2-06-1386/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2007.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-1386 Tsiviilasi, hageja nõue AK hagi LP vastu korteriomandi ainuomandiõiguse tunnustamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AK Hageja esindaja vandeadvokaat TMH Kostja LP

Resolutsioon 1. Kinnitada poolte, AK ja LP vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Pooled lõpetavad kompromissi sõlmimisega vaidluse tsiviilasjas nr 2-06-1386 ja taotlevad Harju Maakohtult menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses.

1.2 LP tunnistab, et korteriomand on AK lahusvara.

1.3 Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss lõpetab kõik samade poolte vaidlused asuva korteriomandi suhtes tekkinud võimalikest õigussuhetest. Pooled kinnitavad, et pärast AK ainuomandiõiguse tuvastamist korteriomandile ja kompromissi sõlmimist ei ole pooltel teineteise vastu pretensioone või nõudeid.

1.4 Pooled kinnitavad, et kompromiss on sõlmitud vabal tahtel ja kompromissi sisu ning õiguslikud tagajärjed on pooltele teada ja arusaadavad.

1.5 Poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda ja pooled loobuvad kokkuleppe sõlmimisega õigusest vaidlustada mistahes viisil ja korras kokkulepet ning määrust, millega kohus kokkuleppe kinnitab.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-1386 AK hagis LP vastu korteriomandi ainuomandiõiguse tunnustamise nõudes, seoses kompromissi sõlmimisega.

Menetlusosalistele määruse teatavakstegemise kord Kohtumäärus tehakse teatavaks TsMS § 455 lg 1 kohaselt menetlusosalistele kohtumääruse kättetoimetamisega.

2

Määruse peale edasikaebe tähtaeg Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2) Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määrusekaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Määruskaebuse läbivaatamise kord TsMS § 663 lg 1 kohaselt Harju Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

TsMS § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega, kui maakohus ei rahulda määruskaebust (lg 5), esitab ta määruskaebuse viivitamata koos selle lisade ja sellega seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg 2) Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. TsMS § 466 lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Tsiviilasja asjaolud Harju Maakohtu menetluses on AK hagi LP vastu korteriomandi ainuomandiõiguse tunnustamise nõudes. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud alljärgnevas: 1. Pooled lõpetavad kompromissi sõlmimisega vaidluse tsiviilasjas nr 2-06-1386 ja taotlevad Harju Maakohtult menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses. 2. LP tunnistab, et korteriomand on AJ lahusvara. 3. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss lõpetab kõik samade poolte vaidlused asuva korteriomandi suhtes tekkinud võimalikest õigussuhetest. Pooled kinnitavad, et pärast AK ainuomandiõiguse tuvastamist korteriomandile ja kompromissi sõlmimist ei ole pooltel teineteise vastu pretensioone või nõudeid. 4. Pooled kinnitavad, et kompromiss on sõlmitud vabal tahtel ja kompromissi sisu ning õiguslikud tagajärjed on pooltele teada ja arusaadavad. 5. Poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda ja pooled loobuvad kokkuleppe sõlmimisega õigusest vaidlustada mistahes viisil ja korras kokkulepet ning määrust, millega kohus kokkuleppe kinnitab. Pooled on esitanud kohtule kompromissi, mille on palunud kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3).

Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Liili Lauri Kohtunik