3-07-32/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-07-32

Haldusasi

Loksa linna kaebus Loksa linna ja E.T.’i vahel avalik-

õigusliku suhte puudumise tuvastamiseks ning E.T.’i

toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 31. jaanuaril ja 06. veebruaril 2007

Menetlusosalised

Kaebaja Loksa linn

Kaebaja esindaja Jüri Sirel

Kaebaja esindaja Ksenia Kravtšenko

Vastustaja E.T.

Vastustaja esindaja Kai Amos

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt;

2. Tunnistada, et Loksa linna ja E.T.’i vahel puudub

avalik-õiguslik suhe, mis väidetavalt tekkis Loksa

Linnavolikogu 06.11.2006 otsusega nr 39/11, mille sisuks

oli E.T.i kinnitamine Loksa linnavalitsuse liikmeks ja

nimetamine abilinnapea ametikohale;

3. HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada menetlus taotluse

osas tuvastada E.T.’i poolt AS-is SEB Eesti Ühispank

asuvate Loksa linna arvelduskontode käsutusõiguste

muutmise õigusvastasus;

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda;

5. Sekretäril

saata

otsuse

ärakirjad

menetlusosaliste

esindajatele kaudu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste taotlustega:

1) tuvastada Loksa linna ja E.T.’i vahel avalik-õigusliku suhte puudumine;

2) tuvastada E.T.’i poolt Loksa Linnavalitsuse AS-is SEB Eesti Ühispank asuvate

arvelduskontode käsutusõiguste muutmise õigusvastasus.

2. Loksa linna nimele on AS-is SEB Eesti Ühispank (edaspidi pank) avatud arvelduskontod nr

wwwwwwwww, zzzzzzzzzzzzz ja xxxxxxxxxxxx (edaspidi arvelduskontod), mille kaudu

Loksa Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) käsutab Loksa linna raha.

3. Kuni 22.12.2006 oli arvelduskontode pangas käsutamiseks õigustatud isikuks kaebuse

esitaja pearaamatupidaja E. L., kes teostas kaebaja korralduste alusel kontodel oleva rahaga

kõiki vajalikke käsutustehinguid.

4. 22.12.2006 pöördus vastustaja, nimetades ennast Loksa abilinnapeaks ja linnapea

asendajaks, panga poole avaldusega (tlk 12), milles taotles Loksa linna arvelduskontode

käsutusõiguste muutmist selliselt, et kaebuse esitajale kuuluvaid arvelduskontosid pangas saaks

käsutada vaid isikud, kelle volitused on kinnitatud väidetava Loksa Linnavolikogu esimehe

O.G.’i poolt allkirjastatud Loksa Linnavolikogu (edaspidi volikogu) otsusega. Koos avaldusega

esitas vastustaja pangale teadmiseks väidetava Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsuse nr.

39/11 (tlk 13), millega on kinnitatud linnavalitsuse liikmeks ja nimetatud abilinnapea

ametikohale linnapea volituste ajaks vastustaja E.T..

5. Kaebuse esitajale teadaolevalt tühistas pank 22.12.2006 kõigi kaebuse esitaja seniste pangas

allkirjaõigsust omanud isikute volitused ja määras ainsaks arvelduskontode käsutamiseks

õigustatud uueks isikuks vastustaja. Alates 22.12.2006 ei saa kaebaja arvelduskontosid

käsutada.

6. 29.12.2006 sai kaebuse esitaja pangast kirjaliku vastuse järelepärimisele (tlk 16), mille

kohaselt on kaebuse esitaja arvelduskontod pangas blokeeritud panga üldtingimuste punkti

alusel, mille kohaselt on pangal õigus blokeerida kliendi konto või teenus, kui pangale

esitatakse vastuolulisi dokumente juriidilise isiku esindusõiguse kohta.

7. 02.01.2007 oli kaebuse esitaja arvelduskontode käsutamine pangas endiselt võimatu,

mistõttu esitas kaebuse esitaja Harju Maakohtusse hagiavalduse vastustaja vastu vastustajal

kaebuse esitaja esindusõiguse puudumise tuvastamiseks koos taotlusega hagi tagamiseks.

Harju Maakohtu 03.01.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-187 (tlk 27-30) keeldus kohus

hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastas selle kaebajale. Põhjuseks tõi maakohus asjaolu,

et hagiavalduses toodud vaidlus on tegemist avalik-õiguslik, mitte tsiviilvaidlus, ja selle peab

lahendama halduskohus.

8. Kaebaja ja vastustaja vahelise väidetava õigussuhte avalik-õiguslik iseloom tuleneb

asjaolust, et vastustaja kui väidetav abilinnapea on ametnikuks avaliku teenistuse seaduse § 2

lg 3 p 2 ja Loksa linna põhimääruse (edaspidi põhimäärus) § 32 lg 2 järgi. Abilinnapea

esindusõigus Loksa linna esindamisel tuleneb üldjuhul põhimääruse § 33 lg 1 p-st 2 ja lõikest

2, seega avalik-õiguslikust suhtest. Vastustaja väidetav õigus esindada Loksa linna tuleneb ka

väidetavast volikogu 06.11.2006 otsusest nr 39/11. Nimetatud otsuse juurde ei ole esitatud

istungi protokolli, millest nähtuks otsuse poolt hääletanud volikogu liikmete nimekiri. Ka ei ole

otsusel vapitempli jäljendit ja seda ei ole registreeritud kaebuse esitaja dokumentideregistris

ega avalikustatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 23 lg 1 ja

põhimääruse § 9 lg 1 järgi Loksa Linnakantseleis. Puudub ka linnapea ettepanek eelmise

abilinnapea Madis Praks’i vabastamiseks. Seega puuduvad otsusel haldusakti tunnused.

9. Loksa linna arvelduskontode sulgemise põhjustas asjaolu, et pank käsitles vastustajat Loksa

linna esindajana. Kui kohus tuvastaks, et kaebuse esitaja ja vastustaja vahel puudub avalik-

õiguslik suhe ja seega vastustajal puudusid õigused kaebuse esitaja esindamiseks pangas

kaebuse esitaja arvelduskontode käsutusõiguste muutmisel, oleksid kõik vastustaja poolt

pangas kaebuse esitaja nimel tehtud tehingud tühised ja oleks võimalik Loksa linna

arvelduskontode endiste käsutusõiguste taastamine.

10. Asjaolu, et vastustaja esines pangas abilinnapeana ja tegi pangas vastustaja nimel

toimingud, mille tulemusena hiljem Loksa linna arvelduskontod blokeeriti, rikub kaebuse

esitaja õigusi. Nimetatud toimingute tõttu ei saa kaebaja käsutada oma arvelduskontosid. Seega

on kaebajal põhjendatud huvi avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks.

11. 01.09.2006 avaldas Loksa Linnavolikogu (edaspidi ka volikogu) oma otsusega nr 32 (tlk

31) umbusaldust Loksa Linnavolikogu senisele esimehele O.G.’ile. KOKS § 46 lg 3 järgi

vabastab umbusalduse avaldamine volikogu esimehe tema kohustustest ja ametist. Loksa

Linnavolikogu 01.09.2006 otsusega nr 33 (tlk 33-37) otsustas volikogu valida volikogu uueks

esimeheks Rein Heina.

12. Riigikohus on 27.12.2006 Loksa linna puudutava üldkogu otsusega nr 3-4-1-15-06 leidnud,

et kohaliku omavalitsuse volikogu akti õiguspärasuses tuleb selgusele jõuda haldus-

kohtumenetluse või ka maavanema järelevalve raames. Samuti leidis Riigikohus et, R. Heina

juhatatud volikogu istungil vastu võetud otsus on jõus ja seega õiguspärane. Seega juhul, kui

kohaliku omavalitsuse volikogu akti seaduses sätestatud viisil ja tähtajal ei vaidlustata, siis

hiljem seda enam teha võimalik ei ole ning nimetatud haldusakt on jõus ja õiguspärane.

13. Harju maavanem on teostanud järelevalvet Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 31-

42 üle vastavalt 05.09.2006 otsusele nr 2.1.1/26. Maavanem leidis, et volikogu 01.09.2006

otsused nr 31-42 on vastu võtnud volikogu legitiimne koosseis. Sealhulgas on õiguspäraselt

toimunud R. Heina volikogu esimeheks valimine. Nimetatud maavanema järelevalve otsust

vaidlustatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on Loksa Linnavolikogu otsuste nr 32 ja 33

õiguspärasus tuvastatud maavanema järelevalve kaudu. Volikogu otsuseid halduskohtus

vaidlustatud ei ole. Seega on Loksa Linnavolikogu otsused nr 32 ja 33 jõus ja õiguspärased

ning järgimiseks kohustuslikud. Eeltoodu alusel ei ole O.G. alates 01.09.2006 Loksa

Linnavolikogu esimees ning tema juhtimisel ei saa Loksa Linnavolikogu vastu võtta volikogu

määruseid või otsuseid. Loksa Linnavolikogu esimeheks alates 01.09.2006 on R. Heina.

14. Vastustaja esindusõiguse aluseks arvelduskontode käsutusõiguste muutmisel oli O.G.’i

allkirjastatud Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/11 vastustaja nimetamise kohta

Loksa abilinnapea ametikohale. Seega puudub kaebuse esitaja ja vastustaja vahel avalik-

õiguslik suhe ning vastustajal ei ole õigust esindada Loksa linna. Eeltoodust tulenevalt on

vastustaja pangas tehtud toimingud tühised.

15. Antud haldusasja otsustamisel ei oma tähtsust Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2006

kohtumäärus haldusasjas nr 3-05-1290 (tlk 39-44), mille kirjeldavas osas (määruse punkt 15)

on öeldud, et haldusasjas puuduvad tõendid, millest järelduks, et O.G. on minetanud

linnavolikogu esimehe volitused. Kohtumäärus määruskaebuse lahendamisel ei ole sisuline

lahend vaidluses ehk kohtuotsus, mille pinnalt saaks teha laiemaid järeldusi teistes

kohtumenetlustes. Samuti ei olnud haldusasja nr 3-05-1290 esemeks otsustamine selle üle, kas

volikogu esimees on R. Heina või O.G., mistõttu nimetatud vaidluses kõiki antud küsimuse

otsustamist vajavaid tõendeid kohus hinnata ei saanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(edaspidi TsMS) § 457 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kohtuotsus (analoogia kaudu ka määrus) on

pooltele kohustuslik vaid selle resolutsiooniga lahendatud osas ning kohtuotsuse (analoogia

kaudu ka määruse) kirjeldav osa tõendab vaid avaldusi, mis menetlusosalised menetluse käigus

tegid (kajastab menetluse käiku). Kohtuotsuse (määruse) kirjeldav osa ei tekita pooltele

õiguslikke tagajärgi, välja arvatud menetluse käigu tõendamise osas.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

16. Vastustaja vaidleb esitatud kaebusele vastu leides, et tema ja Loksa linna vahel on kehtiv ja

õiguspärane avalik-õiguslik suhe. Vastustaja loeb ennast Loksa Linnavalitsuse liikmeks, on

Loksa abilinnapea, kes asendab hetkel linnapead.

17. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi kutsus KOKS § 42 lg 1 p 1 ja põhimääruse § 10 lg

1 p 1 ja p 4 alusel kokku ja päevakorra tegi teatavaks volikogu esimees O.G. (tlk 74-75). O.G.

avas 01.09.2006 volikogu istungi ja asus seda KOKS § 42 lg 1 p 1 ja põhimääruse § 10 lg 1 p 1

alusel juhatama. Volikogul on 15 liiget, neist oli istungist osavõtmiseks kohale saabunud

volikogu 14 liiget. Pärast päevakorra kinnitamist lahkusid istungiruumist volikogu kuus liiget

volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul. Kohale jäid volikogu esimees O.G. ja

ülejäänud volikogu liikmed. O.G.’i juhatatav istung jätkas tööd ja võttis vastu otsused, mida

tõendab istungi protokoll nr 10. Istungi protokollile kirjutas KOKS § 51 lg 1 ja põhimääruse §

10 lg 1 p 4 alusel alla volikogu esimees O.G.. O.G.’i juhatatud istung võttis vastu volikogu

pädevusse kuuluvates küsimustes otsused, millele kirjutas alla KOKS § 42 lg 4 ja põhimääruse

§ 10 lg 1 p 4 kohaselt volikogu esimees O.G.. O.G. esitas pärast 01.09.2006 linnavolikogu

istungit selle istungi protokolli ja otsused linnakantseleile registreerimisele ja avalikustamisele.

18. Teises ruumis toimus volikogu aseesimehe V. Fjodorovi juhatamisel alternatiivne istung.

Seal võeti vastu volikogu nimel otsused, mis ilmneb istungi protokollist nr 10. Istungi

protokollile kirjutas alla volikogu aseesimees V. Fjodorov. V. Fjodorovi juhatatud istung võttis

samuti vastu otsused numbritega 31 kuni 42. Otsusega nr 41 valiti linnapeaks Helle

Lootsmann. Otsustele nr 32 ja 33 on alla kirjutanud volikogu aseesimees V. Fjodorov.

Vaidlust ei ole selles, et V. Fjodorovi juhatatud istungi protokoll ja otsused esitati

linnakantseleile registreerimiseks ja avalikustamiseks.

19. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (edaspidi RKPJK) analüüsis oma

29.09.2006 otsuses asjas nr 3-4-1-11-06 Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 O.G.’i ja V.

Fjodorovi juhatatud volikogu istungeid ja nende läbiviimise õiguspärasust. Nimetatud otsuse

alusel on vastustaja arvamusel, et 01.09.2006 V. Fjodorovi ja R. Heina juhatusel toimunud

Loksa Linnavolikogu istung ei olnud õiguspärane, kuna seda ei juhatanud linnavolikogu

esimees O.G.. Volikogu esimees O.G. oli viidatud ajal ametiülesannete täitmisel, ta ei

puudunud, ta juhatas seaduse ja põhimääruse nõuete kohaselt kokkukutsutud volikogu istungit.

Nii ei saanud istungilt lahkunud volikogu liikmed teises ruumis istungit pidada ega otsuseid

vastu võtta.

20. Tallinna Ringkonnakohus analüüsis 15.12.2006 kohtumääruses haldusasjas nr 3-05-1290

samuti Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 O.G.’i ja V. Fjodorovi poolt juhatatud istungite ja neil

vastuvõetud otsuste õiguspärasust. Ringkonnakohus tugines kohtumääruse punktis 14 RKPJK

29.09.2006 kohtuotsuse punktides 20 ja 21 avaldatud seisukohtadele. Ringkonnakohus märkis,

et need „eelnimetatud seisukohad rakenduvad ka Viktor Fjodorovi poolt Loksa Linnavolikogu

nimel allkirjastatud linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 33 suhtes, millega loeti Loksa

Linnavolikogu esimeheks valituks Rein Heina. Seega puuduvad haldusasjas tõendid, millest

järelduks, et O.G. on minetanud linnavolikogu esimehe volitused. Seega tuleb Loksa

Linnavolikogu seaduslikuks esindajaks lugeda O.G.”. Ringkonnakohus märkis, et O.G. valiti

volikogu esimeheks Loksa Linna valmiskomisjoni 27.10.2005 otsusega nr 9. Vastustaja

järeldab viidatud määruse alusel, et O.G. on Loksa Linnavolikogu esimees alates tema

valimisest 27.10.2005 kuni tänaseni.

21. Riigikohtu üldkogu analüüsis oma 27.12.2006 otsuses asjas nr 3-4-1-15-06 Märt Praksi

kaebuse raames ka Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsust nr 51 ning tugines oma otsuses

varasemale RKPJK 29.09.2006 otsusele. Kaebuse esitaja toetub oma seisukohtade avaldamisel

Riigikohtu üldkogu otsuse punktis 14 toodud sõnastusele: “Riigikohtu üldkogu nõustub

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga ja märgib, et Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsust

nr 51, mis oli aluseks Loksa Linna Valimiskomisjoni toimingutele, sai eelkõige vaidlustada

halduskohtumenetluses, samuti oli võimalik taotleda maavanemalt järelevalvemenetluse

algatamist selle akti üle. Seetõttu jättis Vabariigi Valimiskomisjon põhjendatult M. Praksi

18.10.2006 kaebuse rahuldamata”. Vastustaja leiab, et viidatud Riigikohtu otsus ei analüüsi

enam Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuseid, see otsus on seotud teise situatsiooniga,

mistõttu Riigikohtu üldkogu järeldused ei anna alust ümber hinnata RKPJK 29.09.2006 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2006 seisukohti.

22. 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu nimel V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel vastuvõetud

otsused, samuti nende isikute poolt allkirjastatud volikogu istungi protokoll nr 10 (tlk 81-87) ei

vasta KOKS §-de 42 lg 1 p 1 ning p 3, § 42 lg 4 ja § 44 lg 1 nõuetele, samuti põhimääruse § 10

lg 1 p 1 ja p 4, § 23 lg 4 ja § 28 lg 1 nõuetele.

23. Vastustaja järeldab HMS §-des 54, 60 ja 63 sätestusest, et on kohtud tuvastanud, et Loksa

Linnavolikogu nimel V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel vastuvõetud volikogu otsuseid ei

ole andnud pädev haldusorgan. 01.09.2006 vastuvõetud otsused numbritega 31 kuni 42 on

tühised algusest peale ega loo õiguslikke tagajärgi. Seega ka pärast 01.09.2006 jätkas Loksa

Linnavolikogu esimehena O.G.. Linnapeana jätkas Andres Kaarmann, linnavalitsuse

liikmetena Madis Praks, Märt Praks ja Svetlana Pajupuu.

24. Loksa Linnavolikogu pidas volikogu esimehe O.G.’i juhatamisel 21.09.2006 istungi nr

11, millel muuhulgas võeti vastu otsus nr 32/9 tunnistada 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu

nimel V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel vastuvõetud otsused, samuti R. Heina juhatamisel

12.09.2006 ja 18.09.2006 Loksa Linnavolikogu nimel vastuvõetud otsused tühiseks. Volikogu

esimees O.G. esitas 21.09.2006 volikogu istungi protokolli ja otsused linnakantseleile

registreerimisele ja avalikustamise korraldamiseks. Seda tõendavad nimetatud dokumentidel

olevad kantseleisse saabumise märked. KOKS § 55 lg 1 kohaselt lasub linnasekretäril kohustus

korraldada haldusaktide avalikustamine. Otsust nr 32/9 kohtus vaidlustatud ei ole, seega on

otsus nr 32/9 jõus, vastab HMS § 54 nõuetele, on õiguspärane ja täitmiseks kohustuslik.

25. Vastustaja on pädeva organi poolt linnavalitsuse liikmeks kinnitatud ja et tal on seadusest

ja põhimäärusest tulenev tegutsemisõigus. Loksa Linnavolikogu kogunes 06.11.2006 istungile,

mida juhtis volikogu esimees O.G.. Volikogu võttis istungil päevakorrapunkti 2 all vastu otsuse

nr 39/11 “Linnavalitsuse liikme ametisse nimetamine ja eelmise linnavalitsuse liikme ametist

vabastamine” (tlk 96). Selle otsuse punktis 1 kinnitati linnavalitsuse liikmeks ja nimetati

abilinnapeaks E.T.. Sama otsuse punktis 2 vabastati linnavalitsuse liikme kohustest abilinnapea

Madis Praks.

26. Loksa Linnavalitsus võttis abilinnapea E.T.i juhtimisel 07.12.2006 istungil vastu otsuse

selle kohta, et linnapea A. Kaarmanni äraolekul asendab teda E.T.. Tuginedes neile kahele

otsusele on E.T. kinnitatud linnavolikogu poolt linnavalitsuse liikmeks ja abilinnapea

ametikohale. Vastustajal on õigus osaleda põhimääruse §-s 31 nimetatud pädevusega

linnavalitsuse töös ning § 32 lg 2 alusel täita linnapea pädevusse kuuluvaid kohustusi.

27. Vastustaja ja Loksa linna vahel avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamisel tuleb

halduskohtul kujundada seisukoht V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel toimunud Loksa

Linnavolikogu 01.09.2006 istungil vastuvõetud otsuste õiguspärasuse suhtes.

Vastustaja on veendunud, et Loksa Linnavolikogu nimel V. Fjodorovi ja R. Heina juhatamisel

01.09.2006 vastuvõetud linnavolikogu otsused numbrite all 31 kuni 42 on tühised algusest

peale, need ei loo õiguslikke tagajärgi, vastustaja palub tuvastada nende aktide õigusvastasus.

KAEBAJA VASTUVÄITED VASTUSTAJA KIRJALIKELE SEISUKOHTADELE

28. Nii käesolevas haldusasjas kui ka mitmetes teistes Tallinna Halduskohtu menetluses

olevates haldusasjades on tekkinud vaidlus Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi

õiguspärasuse ning istungi käigus vastuvõetud otsuste üle. Seetõttu on veelkord vaja kirjeldada

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi käiku ning sellele eelnenud ja sellele järgnenud

olukorda.

29. Kolm Loksa Linna Valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) liiget - Märt Praks, Mare

Jõgine ja Härmo Pajula - kogunesid 01.09.2006 vahetult enne toimuvat volikogu istungit ja

valisid valimiskomisjoni aseesimeheks Märt Praksi. Selles koosseisus võtsid valimiskomisjoni

liikmed kell 8.15 vastu otsuse nr 37 „Muudatused Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisus”,

millega peatati Vladimir Grill’i volitused kolmeks kuuks ja määrati volikogu liikmeks Aljona

Nikonova. Samal päeval, s.o 01.09.2006 kell 8.30, kogunes istungile Loksa Linnavolikogu.

Istungi päevakorras oli muude küsimuste hulgas volikogu esindaja valimine Vabariigi

Presidendi valimiskokku. Nagu nähtub vastustaja poolt kohtule esitatud volikogu 01.09.2006

istungi protokollist, luges volikogu esimees O.G. istungi alguses ette valimiskomisjoni otsused

nr 36 ja nr 37, millega peatati volikogu liikmete Evald Stranberg’i ja V. Grill’i volikogu

liikmete volitused ning määrati volikogu liikmeteks Ljubov Oksenenko ja A. Nikonova.

30. Kuivõrd volikogu liikmetele teadaolevalt puudusid valimiskomisjoni koosolekult

valimiskomisjoni

esimees

ja

valimiskomisjoni

aseesimees,

ilma

kelleta

puudub

valimiskomisjonil pädevus otsuseid vastu võtta, esitas volikogu liige R. Heina volikogu

esimehele O.G.’ile selle kohta suulise järelepärimise. Järelepärimises viitas R. Heina

eelnimetatud asjaoludele ja rõhutas, et eeltoodust tulenevalt ei ole valimiskomisjoni otsused

õiguspärased ning volikogu liikmete E. Stranberg’i ja V. Grill’i volitused on kehtivad. Harju

Maakonna valimiskomisjoni esimees Leevi Laever esitas 01.09.2006 kella 08:45 ajal, s.o. kohe

valimiskomisjoni kogunemisest teatavaks saamisest, volikogu esimehele O.G.’ile teate, milles

juhtis O.G.’i tähelepanu asjaolule, et varahommikul toimunud linna valimiskomisjon ei olnud

otsustusvõimeline, kuna puudus nii komisjoni esimees kui komisjoni aseesimees.

Valimiskomisjoni aseesimees ei ole Märt Praks ja seega ei ole tema allkirjastatud otsused

õiguspärased. Volikogu esimees O.G. vastas R. Heina järelepärimisele, et teda ei huvita, kas

Loksa Linna Valimiskomisjoni otsused on seaduslikud, ning nõudis E. Stranberg’i ja V. Grill’i

lahkumist volikogu istungisaalist. Seda kinnitab Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi

protokoll.

