult selles osas, milles see on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Jõudes järeldusele, et ARK 25.04.2005 otsus nr 3117 on õigusvastane osas, millega nähti ette kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud, tulnuks halduskohtul tühistada vaidlustatud otsus vaid selles osas.

Analoogilistes olukordades (LS § 413 ebaõige kohaldamise tuvastamisel) on ringkonnakohus lugenud põhjendatuks juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamist vaid osaliselt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2005 otsus nr 2-3/94/2005; 18.02.2005 otsus nr 2-3/118/2005; 10.10.2005 otsus nr 2-3/397/2005; 10.10.2005 otsus nr 2-3/782/2005; 14.10.2005 otsus nr 2- 3/96/2005; 28.10.2005 otsus nr 2-3/686/2005; 28.12.2005 otsus nr 2-3/356/2005; 28.12.2005 otsus nr 2-3/697/2005; 25.01.2006 otsus nr 3-04-285; 06.02.2006 otsus nr 3-04-371 ja 31.03.2006 otsus nr 3-04-433).

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et osaline tühistamine muudab juhtimisõiguse peatamise otsuse vastuoluliseks ja ebaselgeks. Kui kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise otsus on kohtuotsusega tühistatud osas, milles see on õigusvastane, jääb jõusse juhtimisõiguse peatamise otsuse õiguspärane osa. Nagu juba eespool märgitud, on vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus õiguspärane osas, millega nähti ette kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine kuueks kuuks ja seda kohtuotsuse järgi LS §

413 lg 4 alusel. Õigusselguse tagavad kohtuotsused.

11. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 773 lg-st 4 puudutab mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise regulatsiooni muutumine isikuid, kelle suhtes on juhtimisõigus peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud LS § 413 alusel, sest nende suhtes loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates.

Kuigi vaidlustatud otsuse kohaselt peatati kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõigus 24 kuuks, on otsus õiguspärane üksnes juhtimisõiguse kuueks kuuks peatamise osas. Seega on kaebuse esitaja suhtes kohaldatav väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 773 lg 3, mis näeb ette järgmist: „Isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud LS § 413 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg“. Kuna kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud LS § 413 alusel õiguspäraselt lühemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks, ei mõjuta mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise regulatsiooni muutumine vaidlustatud otsust.

ARK märkis õigesti, et 01.10.2005 jõustunud LS § 773 lg 6, mille kohaselt jäetakse isiku juhtimisõigus peatamata, kui seda ei ole enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg 10 kohaselt peatatud, ei ole kaebuse esitaja suhtes kohaldatav, sest kaebuse esitaja juhtimisõigus on peatatud 25.04.2005 otsusega enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 kohaselt.

3-05-382 5(5)

12. Põhiseaduse § 23 lg 2 lause 2 kohustab kohaldama kergemat karistust juhul, kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse. Antud juhul ei ole juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise aluseks olnud faktilised asjaolud (neli LS § 74²² lg 2 rikkumist) samastatavad kehtiva LS § 74²² lg 4 kohaldamise eeldustega (üks LS § 74²² lõike 2 rikkumine). Seega ei ole kaebuse esitajal alust nõuda, et rakendataks ühesugust õiguslikku tagajärge.

Kaebuse esitaja seisukoht, et alates 01.10.2005 kehtiv seaduse redaktsioon kergendab tema olukorda, ei ole põhjendatud. Seadust ei saa lugeda väärteo toime pannud isiku olukorda kergendavaks vaatamata sellele, et praegune säte näeb ette kohaldajale kaalutlusõiguse lisakaristuse kohaldamiseks. Ringkonnakohus viitab siinkohal Riigikohtu 28.04.2004 määrusele 3-3-1-69-03, milles leiti, et väärtegude puhul ei pea karistusseaduse leebem muudatus olema alati tagasiulatuva jõuga. Riigikohus leidis, et riive isiku õigustele on juhtimisõiguse peatamise korral leebem kui muude karistusliikide puhul ning sellist riivet saab õigustada asjaoludega, et äravõetud juhtimisõiguse massiline ennetähtaegne taastamine annaks ühiskonnale õiguspoliitiliselt väära ja eksitava signaali, et riik on uues seaduses asunud liiklusrikkumistesse tegelikkusest märksa leebemalt suhtuma. Riigikohus märkis: „Liiklussüüteod kujutavad endast olulist ühiskondlikku probleemi, mistõttu üldkogu leiab, et iseäranis liiklussüütegude puhul oli põhjendatud seadusandja ettevaatlikkus varasemate karistuste ümbervaatamisel.“ Samuti leidis Riigikohus, et iseseisev väärtus on sellisel juhul ka õiguskindlusel ja õigusrahu tagamisel, mis „nõuab piiri tõmbamist, pärast mida ei saa enam vaidluse esemeks olnud küsimusi tõstatada.“ (vt viidatud Riigikohtu määruse p-d 28-34).

13. Neil põhjustel tuleb ARK apellatsioonkaebus rahuldada, tühistada halduskohtu otsus HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel ja teha uus otsus. Rahuldada A. J kaebus osaliselt ja tühistada HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel ARK Tallinna büroo 25.04.2005 otsus nr 3117 osas, millega nähti ette A. J mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine rohkem kui kuueks kuuks.

Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma