2-06-26370/8 · 2-06-26370/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Legislator headnote

AI generated

2-06-26370/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Keywords

AI generated

the rights of the elderly protection of adults old age insurance medical care requirements deportation despite health issues active and assisted living

AI generated

Full text

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Tiina Kukner

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

15.veebruar 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere,

Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-06-26370

Tsiviilasi

Tapa Valla hagi S L ja Ü T ’i vastu vanema õiguste

äravõtmise ning elatise väljamõistmise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tapa Vald (Tapa Vallavalitsus, reg.nr.

75033477, asukoht Pikk 15, Tapa linn 45106, Lääne-

Virumaa),

esindaja volikirja alusel sotsiaalnõunik E A

(isikukood xxxx).

Kostjad: S L (isikukood xxxx, elukoht xxxx ), Ü T

(isikukood xxxx, elukoht xxxx ).

Puudutatud isik: K T (isikukood xxxx),

esindaja kohtumääruse alusel advokaat Maimu

Schmidt (Advokaadibüroo Maimu Schmidt, Tallinna

tn. 15, Rakvere).

Kohtuistungi toimumise aeg

13.02. 2007. a.

Istungil osale

Istungil osalesid

sid

hageja esindaja, K T ’i esindaja, kostjad.

RESOLUTSIOON

RESOLUTSIOON:

Hagi rahuldada osaliselt

Võtta

Võtta ära vanemaõigused S

ära vanemaõigused S

ära vanemaõigused S L

L

L ’lt

’lt

’lt ( ( ( (isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ja

) ja

) ja Ü T

T

T ilt

ilt

ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) nende

nende

alaeali

alaealise laps

e laps

e lapse K

e K

e K T

T

T i i i i (isikuko

(isikuko

(isikukood

od

od xxxx

xxxx

xxxx, sünd.

, sünd.

, sünd. xxxx

xxxx

xxxx.a. Tallinnas, Saksi

.a. Tallinnas, Saksi

Vallavalitsuses 19.07.2005.a. vormistatud sünniakt nr.

Vallavalitsuses 19.07.2005.a. vormistatud sünniakt nr. xxxx

xxxx

xxxx ja välja antud

ja välja antud

sünnitunnistus

sünnitunnistus xxxx

xxxx

xxxx) suhtes

suhtes

suhtes. . . .

Jätta alaealise K

Jätta alaealise K T

T

T ’i edasine elu eestkosteasutuse korraldada.

’i edasine elu eestkosteasutuse korraldada.

Välja mõista

Välja mõista S L

L

L ’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) tema lapse K

tema lapse K

tema lapse K T

T

T ’i, sünd.

’i, sünd.

’i, sünd. xxxx

xxxx

xxxx.a.,

.a.,

ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1

ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1 000

000 (üks tuhat)

(üks tuhat)

(üks tuhat) krooni selle

krooni selle

kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib, alates kasvatusasutusse paigutamisest

kuni lapse täis

kuni lapse täisealiseks saamiseni

ealiseks saamiseni

ealiseks saamiseni.

Välja mõista Ü

Välja mõista Ü T

T

T ’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) tema lapse K

tema lapse K

tema lapse K T

T

T ’i, sünd.

’i, sünd.

’i, sünd. xxxx

xxxx

xxxx.a.,

.a.,

ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1

ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1 000

000 (üks tuhat)

(üks tuhat)

(üks tuhat) krooni selle

krooni selle

kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib, alates kasvatus

kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib, alates kasvatusasutusse paigutamisest

asutusse paigutamisest

kuni lapse täisealiseks saamiseni

kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Välja mõista

Välja mõista S L

L

L ’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse 650

(kuus

kuus

kuussada

sada

sada viis

viis

viiskümmend) krooni.

kümmend) krooni.

Välja mõista Ü

Välja mõista Ü T

T

T ilt

ilt

ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) riigilõivu katteks riigituludesse 6

riigilõivu katteks riigituludesse 6

riigilõivu katteks riigituludesse 650

(kuus

kuus

kuussada

sada

sada viis

viis

viiskümmend) krooni.

kümmend) krooni.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu

15.02

02.200

.200

.2007.a.