31. Vaadates läbi V. Fjodorov’i kaebust seoses Loksa Linna Valimiskomisjoni otsustega

haldusasjas nr 3-4-1-11-06, leidis Riigikohus oma 29.09.2006 otsuses, et Harju Maakonna

Valimiskomisjoni 12.09.2006 otsusega nr 9 kaotasid Loksa Linna Valimiskomisjoni

01.09.2006 otsused nr 36 ja nr 37 kehtivuse linnavolikogu otsuste vastuvõtmise päevast, so

01.09.2006. Seega oli Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungist, mida juhatas O.G., õigus osa

võtta V. Grill’il ja E. Stranberg’il. Istungist ei olnud õigus osa võtta L. Oksenenkol, kes osales

istungil ja võttis osa ka hääletamisest.

32. R. Heina tegi ettepaneku jätta päevakorrast välja punktid 1-6, sealhulgas Loksa

Linnavolikogu esindaja valimine Vabariigi Presidendi valimiskogusse, ja palus ettepanek

panna hääletusele. Samuti tegi R. Heina ettepaneku muuta päevakorda ja panna ettepanek

hääletusele. Soovimata ettepanekut hääletada, tegi O.G. omapoolse ettepaneku päevakorra

muutmiseks ja tema poolt esitatud päevakorra kinnitamiseks.

R. Heina palus volikogu esimehel järgida linna põhimäärust ja hääletada ettepanekuid

esitamise järjekorras, millest O.G. keeldus. Selle asemel viis O.G. läbi oma ettepaneku

hääletamise, kus ettepaneku poolt hääletasid 7 volikogu liiget ja volikogu liikme staatust

mitteomav L. Oksenenko. O.G. ei soovinud teada, kes olid tema ettepanekule vastuhääletanud

või erapooletuks jäävad volikogu liikmed teatades, et asub päevakorras olevaid küsimusi

menetlema. Kuivõrd Loksa Linnavolikogu esimehe O.G.’i selline käitumine oli selgelt

omavoliline ja vastuolus seadusega, jätkas Loksa Linnavolikogu enamus (8 volikogu liiget)

Loksa Linnavolikogu volikogu aseesimehe V. Fjodorovi juhtimisel volikogu istungit Loksa

Linnavalitsuse väikeses saalis. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 protokollist nähtub üheselt, et

Loksa Linnavolikogu esimees O.G. tegutses volikogu istungit juhtides ja korraldusi andes

omavoliliselt ja ebaseaduslikult ning muutis sellega 01.09.2006 võimatuks Loksa

Linnavolikogu töö. Istungi jätkamisest kõrvalsaalis olid informeeritud kõik kohalviibinud

isikud, kuid ilmumata jäid O.G. ja kuus ülejäänud volikogu liiget. Volikogu istungi pidamise

menetlusnormide rikkumine oli tingitud O.G.’i omavolilisest käitumisest ja tema enda poolsest

menetlusnõuete eiramisest. Seetõttu tuleb 01.09.2006 volikogu istungil toimunut vaadeldes ja

volikogu 01.09.2006 otsuste õiguspärasuse hindamisel pöörata erilist tähelepanu eelkõige

faktilisele olukorrale, mitte aga menetlusnormide järgimisele.

33. Volikogu koosseisu enamuse poolthäältega (kaheksa inimest) avaldati 01.09.2006. aastal

Loksa Linnavalitsuse väikeses saalis umbusaldust volikogu esimehele O.G.’ile (Loksa

Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32). Volikogu 01.09.2006 O.G.’i juhitud istungi protokolli

punktist 2 nähtub, et volikogu esimehele O.G.’ile umbusalduse avaldamise poolt hääletas ka

Renata Järve, seega üheksas volikogu liige. Seega puudub O.G.’il volikogu enamuse usaldus.

Kõigi volikogu istungi pidamise menetlusnormide järgimisel nii O.G.i enda kui ka nende

kaheksa liikme, kes lahkusid istungi jätkamiseks teise saali, poolt, oleks O.G.’ile umbusaldus

igal juhul avaldatud. O.G. ega keegi muu pole otsuse vaidlustamise võimalust kasutanud.

34. Harju maavanema teostatud järelevalve käigus uuriti Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsuseid nr 31-42. Maavanem jõudis 05.09.2006 otsuses nr 2.1-1/26 järeldusele, et volikogu

01.09.2006 otsused, sealhulgas ka vaidlusalune otsus, on vastu võetud volikogu legitiimse

koosseisu poolt ja seega õiguspärased. Maavanema järelevalvet vaidlustatud ei ole.

35. Eeltoodust tulenevalt ei ole O.G. alates 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu esimees. Nii

puudub O.G.’il alates 01.09.2006 pädevus juhatada volikogu istungeid ja võtta vastu volikogu

otsuseid. Seega tuli peale O.G.’ile umbusalduse algatamist valida uus volikogu esimees,

kelleks valiti volikogu koosseisu häälteenamusega R. Heina. Peale volikogu otsuse nr 33

vastuvõtmist anti istungi juhtimine üle volikogu esimeheks valitud R. Heina’le. Riigikohtu

29.09.2006 otsusega haldusasjas nr 3-4-1-11-06 on tuvastatud, et Loksa Linnavolikogu

01.09.2006 otsuste vastuvõtmisel rikuti menetlusnorme, mistõttu võivad need aktid olla

õigusvastased, kuid Riigikohus ei ole tuvastanud, et tegemist on tühiste haldusaktidega.

Volikogu 01.09.2006 otsused ei ole tühised algusest peale. Menetlusnormide rikkumisega

vastu võetud õigusakt võib olla küll õigusvastane, kuid mitte tühine. Õigusvastaseid haldusakte

oli huvitatud isikutel võimalik vaidlustada selleks ette nähtud korras, kuid seda ei ole tehtud.

Kuna haldusakti tühistamiseks ette nähtud tähtaja jooksul ei ole keegi volikogu 01.09.2006

otsuste nr 32 ja nr 33 kohtusse pöördunud, et saa kohus jõus olevat haldusakti enam tühiseks

tunnistada.

36. Väidetavast Loksa Linnavolikogu 21.09.2006 otsusest nr 32/9 ja 21.09.2006 väidetava

volikogu istungi protokollist nähtub, et istungist võtsid osa O.G., Igor Ignahhin, Sander

Piibemann, Renata Järve, Margus Kröönström, Tatjana Mištšenko ja Valentina Verbova, ehk

seitse Loksa Linnavolikogu liiget 15-st. Vastustajalt kohtule esitatud väidetava volikogu

06.11.2006 istungi protokollist nr 13/11 nähtub, et istungist võtsid osa O.G., I. Ignahin, T.

Mištšenko ja V. Verbova ehk neli volikogu liiget.

37. KOKS § 23 lg 3 kohaselt jõustub volikogu otsus teatavakstegemisest. Põhimääruse § 7 ja

§ 27 kohaselt avalikustatakse volikogu õigusaktid ja istungite protokollid Loksa

Linnakantseleis, Loksa Linna raamatukogus ning Loksa Linna veebilehel hiljemalt seitsme

päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. KOKS § 51 lg. 6 kohaselt peavad volikogu

istungite protokollid olema kättesaadavad igaühele. Vastustaja seletuses väidetu kohaselt on

volikogu väidetava 21.09.2006 istungi otsused Loksa Linnakantseleis registreeritud, mida

tõendavad dokumentidel olevad saabumise märked. Kaebuse esitaja sellise vastustaja väitega ei

nõustu ning kinnitab, et Loksa Linnakantseleis Loksa Linnavolikogu 21.09.2006 istungil tehtud

otsuseid nr 32/9 ja nr 39/11 registreeritud ei ole. Vastustaja väidetu, et dokumentidel on Loksa

Linnakantselei registreerimismärge, ei vasta tõele. Kohtule esitatud dokumentide koopiate peal

on Loksa Linnavolikogu sekretäri, mitte aga Loksa Linnakantselei templijäljend. Nimetatud

väidetavaid Loksa Linnavolikogu otsuseid ei ole samuti avalikustatud Loksa Linna ametlikul

veebilehel www.loksa.ee. Loksa Linnavolikogu dokumendipidamises ei kasutata dokumentide

nummerdamisel murdarve. Linnavolikogu otsuseid ja istungite protokolle nummerdatakse

järjestikuliselt.

