3-06-1967/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-06-1967

Haldusasi

TBG Invest OÜ kaebus Harku Vallavalitsuse 07.07.2006

toimingu nr 8-1.2/1344 õigusvastasuse kindlakstegemiseks

ja Harku Valla kohustamiseks algatama Harku vallas

Lamedi maaüksuse detailplaneeringut.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja TBG Invest OÜ;

Kaebaja esindaja vandeadvokaat Anto Kasak;

Vastustaja Harku Vallavalitsus.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus;

2. Tuvastada Harku Vallavalitsuse 07.07.2006 toimingu

nr 8-1.2/1344, millega jäeti algatamata Lamedi

maaüksuse detailplaneering, õigusvastasus;

3. Kohustada Harku Vallavalitsust vaatama uuesti läbi

kaebaja taotlus Lamedi maaüksuse detailplaneeringu

algatamiseks ja tegema asjas õiguspärane otsus;

4. Mõista Harku Vallavalitsuselt OÜ TBG Invest kasuks

välja menetluskulu 5080 (viis tuhat kaheksakümmend)

krooni.

5. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud taotlused:

a) Harku Vallavalitsuse 07.07.2006 kirjas nr 8-1.2/1344 väljendatud toimingu –

detailplaneeringu algatamisest keeldumise – õigusvastasuse kindlakstegemiseks; ja

b) Harku Valla kohustamiseks algatama Harku vallas Lamedi maaüksuse detailplaneeringut.

2. TBG Invest OÜ esitas 21.03.2006 Harku Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise

taotluse (tlk 7-8), millega palus algatada Lamedi kinnistu (registriosa nr 121602)

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

3. Harku Vallavalitsus keeldus 07.07.2006 vastuskirjaga nr 8-1.2/1344 (tlk 9) detailplaneeringu

algatamisest, tuues põhjuseks asjaolu, et Harku valla uues üldplaneeringus on vahetult Lamedi

maaüksuse naabrusesse reserveeritud maa tuulepargi rajamiseks, mistõttu ei pea Harku

Vallavalitsus mõistlikuks antud piirkonnas tihehoonestuse rajamist planeerida.

4. TBG Invest OÜ esitas 03.08.2006 Harku Vallavalitsuse 07.07.2006 haldusaktile nr 8-1.2/1344

vaide (tlk 10-13). Harku Vallavalitsus lahendas vaide 05.09.2006 istungil, otsustades mitte

algatada Lamedi maaüksuse detailplaneeringu koostamist. Kuivõrd kaebuse esitajat ei

informeeritud vaideotsusest, saatis TBG Invest OÜ 08.09.2006 Harku Vallavalitsusele vastava

teabenõude, mille tulemusena saatis Harku Vallavalitsus 15.09.2006 kaebuse esitajale väljavõtte

Harku Vallavalitsuse 05.09.2006 istungi protokollist (tlk 14-15).

5. Kuna kaebuse esitajale kuulub Lamedi kinnistu, on tal õigus nimetatud kinnistu kruntideks

jagamisele ja ehitusõiguse määramiseks ning detailplaneeringu algatamisest keeldumisega

rikutakse kaebuse esitaja neid õigusi.

6. Harku Vallavalitsus keeldus detailplaneeringu algatamisest põhjusel, et uues üldplaneeringus

on Lamedi maaüksuse naabrusesse reserveeritud maa tuulepargi rajamiseks. Samas ei ole

nimetatud üldplaneering veel kehtestatud ning tänase päeva seisuga kehtib Harku vallas 1996

kehtestatud üldplaneering. Seega lähtus Harku vallavalitsus kaalutlusõiguse teostamisel veel

kehtestamata üldplaneeringust, mitte kehtivast üldplaneeringust.

7. Kaebaja leiab, et Harku Vallavalitsus on detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsustuse

teinud kaalutlusvigadega ja see on motiveerimata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja põhjendused on

järgmised.

9. Vaidlustatud toiming ei ole õigusvastane kuna see ei tekita, muuda ega lõpeta ühegi isiku

õigust ega kohustust. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku

omavalitsuse üksuse õigus. Antud juhul omab tähtsust see, mis oli detailplaneeringu algatamise

eesmärk. Selleks oli kinnistu jagamine tihehoonestuse rajamise põhimõttel. Vaidlustatud

vallavalitsuse toimingu eesmärgiks oli detailplaneeringu algatamise edasilükkamine kuni uue

üldplaneeringu kehtestamiseni ning tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseni

antud piirkonda, et tagada keskkonda säästev areng.