.a.

Kohtuotsuse ärakiri saadetakse 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Tapa

Tapa Vallavalitsusel

Vallavalitsusel

Vallavalitsusele.e.e.e.

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS-s SEB

s SEB

Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS

Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606,

s Hansapank konto nr. 221023778606,

viitenumber mõlemal juhul

viitenumber mõlemal juhul 290007

290007

2900078583

8583

8583.

Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva joo

Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase

ksul ja sellekohase

maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude

täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsi

Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsioonkaebus Viru

oonkaebus Viru

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

päevale järgnevast päevast arvates.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõ

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

us asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7).

Asjaolud.

Hageja on esitanud hagi kostjate vastu vanema õiguste äravõtmiseks nende

alaealise lapse K T ’i (isikukood xxxx) suhtes. Hagiavalduse kohaselt lapse isa Ü T

küll töötab, kuid tarvitab tihti alkoholi, mistõttu esineb põhjuseta töölt puudumisi.

Lapse ema S L ei tööta, on koduperenaine, ja tarvitab samuti süstemaatiliselt

alkoholi. Juba raseduse ajal tarvitas lapse ema alkoholi, kahjustades sellega veel

sündimata lapse tervist. Kohe pärast sünnitamist algasid kostjate kodus

joomingud, koos tuttavatega suitsetati ja tarvitati alkoholi. Lapse pärast muretses

Ü.T ’i õde A.T , kes sageli käis vanemaid kontrollimas ja hoolitses lapse eest, kui

vanemad olid tarvitanud alkoholi sel määral, et ei suutnud lapsele süüagi anda. Ka

lapsega arsti juures käis A.T , sest ema polnud selleks alkoholijoobes oleku tõttu

võimeline. 2005.a. on valla sotsiaaltöötajad pidevalt külastanud kostjate kodu ja

vormistanud sellekohased aktid, millest nähtub kostjate poolt alkoholi pidev

liigtarvitamine.

Aktide

kohaselt

kostjate

kodune

olukord

ei

sobi

lapse

kasvatamiseks, sest korteris on mustus, elekter on välja lülitatud suurte võlgade

tõttu, puudub talveküte, pere ei oma kindlat sissetulekut. Tapa Vallavalitsuse

09.09.2006.a. korraldusega on laps K T perekonnast eemaldatud ning paigutatud

hooldusperekonda. Lapse ema S.L lubas küll minna Tallinna Wismari Haiglasse, et

alkoholisõltuvust ravida, kuid seda ta ei teinud. Kostjad jätkasid senist eluviisi.

13.09.2006.a. arutas Tapa Valla laste hoolekandekomisjon K T ’i edasise eluga

seonduvaid küsimusi ning otsustas anda laps H.N ’u hooldusperekonda, sest olid

kujunenud üheaegselt SHS §-s 25 lg. 1 sätestatud asjaolud 1) puudused lapse

hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise

oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu; 2) perekonna ja lapse

suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende

kasutamine ei ole võimalik; 3) lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides.

Kostjate varasemast elust nähtub, et kostjatest kumbki ei ole kasvatanud ka oma

eelmiseid lapsi. S.L esimene laps elas 2003.a. detsembrikuust J.O i hooldusperes

ning suri suitsiidi läbi 16.05.2004.a. Ü.T ’i poegi kasvatas ja pidas ülal Ü.T ’i ema M

T . Hageja palub alaealise lapse K T ’i suhtes vanemaõigused ära võtta S L ’lt ja

Ü T ’ilt ning toetudes PKS §-dele 61 lg. 4 ja 62 kostjatelt kummaltki välja mõista

elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäärast kuus

Kenert Truus’i ülalpidamiseks. Hagi on esitatud PKS §-de 54 lg. 1 p. 1, p. 3 ja p. 4,

§ 61 lg. 1, SHS § 25 lg. 1 ja LaKS § 3 alusel.