38. Väär on vastustaja kinnitus nagu oleksid kõik huvitatud isikud 21.09.2006 otsustest teada

saanud ning seejärel oleksid võinud neid otsuseid vaidlustada. Kuivõrd Loksa Linnavolikogu

01.09.2006 otsustega olid kehtestatud isikute (H. Lootsmann, R. Heina, E. Lahmõtko, Jaan

Pöör jm) ametikohad, siis oleks pidanud lisaks Loksa Linnakantseleis registreerimisele otsuse

nr 32/9, millega väidetavalt tühistati Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused, nendele

isikutele kätte toimetama, mida ei ole aga tehtud. Kuna Loksa Linnavolikogu väidetavat

21.09.2006 otsust nr 32/9 ei olnud kellelegi teatavaks tehtud, ei saa seda otsust lugeda

kehtivaks haldusaktiks.

39. Vastustaja taotluse osas tuvastada Loksa Linnavolikogu väidetava 06.11.2006 otsuse nr

39/11 õiguspärasus, on kaebaja seisukohal, et kuna HKMS ei näe ette võimalust taotleda

õigusakti õiguspärasuse kindlakstegemist, tuleb vastustaja vastavasisuline taotlus jätta

rahuldamata.

40. Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsusest nr 39/11 ei ole registreeritud kaebaja

dokumentideregistris ega avalikustatud KOKS § 23 lg 1 ja Loksa Linna põhimääruse § 9 lg 1

järgi Loksa Linnakantseleis. Ka puudub linnapea ettepanek eelmise abilinnapea vabastamiseks.

06.11.2006 otsusega nr 39/11 vabastati abilinnapea kohustustest Madis Praks ja kinnitati

ametisse E.T.. Istungi protokollist aga nähtub, et Loksa Linnavalitsuse koosseisu muutmise

ettepanekuga kandis ette O.G., kes ei ole Loksa linnapea ning seega ei oma õigust esitada

Loksa Linnavolikogule taolisi ettepanekuid. Seda enam, et väidetaval Loksa Linnavolikogu

06.11.2006 istungil üldse ei viibinud ei Loksa linnapea H. Lootsmann ega A. Kaarmann, keda

O.G. Loksa linnapeaks peab.

41. O.G. kui väidetav volikogu esimees rikkus volikogu istungi kokkukutsumise nõudeid ja ei

teavitanud kõiki volikogu liikmeid toimuvast istungist. Seevastu kogunes istungitele

neljaliikmeline vähemus üksnes O.G.’it toetavate isikutega ja seda mitte selleks ette nähtud

kohas.

42. Lisaks esitatud taotlusele palub kaebaja jätta E.T.’i esitatud nõuded Loksa Linnavolikogu

01.09.2006 otsuste nr 32, nr 33, nr 34, nr 41 ja nr 42 tühistamiseks rahuldamata täies ulatuses

ja jätta E.T.’i esitatud taotlus Loksa Linnavolikogu väidetava otsuse nr 39/11 õiguspärasuse

tuvastamiseks rahuldamata täies ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

43. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud,

tõendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastustaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

Kohtu põhjendused on järgmised.

44. Kaebaja esindus

44.1. Kuna kohtuistungil tõusetus vaidlus sellest, kellel on õigus kaebajat menetluses esindada,

põhjendab kohus lühidalt, millest lähtudes ta kaebaja esindusõiguse määratles. Käesolevas

haldusasjas on kaebajaks Loksa linn kui kohaliku omavalitsuse üksus, mitte Loksa

Linnavalitsus haldusorganina. KOKS § 55 lg 4 p 6 kohaselt on valla või linna esindamine

kohtus valla- või linnasekretäri pädevuses. Kohtuistungile olid ilmunud Loksa linnasekretär

Airi Öösalu ja advokaadibüroo Seppik&Sirel vandeadvokaadi abi Ksenia Kravtšenko. Vaidlust

ei olnud selles, et kaebajalt kohtule 15.01.2007 esitatud kirjalikele seisukohtadele (tlk 125 A jj)

oli alla kirjutanud A. Öösalu linnasekretärina. Nimetatud seisukohtades kinnitas A. Öösalu

ühtlasi, et Loksa linna on kliendilepingu alusel pädev esindama advokaadibüroo Seppik&Sirel.

Kohtule on esitatud ka Loksa Linnavalitsuse 23.1.2007 korraldus nr 13 (tlk 136), millega on

advokaadibüroole Seppik&Sirel antud volitus Loksa Linnavalitsuse kohtus esindamiseks.

Korralduse on allkirjastanud Helle Lootsmann kui linnapea ja sellele oma kaasallkirja andnud

linnasekretärina A. Öösalu.

44.2. Vastustaja esitas kohtule Loksa Linnavalitsuse 30.01.2007 teate (tlk 135) mille kohaselt

lõppesid A. Öösalu volitused linnasekretärina alates 27.01.2007. Teate olid allkirjastanud E.T.

kui Loksa linnapea asendaja ja O.G. kui volikogu esimees. Vastustaja kinnituste kohaselt ei ole

A. Öösalu asemele uut linnasekretäri ametisse nimetatud. Vastustaja esitas ka kohtule Loksa

Linnavalitsuse 05.02.2007 istungi protokolli nr 1/02, milles nähtus päevakorrapunkti nr 1 alt

Loksa Linnavalitsuse 23.01.2007 korralduse nr 13 tühisuse kindlakstegemine. Ühtlasi nähtus

istungi protokollist advokaadibüroo Seppik&Sirel esindusõiguse lõpetamine. Vastustaja esitas

istungil taotluse lahendada asi HKMS § 15 lõike 4 alusel ilma menetlusosalise kohaolekuta.

43.3. Kohtuistungil ei hakanud kohus analüüsima küsimust, kas A. Öösalu on jätkuvalt Loksa

linnasekretär või mitte. Istungile oli ilmunud advokaadibüroo Seppik&Sirel vandeadvokaadi

abi Ksenia Kravtšenko, kelle volitusi käesolevas haldusasjas Loksa linna kohtus esindamiseks

kinnitas linnasekretär kohtule 15.01.2007 edastatud kirjalikes materjalides. Kohus leidis

istungil, et advokaadibüroo Seppik&Sirel volitused Loksa linna esindada ei olnud kohtuistungi

ajaks lõppenud. Linnasekretäril on seadusest tulenev omavalitsuse esindusõigus. Seega on

linnasekretäril ühtlasi õigus anda volitusi teistele isikutele linna kui omavalitsusüksuse

esindamiseks. Antud volitusi saab lõpetada ja uusi volitusi anda ainult uus linnasekretär.

Kuivõrd KOKS § 8 lg 1 p 2 kohaselt määratakse valla- või linnavalitsuse pädevus kindlaks

valla või linna põhimäärusega, siis ei ole välistatud ka valla- või linnavalitsusele kohtus valla

või linna esindamise pädevuse andmine. Samas ei saa kohaliku omavalitsuse põhimäärusega

võtta esindusõigust valla- või linnasekretärilt. Loksa linna põhimäärusega ei ole antud Loksa

linna kui omavalitsusüksuse esindamise pädevust linnavalitsusele või volikogule. Volikogu

esimees ja linnapea ei saa linnasekretäri seadusest tulenevat esindusõigust ära võtta ega tema

antud volitusi lõpetada. Seega A. Öösalu poolt advokaadibüroole Seppik&Sirel antud volitus

kehtib.

44.4. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust Loksa Linnavalitsuse 23.01.2007

korraldus nr 13, kuna sellega on lahendatud Loksa Linnavalitsuse esinduse küsimus.

Käesolevas haldusasjas on kaebajaks Loksa linn, mitte Loksa Linnavalitsus.

44.5. Seega jättis kohus rahuldamata vastustaja taotluse asja lahendamiseks HKMS § 15 lõike

4 alusel ilma kaebaja juuresolekuta ja lubas K. Kravtšenko’l Loksa linna istungil esindada.

44.6. Vastustaja esitas ka taotluse lubada kohtuistungil kaebajat esindama lisaks K.

Kravtšenkole ka O.G.. Vastustaja esitas kohtule Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 otsuse nr 21

(tlk 176), millega volikogu oli volitanud volikogu esimeest O.G.’it esindama Loksa linna

kohtutes. Vastustaja viitas nimetatud otsuse õigusliku alusena KOKS § 22 lõike 1 puntkile 23.