10. Peale selle piirneb Lamedi kinnistu Tuulevälja ja Lauri kinnistutega, kuhu on algatatud

detailplaneeringu koostamine 162 ha suurusele maa-alale tuulepargi rajamiseks, mille kõrvale ei

oleks elamute rajamine võimalike keskkonnamõjude tõttu mõistlik.

11. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt detailplaneeringu algatamine ja

algatamata jätmine on erinevad toimingud ning detailplaneeringu algatamine ei riku tema ega

kolmandate isikute õigusi, kuid algatamata jätmine rikub tema õigusi kinnistu kruntideks

jagamiseks ning ehitusõiguse määramiseks, kuna ka detailplaneeringu algatamisel isik ei saa

õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse eelmised etapid

läbinud detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse.

12. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud

omandiõigus. Selle rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse

ja teiste asjast huvitatud isikute seisukohaga, samuti tasakaalustatud ruumilise arengu

kujundamise ja keskkonnakaitse vajadustega. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud oma

territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist muuta kinnisasja senist

maakasutust ja ehitusõigust. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud

ja tuleb rahuldada. Kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt mõista välja osaliselt. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

14. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Harku valla üldplaneering on

kehtestatud

Harku

Vallavolikogu

26.03.1996

otsusega

nr

21;

vastustaja

keeldus

detailplaneeringu algatamisest põhjusel, et kinnistu asub kavandatava tuulepargi vahetus

läheduses; planeeringu algatamisest keeldumine on haldustoiming; hetkel kehtiv Harku valla

üldplaneering ei sätesta, et kinnistu läheduses oleks tuulepargile kavandatud ala.

15. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas detailplaneeringu algatamisest keeldumine oli

põhjendatud, sh kas haldusorgan on keeldumist piisavalt motiveerinud.

16. Vastustaja väitel ei ole vaidlustatud toiming õigusvastane, kuna see ei tekita, muuda ega

lõpeta ühegi isiku õigust ega kohustust. Vastustaja on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi

18.02.2002 lahendile haldusasjas nr 3-3-1-8-02 ja väitnud, et planeeringu algatamise korraldus ei

ole haldusakt ja ei kuulu vaidlustamisele. Kohus põhimõtteliselt nõustub vastustajaga, kuid leiab,

et selline argument ei ole käesolevas menetluses asjakohane. Kaebaja vaidlustab nimelt hoopis

seda, et tema taotlust planeeringu algatamiseks ei rahuldatud ning keelduti planeeringu

algatamisest. kaebajal on õigus, kui ta väidab, et detailplaneeringu algatamine iseenesest isikute

õigusi rikkuda ei saa, küll saab isiku õigusi rikkuda aga taotletud detailplaneeringu algatamisest

keeldumine. Asjaolu, et algatatud detailplaneeringut ei pruugi planeeringu algatamise taotluse

esitanud isikule meelepärases vormis lõpuks kehtestada, ei tähenda siiski seda, et

detailplaneeringu algatamisest keeldumine tema õigusi rikkuda ei saaks. Isikul on õigus

detailplaneeringu algatamist taotleda ning saada kohalikult omavalitsuselt taotluse rahuldamata

jätmise korral vastav põhistatud otsustus.

17. Harku valla üldplaneering

17.1. Asjas kogutud materjalide kohaselt ei algatanud vastustaja detailplaneeringut põhjusel, et

Lamedi maaüksuse vahetusse lähedusse on reserveeritud maa-ala tuulepargi rajamiseks. Seejuures ei

ole vastustaja esitanud vastuväiteid sellele, et Harku vallas kehtib 1996 üldplaneering, milles ei ole

nimetatud tuuleparki ette nähtud. Vaideotsuses on vastustaja täiendavalt märkinud, et Lamedi

kinnistu piirneb Tuulevälja ja Lauri kinnistutega, kuhu on algatatud detailplaneeringu koostamine

162 ha suurusele maa-alale tuulepargi rajamiseks, mistõttu ei saa Lamedi maaüksuse

detailplaneeringut algatada. Kohus nõustub kaebajaga selles, et planeeringu algatamise etapis ei ole

veel võimalik väita, et eelnimetatud planeeringud kehtestatakse. Otsus, millega kehtestatakse või

jäetakse kehtestamata detailplaneering, võetakse vastu menetluse lõppetapis. Kohus nõustub

kaebajaga selles, et üldjuhul ei saa kohalik omavalitsus hinnangut detailplaneeringu sobivusele enne,

kui pole menetlust algatanud.