Hagis märgitud asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud lapse sünniakti ja

sünnitunnistuse koopia, samuti Saksi ja Tapa Vallavalitsuse kodukülastusaktid, A.

T seletuskirja, M.T ’i vestluse kajastuse, T.E ’i koostatud juhtumikirjelduse, OÜ

Tapa Perearstikeskuse teatised ja tõendid, laste hoolekandekomisjoni protokoll, Ida

Politseiprefektuuri ja Jõhvi Vallavalitsuse vastused päringutele.

Kostjad kohtule kirjalikku vastust kohtu määratud ajaks ei saatnud.

II. As

II. Asja kohtulik arutelu.

ja kohtulik arutelu.

Hageja esindaja

Hageja esindaja kohtuistungil jääb hagiavalduse juurde. Esindaja leiab, et on

põhjendatud vanema õigused ära võtta, sest laps vajab pidevalt hoolitsust, mida

lapse vanemad ei suuda tagada. Kostjad on kuritarvitanud oma vanemlikku

seisundit ega ole täitnud oma kohustust lapse eest hoolitseda just oma eluviiside ja

alkoholi tarvitamise tõttu. Hageja esindaja on seisukohal, et dokumentaalselt on

tõendatud, et kostjad ei oska elada niisugust elu, mis oleks kohane lapse

kasvatamiseks. Esindaja selgitab, et laps on momendil hooldusperes, teda on ka

koju antud, kuid ka siis on korduvalt fikseeritud, et vanemad on alkoholi

tarvitanud kas eelmisel päeval või samal päeval. Kui laps oli haiglas, teatas

lastekaitsespetsialist emale, et too saaks minna last vaatama, aga S.Lehtma seda

võimalust ei kasutanud. Detsembri lõpus oli ema veel pikalt Ida-Virumaal. Temaga

suheldi siis telefoni teel ja jällegi oli aru saada, et ta oli ka seal olles alkoholi

tarvitanud. Aga isegi siis, kui korter on puhas ja toit laual, ei saa tegelikult selles

kodus olla lapsel kindlustunnet, et isa-ema on hommikul kained. Vald ei saa

riskida sellega, et laps sinna koju tagasi saata. Kostjad pole veel valmis oma elus

muudatusi tegema. Muutumine algab ainult enne kohtuistungit, aga see ei näita, et

nad oleksid valmis ennast lõplikult muutma sel määral, et lapse eest hoolitseda.

Pealegi on ka võimalik alati vanema õigusi kohtu kaudu taastada, kui inimesed

muutuvad.

Hageja esindaja palub hagi rahuldada PKS 54 lg. 1 p. 1 alusel, jätta lapse elu

korraldamine eestkosteasutusele ning mõista kostjatelt välja elatis minimaalses

määras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga

alammäära. Elatis tuleks välja mõista sellele kasvatusasutusele, kus laps viibib.

Kostja

Kostja S.L

S.L

S.L ütleb, et kõik on õige, mis hageja esindaja räägib. Kostja seletab,

et tõesti tarvitab alkoholi ja seda alates oma tütre surmast. Põhiliselt juuakse õlut

ja seda õhtuti koos mehega. Kostja palub jätta vanemaõigused alles, aga jätta laps

kasvatusasutusse. Kostja lubab minna tööle ja hakata käima last vaatamas.

Elatise nõudes leiab kostja, et nõutud määras elatise väljamõistmine raskendab

nende majanduslikku olukorda veelgi. S.L seletab, et tal on ka pangalaen 15 000

krooni vaja maksta, kuigi momendil on maksmine peatatud.

Kostja Ü.T

Kostja Ü.T ei ole nõus, et neid peetakse alkohoolikuteks ning politsei käib

ilma mingit paberit omamata kontrollimas alkomeetriga tema seisundit. Ü.T

möönab, et alkoholi tarvitatakse, aga õhtuti, sest tema käib tööl. Kostja ütleb, et

sissetulek ulatub kuni 5 000 kroonini. Sellest annab ta pojale umbes 400 krooni

kaardi peale, sest noorem poegadest veel õpib. Ü.T leiab, et kõik sõltub ka

kohtuotsusest, kas S.L ’l üldse ongi mõtet tööle minna, sest kui laps tuleb koju, siis

tuleks jälle töölt lahti võtta.