Kohus jättis vastustaja taotluse O.G.i menetlusse kaebaja esindajana lubamiseks rahuldamata.

Kohus leidis, et KOKS § 22 lõike 1 punkt 23 („valla või linna esindamise korra kehtestamine“)

ei anna volikogule õigust lahendada kohaliku omavalitsuse esindust üksikküsimusena, vaid

annab volikogule õiguse kehtestada omavalitsuse esindamise üldkord (eelduslikult valla või

linna põhimääruse raames). Veel viitas vastustaja KOKS § 42 lõike 1 punktile 2, mille kohaselt

volikogu esimees esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või

linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Kohus leiab, et ka nimetatud sätte

keelelise (täpsemalt süntaktilise) tõlgenduse tulemusena eeldab volikogu esimehe esindusõigus

esiteks üldnormi (seaduse või põhimääruse säte) ja lisaks sellele konkreetse isiku osas volikogu

otsust. Käesoleval juhul ei tulene volikogu esimehe esindusõigus ei seadusest ega linna

põhimäärusest. Kohus nõustus ka K. Kravtšenko’ga selles, et O.G.i kaebaja esindajana

menetlusse lubamine muutnuks haldusasja arutamise äärmiselt keerukaks, kuna võis eeldada, et

K. Kravtšenko ja O.G.i seisukohad Loksa linna esindades oleksid vastupidised. Kohus leidis

ka, et kuna vastustaja esindaja K. Amos esindab O.G.’it kui volikogu esimeest mitmetes

teistes halduskohtu menetluses olevates haldusasjades, saab O.G. menetluses oma seisukohad

esitada K. Amose kaudu vastustaja poolel. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus vastustaja taotluse

O.G.i kohtuistungil kaebajat esindama lubamiseks rahuldamata.

45. Vastustaja esitas istungil taotluse kuulata O.G. istungil üle kui asjatundja. Kohus jättis

taotluse rahuldamata, kuna vastustaja ei põhjendanud vajadust menetluses asjatundja

ülekuulamiseks. Kohus pakkus välja, et vajadusel võib O.G.i kuulata üle kui tunnistaja, kuid

seda menetlusosalised ei soovinud.

46. Kaebaja esitas istungil taotluse muuta esitatud taotlusi ja täiendada neid taotlusega

tühistada Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsuse nr 39/11. Ühtlasi taotles kaebaja nimetatud

otsuse tühistamise nõude tähtaja ennistamist. Vastustaja ei nõustunud esitatud taotlusega.

Vastavalt HKMS § 19 lõikele 8 võib kaebuse esitaja muuta kaebuses esitatud taotlust kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või

kui kohus peab seda otstarbekaks. Kohus jättis istungil kaebaja taotluse täiendada kaebust

taotlusega tühistada Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/11 rahuldamata. Sisuliselt ei

ole tegemist taotluse muutmisega, vaid uue kaebuse esitamisega. Kaebajal oli ja on võimalik

esitada Tallinna Halduskohtusse eraldi kaebusena vormistatult taotlus Loksa Linnavolikogu

06.11.2006 otsuse nr 39/11 tühistamiseks. Lisaks võtab kohus seisukoha Loksa Linnavolikogu

06.11.2006 otsuse nr 39/11 õiguspärasuse ja kehtivuse osas käesoleva menetluse raames

selleks, et tuvastada, kas E.T. oli 22.12.2006 panga poole pöördumise ajal Loksa

Linnavalitsuse seaduslik esindaja või mitte.

47. Vaidluse põhisisu

47.1. Sisuliselt taandub käesolev vaidlus kahele küsimusele. Esiteks tuleb teha kindlaks, kas

E.T. oli 22.12.2006. aastal AS-le SEB Eesti Ühispank arveldusarvete käsutusõiguste muutmist

puudutavat avaldust esitades Loksa abilinnapea. Juhul, kui vastus sellele küsimusele on jaatav,

tõusetub küsimus sellest, kas E.T. oli abilinnapeana õigustatud sellist avaldust pangale esitama.

Juhul kui esimene küsimus saab eitava vastuse, langeb teisele küsimusele vastamise vajadus

aga ära.

47.2. Vastustaja E.T.i hinnangul kinnitati ta Loksa Linnavalitsuse liikmeks Loksa

Linnavolikogu 06.11.2006 otsusega nr 39/11. Kaebuse esitaja seevastu on seisukohal, et esiteks

ei ole 06.11.2006 otsuse näol tegemist Loksa Linnavolikogu otsusega, kuna selline väidetav

volikogu kogunes O.G.i eestvedamisel, kes aga alates 01.09.2006 enam Loksa Linnavolikogu

esimees ei olnud. Teiseks leiab kaebuse esitaja, et isegi juhul, kui pidada O.G.it volikogu

esimeheks, ei saa 06.11.2006 istungil vastu võetud otsused olla õiguspärased seetõttu, et

volikogu liikmete enamust sellele istungile ei kutsutud. Sestap tuleb järgnevalt analüüsida

kõigepealt seda, kas O.G.i pädevuses oli 06.11.2006 volikogu istungi kokkukutsumine ehk

teisisõnu tuleb anda hinnang 01.09.2006 vastu võetud volikogu otsusele. Juhul, kui see

küsimus saab jaatava vastuse, tuleb hinnata 06.11.2006 otsuse õiguspärasust ja kehtivust

lähtudes kaebuse esitaja väitest, et volikogu liikmete enamusel sellest istungist osa võtta ei

olnud võimalik.

48. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung

48.1. Haldusasja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.2006.

Istungit asus juhatama volikogu esimees O.G.. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa

volikogu liikmeid volikogu esimehe O.G.i juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe

Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina, Galina Nikitina,

Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann kõrvalruumi

istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu liikmed muu hulgas ka

umbusaldust volikogu esimehele O.G.ile ning valisid uueks volikogu esimeheks R. Heina.

48.2. Haldusasjas nr 3-05-1290 on Tallinna Ringkonnakohus ja haldusasjades nr 3-06-1916, 3-

06-1958, 3-06-1982, 3-06-2022, 3-06-2086 ja 3-07-123 Tallinna Halduskohus asunud

seisukohale, et ka pärast 01.09.2006 tuleb Loksa Linnavolikogu esimehena ja seega volikogu

kokku kutsumise pädevusega isikuna käsitleda O.G.it. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele

asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei KOKS § 44 lg 1 ega Loksa linna põhimääruse § 10 lg

2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele

õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult.

Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda

volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud

Loksa Linnavolikogu istungi puhul on oluline, et O.G. kui istungi juhatamiseks pädev isik

juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi

initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata volikogu istungit ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01 toodud seisukohtadele

tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus kohaliku omavalitsuse volikogu

istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud

istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.

48.3. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks ning linnavolikogu esimehe

valimiseks pädev organ on KOKS § 22 lõike 1 punktide 15 ja 18 kohaselt linnavolikogu.

Linnavolikogu on kollektiivorgan, mis koosneb KOKS § 4 p 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seaduse alusel valitud esindajatest. Volikogu töövormiks on Loksa linna

põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama põhimääruse § 23 lg 4 kohaselt kokku

volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

48.4. HMS § 63 lõike 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev

haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see organ

tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel

teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on

teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis

viidatu kohaselt on Loksa Linnavolikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung.

Volikogu otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile

kogunenud volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed

volikogu otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa

Linnavolikogu istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O.G.’i

juhatamisel toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa linnavolikogu istungiga. Seega oli

volikoguna otsuseid pädev võtma vastu O.G.’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V.

Fjodorov’il ei olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema

initsiatiivil kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud

kolleegiumi volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O. G.’i juhatatav

istung. See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt

allkirjastatud ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust.