17.2. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt tagab kohalik

omavalitsus kehtestatud planeeringute järgimise. PlanS § 8 lõike 7 kohaselt on kehtestatud

üldplaneering

aluseks

detailplaneeringute

koostamisele

detailplaneeringu

koostamise

kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele

väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Seega peab detailplaneering olema

kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Lamedi maaüksus

perspektiivses elamuehituse piirkonnas (väljavõte Harku valla üldplaneeringu funktsionaalse

tsoneerimise skeemist tlk 40-41). Väljavõttelt ei nähtu maaüksuse ligidusse kavandatavat

tuuleparki. Eelnev ei tähenda, et kohalik omavalitsus ei võiks planeerimisotsustuste tegemisel

muuhulgas lähtuda ka menetletavatest planeeringulahendustest, ent olukorras, kus kehtiv

üldplaneering soovitud detailplaneeringu üldist eesmärki ei välista, peab iseäranis põhjendama,

miks on kavandatav üldplaneeringu lahendus selline, et välistab isegi kehtiva üldplaneeringuga

kooskõlas oleva detailplaneeringu algatamise.

18. Detailplaneeringu algatamisest keeldumise alusena esitatud põhjendused

18.1. PlanS § 4 lõike 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna

haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kahtlemata tuleb nõustuda

vastustajaga selles, et planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku

omavalitsuse üksuse õigus. Tegemist on kaalutlusotsustusega.

18.2. PlanS § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus huvitatud isikute huvide

arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Riigikohtu

halduskolleegium on oma 18.10.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-37-04 leidnud, et kohalik

omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil.

Samas tuleb tal mõistlikult põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid ei

ole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Kohus leiab, et detailplaneeringu algatamata jätmine

riivab kaebaja omandipõhiõigust. Nimelt määratakse detailplaneeringuga see, millisel eesmärgil

omanik oma kinnisasja kasutada saab ning detailplaneeringu algatamisest keeldumisega

välistatakse sisuliselt juba eos omaniku võimalused saavutada õigus kasutada kinnisasja mingil

talle

sobival

eesmärgil.

See,

et

planeerimismenetluse

lõpptulemusena

võidakse

kinnisasjaomanikule soodsat detailplaneeringut mitte kehtestada, iseenesest planeeringu

algatamata jätmisest lähtuvat omandipõhiõiguse riivet ei kahanda. Põhiõiguste kaitseala osas

kehtib reegel, et kahtluse korral hõlmab põhiõiguse kaitseala alati vastava tegevuse, omaduse või

seisundi. Kaitsealasid tuleb tõlgendada võimalikult laialt, kuna siis on oht, et mõni tegevus,

omadus või seisund jääb kaitseta, väiksem. Omandipõhiõiguse poolt kaitstavaks hüveks ei ole

ainult asjad (kehalised esemed), vaid ka varaliselt hinnatavad õigused, sh õigus ehitada. Omandi

mõiste ulatus PS-s on asjaõiguses kasutatava mõiste ulatusest laiem ja kaebaja õigus ehitada oma

maatükile on omandipõhiõiguse esemelise kaitsealaga hõlmatud. Põhiseaduse § 32 lõige 2

sätestab: “Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused

sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.” Omandipõhiõiguse riive

esineb alati juhul, kui piiratakse isiku õigust kasutada, käsutada või vallata tema omandit. Isegi

juhul, kui isikul säilib võimalus kasutada omandit muul viisil, kui ta on soovinud, ei võta see ära

riivet. Kohus leiab, et vaidlustatud toimingu põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud

kaebaja huve (tema õigust omandi vabale kasutamisele ja käsutamisele) ja avalikke huve.

18.3.