Tunnistaja V.L

Tunnistaja V.L leiab, et tema sotsiaaltöötajana töötamise ajal leidis

korduvate kodukülastustega kinnitust, et kostjad tarvitavad alkoholi liigselt,

mistõttu ei suuda oma lapse eest hoolitseda ning hoolimata antud lubadustest ei

suuda ka oma elu sellele vastavalt ümber korraldada. Kui 2006.a. suvel tundus, et

selline soov on, siis ometi selgus, et paljus valetati ja ikkagi jätkati endist eluviisi.

Tunnistaja möönab, et igaüks võib elus eksida, kuid peab suutma end parandada.

Kas seda suudetakse või tahetakse sõltubki ainult vanematest endist.

Tunnistaja A.R

Tunnistaja A.R sotsiaaltöötajana leiab, et lapsele tuleb säilitada vanemad nii

kaua kui võimalik. Tunnistaja ütleb, et tema osalusel on tehtud enne esimest

kohtuistungit kaheksa kodukülastusakti ja pärast seda üheksa akti, millesse ta on

pannud kirja selle, mida ta nägi või koges. Tunnistaja on arvamusel, et laps tuleks

tagasi anda vanemate juurde ja sellega ka vanematele veel üks võimalus näidata,

kas nad suudavad oma vanemakohustusi täita.

Advokaat M.Schmidt

Advokaat M.Schmidt ütleb, et kuna K T on nii väike, et temaga kontakti ei

saa, siis tuleb lähtuda kogutud tõenditest. Iga laps vajab ema ja isa, kuid praegu

leiab ka ema ise, et praeguse elukorralduse juures pole ta valmis 180 kraadist

pööret tegema ning olema selline ema nagu väike laps vajab. Muudatus kostjate

elus peab olema tõeliselt järsk, mis oleks ka nähtav. Paranemised on olnud

lühiajalised. S.L on ka haiglas käinud ja talle on preparaat pandud, kuid ta ise

tunnistas, et see aitas ainult alguses. Ravi saab aidata siis, kui inimene ise seda

väga tahab. Ilmselt pole siis väga tahetud. K on küll väike, aga iga ema läheks

jõulude ajal oma lapse juurde. S.L jõulude aeg last haiglasse vaatama ei läinud.

Ka 09.01.2007.a. kodukülastusaktist nähtub, et ema oli jälle purjus ajal, mil ise

tahtis last lastekodust koju võtta. Järgmisel hommikul, kui mindi Saiakoplisse

kodu külastama, selgus, et jälle võeti neljakesi viina, tuba oli täis suitsetatud.

Küllap oli selline olukord juba eelmisel päeval, kui last taheti koju võtta. Lapse

ema algul keeldus alkomeetrisse puhumast, aga pärast tunnistas, et on tarvitanud

alkoholi. Näib, et lapse isa ja ema ei ole andnud endale aru, milline peab olema

lapse kodu, et kodu peab olema korras pidevalt ja elulaad peab muutuma. Esindaja

toetab Tapa Vallavalitsuse hagi, et laps ema-isa juurest ära võtta, kuid ilma

vanemaõigusi kohe ära võtmata. Laps tuleks paigutada lastekodusse. See annaks

viimase võimaluse vanematele näidata, et kodu on paranenud. Edaspidi võiks

selgitada vanemaõiguste äravõtmise vajaduse. Esindaja palub leida ka võimalus

elatist mitte välja mõista täies ulatuses, sest see viiks kodu väga suurtesse

materiaalsetesse raskustesse, mis omakorda raskendaks vanematel enda elu

parandada, teha õigeid järeldusi. Elatist saab ka tulevikus suurendada.