48.5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta

istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2 p 3

toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühine 01.09.2006 otsus nr 32 volikogu esimehele

O.G.’ile umbusalduse avaldamise kohta; 01.09.2006 otsus nr 33 R. Heina volikogu esimeheks

valimise kohta; Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34, linnapeale Andres Kaarmann’ile

umbusalduse avaldamise kohta; ja Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 41 Helle

Lootsmanni Loksa linnapeaks nimetamise kohta.

48.6. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures

haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuste nr 32-34 ja 41 tühisus on

ilmselge. Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud

kolleegium, mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga.

Seetõttu tuleb ka pärast 01.09.2006 toimunud Loksa Linnavolikogu istungit lugeda volikogu

esimeheks O.G.it ja linnapeaks A. Kaarmann’i. Kohtule ei ole teada, et Loksa Linnavolikogu

oleks ajavahemikul 01.09.2006 kuni 22.12.2006 (sellel kuupäeval pöördus E.T. AS SEB

Ühispank poole) O.G.i asemele valinud uut volikogu esimeest ega nimetanud ametisse uut

linnapead. Seega oli seisuga 22.12.2006 Loksa linnapeaks A. Kaarmann.

49. Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/11

49.1. Eelnevaga on ümber lükatud kaebuse esitaja seisukoht, et E.T.i Loksa Linnavalitsuse

liikmeks kinnitamise ja abilinnapeaks nimetamise välistas asjaolu, et O.G.i initsiatiivil

kogunenud ja tema juhatamisel toimunud linnavolikogu liikmete kogunemistel ei olnud üldse

võimalik linnavolikogu otsuseid vastu võtta.

Asjaolu, et O.G. 06.11.2006 Loksa Linnavolikogu esimees oli, ei kinnita sellegipoolest

vääramatult nimetatud päeval vastu võetud linnavolikogu otsuste kehtivust ja/või

õiguspärasust.

49.2. Seoses 01.09.2006 Loksa Linnavolikogus vastuvõetud otsuste kehtivusele antud

hinnanguga asus kohus seisukohale, et volikogu nimel teatava otsustuse teinud organit saab

volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on teinud selle organi kandjad selleks

ettenähtud vormis. Kohus leidis konkreetse küsimusega seoses, et volikogu liikmete

kogunemist saab volikogu istungina käsitleda vaid juhul, kui volikogu on kokku kutsunud

vastava pädevusega isik (volikogu esimees). Siiski ei anna kogunenud linnavolikogu liikmetele

volikogu pädevust üksnes see, et teatud volikogu liikmed on kokku kutsunud volikogu

esimees.

49.3. Kohus leiab, et kollegiaalorgani otsustuspädevus eeldab, et kõigile selle organi liikmetele

on antud võimalus otsustamises osaleda. Nagu kohus juba eelpool märkis, kannab volikogu kui

kollegiaalorgani pädevust see organ tervikuna ehk teisisõnu kannavad seda pädevust kõik

linnavolikogu liikmed ühiselt. See, kas konkreetne volikogu liige istungile ilmub või mitte või

kas ta otsustamisest osa võtab, on volikogu liikme enda valida. Volikogu saab oma pädevust

teostada siiski vaid juhul, kui kõigile volikogu liikmetele on antud võimalus otsustamises

osaleda. See võimalus tähendab eelkõige seda, et kõik linnavolikogu liikmed on istungile

kutsutud ja neile on istungi toimumise aeg ja koht teatavaks tehtud. See, kui mõni volikogu

liige enda isikust tingitud põhjustel volikogu istungil osaleda ei saa, kuigi sooviks, ei tähenda,

et talle istungil osalemiseks võimalust antud ei oleks.

49.4. KOKS § 43 lõikest 3 tuleneb, et volikogu tuleb kokku kutsuda selliselt, et vähemalt neli

päeva enne volikogu istungit tehakse volikogu liikmetele teatavaks kutse, milles on ära

näidatud arutusele tulevad küsimused. Kohus leiab, et volikogu kokkukutsumise nõuete

järgimata jätmine selliselt, et osadele volikogu liikmetele otsustamises osalemise võimalust ei

anta, välistab põhimõtteliselt kogunenud volikogu liikmete võimaluse teha volikogu pädevusse

kuuluvaid otsustusi, kui asjaolusid arvestades on vähimgi võimalus, et istungil osalemise

võimaluseta jäänud volikogu liikmete istungil osalemine oleks võinud tehtavaid otsustusi

kuidagimoodi mõjutada. Siinjuures soovib kohus rõhutada, et volikogu kokkukutsumise nõuete

rikkumise näol ei ole tegemist pelgalt menetlus- ja vorminõuete rikkumisega HMS § 58

tähenduses. Olukorras, kus volikogu kokkukutsumise nõuete rikkumisega on mõnelt volikogu

liikmelt võetud otsustamises osalemise võimalus, on kogunenud volikogu liikmete õigus teha

volikogu pädevusse kuuluvaid otsuseid igal juhul kaheldav. Seda, et kogunenud liikmed

kollegiaalorgani pädevust siiski kandsid, saab möönda üksnes juhul, kui on väljaspool

mõistlikku kahtlust, et istungil osalemise võimaluseta jäänud liikmed otsustust muuta saanud ei

oleks.

49.5. Käesoleval juhul on poolte vahel erimeelsus selles, kas kõigile Loksa Linnavolikogu

liikmetele tehti teatavaks volikogu esimehe O.G.i poolt 06. novembriks 2006 kokku kutsutud

volikogu istungi kutse. Kaebuse esitaja leiab, et seda ei ole tehtud. Kaebaja esitas muuhulgas

üheksa volikogu liikme allkirjadega avalduse, milles viimased kinnitavad, et ei ole vastavat

kutset saanud. Vastustaja vaidlustab aga eelnimetatud avalduse tõepärasuse ning on esitanud

kohtule 01.11.2006 kuupäeva kandva linnavolikogu istungi kutse vormi. Kohus nõustub

kaebuse esitajaga selles, et vastustaja ei ole tõendanud, et kutsed linnavolikogu liikmetele

tõepoolest saadeti. Vastustaja poolt esitatud istungikutse tõendab küll seda, et selline kutse on

koostatud, mitte aga seda, et selline kutse on volikogu liikmetele teatavaks tehtud, nagu seda

KOKS § 43 lg 3 nõuab.

49.6. Vastavalt HKMS § 15 lõikele 3 ja § 16 lõikele 2 peab menetlusosaline põhjendama oma

väiteid vastavate tõenditega. KOKS ega Loksa linna põhimäärus ei reguleeri seda, kuidas tuleb

istungi kutse volikogu liikmetele teatavaks teha. See aga ei väära antud juhul kohtu seisukohta,

et vastustaja väide kutse kõigile linnavolikogu liikmetele teatavaks tegemise kohta on

paljasõnaline. Mõistagi on samavõrd paljasõnaline ka kaebuse esitaja väide, et üheksa volikogu

liiget kutset 06.11.2006 istungile ei saanud. Siiski tuleb siinkohal arvestada, et kaebuse

esitajale ei saa panna negatiivse asjaolu tõendamise kohustust: sisuliselt ei olegi kaebuse

esitajal võimalik tõendada, et üheksa liiget kutset ei saanud. Seevastu on vastustajal positiivse

asjaolu tõendamise kohustus: ta peaks tõendama, et kutse siiski kõigile volikogu liikmetele

teatavaks tehti.

49.7. Kohus märgib siinkohal, et kuigi õigusaktides ei ole sätestatud, kuidas kutse volikogu

liikmetele teatavaks teha tuleb, peab istungit kokku kutsuv volikogu esimees tegema kutse

teatavaks sellisel moel, et vajadusel oleks hiljem tõendada, et kutse on konkreetsele volikogu

liikmele teatavaks tehtud või et on tehtud kõik mõistlik selleks, et kutse talle teatavaks saaks.

Kohtuistungil märkis vastustaja esindaja, et kohalike omavalitsuste halduspraktikas ei ole

näiteks tähitud kirjadega volikogu istungi kutse edastamine levinud juba seetõttu, et see on

kulukas. Kohus üldjoontes nõustub sellega, ent märgib siiski, et Loksa linna juhtimisel

tekkinud olukord eeldabki paratamatult tavalise ja normaalselt toimiva kohaliku omavalitsuse

sisemise asjaajamise praktikaga võrreldes suuremat tähelepanelikkust ja rangemaid meetmeid.