Vastustaja

väitel

oli

detailplaneeringu

algatamisest

keeldumise

eesmärgiks

detailplaneeringu algatamise edasilükkamine kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni ning

tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseni antud piirkonda, et tagada keskkonda

säästev areng. Kohus peab nentima, et kirjast, millega detailplaneeringu algatamisest keelduti,

selliseid põhjendusi selgelt ei nähtu. Harku Vallavalitsuse 07.07.2006 kirjas nr 8-1.2/1344 (tlk 9)

on kirjas, et hetkel ei pea Harku Vallavalitsus mõistlikuks antud piirkonnas tihehoonestuse

rajamist planeerida. Vastustaja on kirjas märkinud et kaebaja taotlust võib uuesti käsitleda peale

Harku valla uue üldplaneeringu kehtestamist ja et praegu antud piirkonnas detailplaneeringut ei

algatata.

18.4. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta

on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 kohaselt peab

haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Samasugused nõuded kehtivad olemuslikult ka isiku

õigusi riivavale haldustoimingule. HMS § 108 lõike 1 kohaselt kui toiminguga piiratakse isiku

õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Diskretsioonireegleid ja õiguse

üldpõhimõtteid tuleb sarnaselt haldusaktile kohaldada ka toimingu puhul. Kohus leiab, et

vastustaja ei ole esitanud selgeid faktilisi ja mitte ühtegi õiguslikku põhjendust selle kohta, miks

detailplaneeringut ei algatatud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks välistab kavandatava

üldplaneeringu menetlus kehtivale üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamise.

Üldplaneeringu uute lahendustega on võimalik arvestada kõnealuse detailplaneeringu menetluse

edasistes etappides ning viimaks detailplaneeringu kehtestamise üle otsustamisel, ent ei

vastustaja kirjast ega kohtule esitatud põhjendustest ei nähtu selgelt, miks on välistatud

detailplaneeringu algatamine. Kohus ei asu seejuures seisukohale, et selliseid põhjusi ei saagi

olemas olla, ent kui need olemas on ja kohalik omavalitsus neist lähtub, siis tulnuks neid kaebuse

esitajale keeldumist põhjendades sõnaselgelt kajastada. Antud juhul seda aga tehtud ei ole.

Seejuures tuleb nõustuda kaebajaga ka selles, et iseenesest ei selgu vaidlustatud toimingu

põhjendustest seegi, mil viisil takistab Lamedi maaüksuse elamumaa kruntideks jagamine

naabrusesse planeeritava tuulepargi rajamist ja miks on hoonestuse rajamine piirkonda

ebamõistlik, ent kohus selgitab veelkord, et eeltoodud kaalutlused oleksid eelkõige asjakohased

planeerimismenetluse edasistes etappides, mitte detailplaneeringu algatamise küsimuse

otsustamisel.

18.5. Keelduva toimingu korral peab haldusorgan esitama viited keeldumise aluseks olevatele

õigusnormidele. Isikul peab olema võimalus tutvuda kõigi keelduva õigusakti andmise aluseks

olevate õigusaktidega. Riigikohtu halduskolleegium on 18.10.2004.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-

1-37-04 leidnud, et planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum,

on menetlus- ja vorminõuetel eriline tähtsus. Riigikohus leidis, et eriti hoolikalt tuleb põhjendada

selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või

mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus.

18.6. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.03.1998 määruse kohaselt haldusasjas nr 3-3-1-9-98

puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi

ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma

eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka

planeerimisdiskretsiooni

teostamisele

(planeeringu

kehtestamisele)

eelneva

menetluse

õiguspärasus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhiprobleemiks see, et vastustaja ei ole

adekvaatselt põhjendanud, miks planeeringut ei algatata. Sellisel juhul ei ole kohtul isegi

võimalust planeerimisalase otsustuse õiguspärasuse kontrollimiseks, kuna ei ole aru saada,

millised olid haldusorgani kaalutlused. Selles seisnebki vaidlustatud toimingu põhiline puudus.

18.7. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja taotletud detailplaneeringu algatamisest keeldumine

õigusvastane.

19. Taotlus vastustaja detailplaneeringu algatamiseks kohustamiseks

19.1. Kaebaja on esitanud lisaks õigusvastasuse tuvastamise taotlusele taotluse Harku Valla

kohustamiseks algatama Harku vallas Lamedi maaüksuse detailplaneeringut. Kohus ei saa

kohustada haldusorganit algatama detailplaneeringut, kuna nimetatud küsimus kuulub

haldusorgani kaalutlusruumi. Küll saab kohus kohustada haldusorganit uut ja õiguspärast

kaalutlusotsust tegema. Nii tõlgendab kohus kaebaja taotlust vastustaja kohustamiseks esitatud

detailplaneeringu algatamise taotlust uuesti läbi vaadata.