49.8. 06.11.2006 protokollist nr 13/11 (tlk 172) nähtuvalt oli O.G.i poolt väidetavalt kokku

kutsutud Loksa Linnavolikogu istungile kogunenud viieteistkümnest volikogu liikmest neli.

Üheksa liiget vaidlevad seejuures istungi kutse teatavaks tegemisele vastu ning vastustaja ei

ole suutnud tõendada, et neile kutsed saadeti. Seega asub kohus seisukohale, et Loksa

Linnavolikogu esimees O.G. rikkus 06.11.2006 volikogu istungi kokkukutsumisel istungi

kokkukutsumist puudutavaid norme, jättes vähemalt üheksale volikogu liikmele istungi kutse

teatavaks tegemata. Sellega ei andnud volikogu esimees R. Heinale, V. Fjodorovile, Jelena

Tähele, Renata Järvele, Galina Nikitinale, Evald Strandbergile, Vladimir Grillile, Külli

Veidemannile ja Hilleri Treisaltile võimalust osaleda 06.11.2006 otsuste tegemisel, sealhulgas

Loksa Linnavalitsuse koosseisu muutmise otsustamisel. Kuivõrd otsustusprotsessist olid sel

moel välistatud vähemalt 9 liiget viieteistkümnest, siis ei ole võimalik väita, et nende liikmete

osalemine või mitteosalemine otsustusprotsessi mõjutada ei saanud.

49.9. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et 06.11.2006 kogunenud neli Loksa Linnavolikogu

liiget ei saanud kanda Loksa Linnavolikogu pädevust ning nende poolt tehtud otsused on HMS

§ 63 lõike 1 p 3 alusel tühised. Kuivõrd linnavolikogu näol on tegemist kollegiaalorganiga ning

kuivõrd arvestataval osal selle organi liikmetest otsuste tegemises osalemist ei võimaldatud, on

tehtud otsuste tühisus ilmselge.

49.10. HMS § 63 lõike 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Tühine haldusakt

ei loo isikutele õigusi ega kohustusi. Kuivõrd 06.11.2006 otsus, millega E.T. kinnitati Loksa

linnavalitsuse liikmeks ning nimetatu abilinnapea ametikohale, on tühine, siis ei saanud E.T.il

tekkida ka abilinnapea õigusi ega kohustusi. Niisiis ei ole E.T.i Loksa linnavalitsuse liikmeks

kinnitatud ega abilinnapea ametikohale nimetatud ning avalik-õiguslikku suhet, mida

iseloomustavad linnavalitsuse liikme ja linna vahelised õigused ja kohustused, Loksa linna ja

E.T.i vahel tekkinud ei ole.

49.11. Eelnevast tulenevalt ei saanud E.T.’il olla õigust esitada 22.12.2006 AS-le SEB Eesti

Ühispank Loksa linna nimel taotlust Loksa linna arveldusarvete käsutusõiguste muutmiseks.

Kaebuse esitaja on aga ekslikult asunud seisukohale, et E.T. on arveldusarvete käsutusõigusi

muutnud. Arvete käsutusõigusi saab muuta krediidiasutus. E.T. esitas lihtsalt krediidiasutusele

vastava taotluse, kusjuures krediidiasutus seepeale mitte ei muutnud arvete käsutamise

õigusega isikute nimekirja, vaid lõpetas arvete käsutamise õiguse sootuks. Oluline on aga, et

Loksa linna ja AS SEB Eesti Ühispank vaheline suhe on eraõigusliku iseloomuga. Sisuliselt on

E.T.i poolt krediidiasutusele esitatud avalduse näol volituseta tehtud tahteavaldusega

eraõiguslikus suhtes ning halduskohtu pädevuses ei ole sellise toimingu õiguspärasuse

kontrollimine ei ole iseenesest halduskohtu pädevuses. Seega tuleb menetlus taotluse osas

tuvastada E.T.’i poolt Loksa Linnavalitsuse AS-is SEB Eesti Ühispank asuvate

arvelduskontode käsutusõiguste muutmise õigusvastasus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel.

Kohus lõpetab menetluse nimetatud taotluse osas käesolevas otsuses, kuna ei pea võimalikuks

peale asja sisulist arutamist menetluse lõpetamist eraldi määrusega lahendada.

49.12. Kohus on sunnitud siiski möönma, et Loksa linna ja E.T.i vahelise avalik-õigusliku

suhte puudumise tunnistamine käesoleva kaebuse esitamise ajendiks olevat probleemi ilmselt

ei lahenda. Arusaadavalt takistab krediidiasutus arveldusarvete käsutamist panga üldtingimuste

alusel seni, kuni on piisavalt selge, millistel isikutel on Loksa linna ja krediidiasutuste

vahelistes suhetes Loksa linna esindamise õigus. Kohus ei saa käesolevas otsuses võtta

seisukohta küsimuses, kes konkreetselt kuuluvad Loksa linnavalitsusse kohtuotsuse tegemise

ajal. Küll on see aga võimalik käesolevas otsuses võetud seisukohtade pinnalt välja selgitada.

Nimelt kuna 01.09.2006 R. Heina poolt juhitud linnavolikogu liikmete kogunemistel vastu

võetud otsused on tühised ning tühine on ka O.G.i juhitud 06.112006 istungil vastu võetud

otsus nr 39/11, koosneb Loksa linnavalitsus isikutest, kes kuulusid sinna enne 01.09.2006.a.

toimunud Loksa linnavolikogu istungi algust ning isikud, kelle on linnavalitsuse liikmeks

kinnitanud O.G.i poolt kokku kutsutud Loksa Linnavolikogu kehtiva otsusega, välja arvatud

isikud, kes on viimatinimetatud viisil vabastatud.

49.13. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus seletuses on vastustaja esitanud kohtule samuti

mitmeid nõudeid: Loksa linna ja E.T.i vahelise avalik-õigusliku suhte olemasolu

tunnistamiseks, teatud 01.09.2006 volikogu otsuste tühisuse tuvastamiseks ning 06.11.2006

otsuse nr 39/11 õiguspärasuse tuvastamiseks. Kuivõrd kohus tuvastas E.T.i ja Loksa linna

vahelise avalik-õigusliku suhte puudumise, siis juba sisuliselt ei saa kohus vastustaja poolseid

nõudeid rahuldada. Lisaks sellele märgib kohus, et HKMS teistele menetlusosalistele peale

kaebaja, nõuete esitamise õigust ei anna. HKMS-is ei ole ette nähtud vastustajale võimalust

esitada

kaebaja

nõuetele

vastunõudeid

(mis

olemuslikult

sarnaneksid

vastuhagile

tsiviilkohtumenetluses).

50. Menetluskulud

50.1. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul rahuldab kohus kaebuse olulises osas, seega on tegemist otsusega vastustaja

kahjuks. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse

kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise

korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja nimekirja ega kuludokumente

esitanud ei ole, selgitades kohtuistungil, et kulud on küll tekkinud, ent need pole kantud,

mistõttu vastustaja ka menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. Sellest tulenevalt

menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning kummagi poole menetluskulud jäävad

poole enda kanda.

50.2. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt õigusabikulude summas 13 216 krooni

väljamõistmiseks. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Seega tuleb vastustaja taotlus jätta rahuldamata ja vastustaja menetluskulud jäävad

tema enda kanda.

Kadriann Ikkonen

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2007 määruse

RESOLUTSIOON

1. Võtta Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse E.T.i apellatsioonkaebus Tallinna

Halduskohtu 14.02.2007 otsuse peale haldusasjas nr 3-07-32.

2. Tagastada O.G.i ja P.M. apellatsioonkaebused Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 otsuse

peale haldusasjas nr 3-07-32.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.02.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-32 osas, milles

halduskohus rahuldas Loksa linna kaebuse ja otsustas menetluskulude jaotuse. Lõpetada

halduskohtu otsusega rahuldatud osas kaebuse menetlus.

4. Mõista Loksa linnalt E.T.i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja menetluskulud

summas 6000 (kuus tuhat) krooni.