19.2. Vastavalt HKMS § 6 lg 2 võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või

selle osa tühistamist ja ka sooritamata toimingu sooritamist. Kohus saab haldusorganit millekski

kohustada siis, kui toimingust keeldumine on olnud õigusvastane. Kohus leidis, et

detailplaneeringu algatamisest keeldumine oli õigusvastane, kuna see polnud piisavalt

põhjendatud. Seega kohustab kohus vastustajat vaatama kaebaja esitatud detailplaneeringu

algatamise taotluse uuesti läbi ja tegema asjas õiguspärase (eelkõige selgelt ja adekvaatselt

põhjendatud) otsuse. Kohus rõhutab siinjuures veelkord, et planeeringu algatamise otsustamine

on haldusorgani pädevuses ja kohus selles soas ettekirjutust ei tee. Kohus lisab ka, et on võimalik

algatada planeering ja see siis asjaolude selgumiseni (eelkõige uue üldplaneeringu või

planeeringut mõjutada võivate detailplaneeringute kehtestamise otsustamiseni) peatada.

20. Menetluskulud

20.1. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval

juhul rahuldab kohus kaebuse olulises osas, seega on tegemist otsusega vastustaja kahjuks.

HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja on esitanud nimekirja ja kuludokumendid,

mille kohaselt on menetluskuludeks riigilõiv summas 80 krooni ja õigusabikulud summas 17 700

krooni. Kaebaja on esitanud tõendi 80 kroonise riigilõivu tasumise kohta (tlk 46) ja

internetipanga väljavõtte selle kohta, et kaebajalt on laekunud 30.10.2006 tema esindaja kontole

summa 17 700 krooni.

20.2. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

õigusabikulud. Kuigi seadus ei näe selgesõnaliselt ette võimalust jätta õigusabikulud välja

mõistmata poolelt, kelle kahjuks tehti kohtuotsus, tuleneb põhjendamatult suurte kohtukulude

vähendamise võimalusest halduskohtu õigus jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna

põhjendamatud. Riigikohus on leidnud, et HKMS § 93 lg 1 eesmärk on muuhulgas kaitsta

asutust põhjendamatu kaebusega kaasnevate ülemääraste kulude eest ning kohtukulude kaebajalt

väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (3-3-1-78-03; 19.12.2003).

20.3. Kohus leiab, et kaebaja taotlus õigusabikulude vastustajalt väljamõistmiseks tuleb

rahuldada osaliselt seetõttu, et näidatud õigusabikulude summa ei ole põhjendatud. Kulud on

ülepaisutatud. Kohus leiab, et tegemist ei olnud ei ajaliselt mahuka ega ka ei materiaal- ega

menetlusõiguslikult keeruka haldusasjaga. Asi lahendati kirjalikus menetluses. Asjas ei olnud

esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Enne asja sisulist lahendamist ei ole kohus teinud määrusi,

mida menetlusosalised oleksid vaidlustanud. Kohus jättis kaebuse käiguta, peale mida kaebaja

täpsustas oma kaebust. Kaebaja esitatud seisukohad ei sisalda endas tõsiseltvõetavaid

õigusteoreetilisi argumente, millest nähtuks, et kaebuse ettevalmistamisel on tehtud tööd sellises

mahus, et selle hinnaks oleks 17 700 krooni.

20.4. Lisaks äratab kohtu tähelepanu, et kaebus on esitatud halduskohtusse 06.10.2006 ja kaebaja

on tasunud oma esindajale 17 700 krooni 30.10.2006. Sellele hetkel ei olnud kaebajale veel teada

ei see, millised on vastustaja argumendid, ega see, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses.

20.5. Seega leiab kohus, et vastustajalt tuleb mõista välja kaebajale kaebaja kantud riigilõiv

summas 80 krooni. Õigusabikuludena tuleb mõista vastustajalt kaebajale välja 5000 (viis tuhat)

krooni.

Kadriann Ikkonen

kohtunik