III. Maakohtu

III. Maakohtu otsuse

otsuse

otsuse põhjendused.

põhjendused.

TsMS § 475 kohaselt on nõue laste äravõtmiseks vanematelt käsitletav

hagita perekonnaasjana ning asjas tehtav lahend oleks vastavalt kohtumäärus.

Kuna TsMS § 103 lg. 4 p. 1 kohaselt ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse

hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse

täitmiseks alaealise lapse suhtes, siis lahendab kohus asja kohtuotsusega. TsMS §

438 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 559 kohaselt peab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas

kuulama ära vähemalt seitsmeaastase lapse. Kuna laps, kelle suhtes taotletakse

vanemaõiguste äravõtmist, ei ole oma ea tõttu veel piisava kaalutlus- ja

otsustusvõimega, siis puudub kohtul võimalus last ära kuulata, küll on aga

määratud asjas lapse huvide kaitseks advokaat.

Seega saab kohus lapse huvide arvestamisel lähtuda sotsiaaltöötajate

arvamusest ja kostjate endi antud seletustest. Sotsiaaltöötajad on kohaldanud

kostjate suhtes lapse kasvatamisel ja hoolitsemisel esinenud puudujääkide

kõrvaldamiseks mõjutusvahendeid ning eraldanud lapse perekonnast SHS § 25 lg.

1 p. 1, 2 ja 3 ettenähtud tingimuste esineminel.

Vastavalt PKS §-le 54 lg. 1 p. 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära

vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul

põhjusel, mida kohus ei pea mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja

tema eest hoolitsemisel. PKS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel

lähtub nii eestkosteasutus kui kohus lapse huvidest. LaKS § 3 kohaselt on

lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 63

kohaselt on lapse abistamisel eestkoste ja hoolduse vormis eestkoste- ja

hooldusorganiks kohalik omavalitsus ning sotsiaalhoolekande seaduse § 24 järgi

korraldab

laste

hoolekannet

kohalik

omavalitsus.

Hagi

vanema

õiguste

äravõtmiseks on esitanud eestkosteasutus.

TsMS § 230 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Tõendeid esitavad

menetlusosalised.

Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja tõendamist leidnud. Hageja on oma

nõuet tõendanud asjas kogutud materjalidega ja tunnistajate ütlustega selle kohta,

et

kostjad

liigtarvitavad

alkoholi,

mistõttu

nad

ei

ole

võimelised

oma

vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel täitma. Kohus

jagab hageja esindaja veendumust selles, et kui laps elab vanemate juures, ei ole

tagatud tema eest hoolitsemine lapse vajadusi arvestades. PKS § 50 lg. 4 järgi

vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Kostjad pole

tõendanud, et lapse elukoht nende juures oleks jätkuvalt turvaline, tagaks lapse

igapäevaeluks ja arenguks vajalikud tingimused, harmoonilise keskkonna kodus,

armastuse ja helluse ning vastastikuse lugupidamise üksteise poolt. Kostjad ei

tõendanud, et lapse vanematena nad suudavad last kasvatada ja tema eest

hoolitseda. Kostja S.L enda seletusest tuleneb, et hagi esitamise tinginud asjaolud

on õiged. Kostja S.L on ka nõus, et ta pole praegusel momendil koheselt valmis

selleks, et laps koju võtta. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste

õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma

nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja S.L on hagi

osaliselt õigeks võtnud. TsMS § 440 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hageja kui eestkosteasutuse esitatud kirjalikest tõenditest ning kohtuistungil

selgitustest

tulenevalt

leidis

kinnitust

hagiavalduses

ja

neile

lisatud

kodukülastusaktides kirjeldatu, mida kohus siinkohal ümber ei kirjuta, kuna see on

menetlusosalistele teada, ning leidis tõendamist, et kostjad lapsevanematena ei ole

tegutsenud lapse elu ja tervise huvides ega täida oma kohustust lapse eest

hoolitseda. Kuritarvitades alkoholi ja harrastades neile sobivat eluviisi ei ole

kostjad suutnud korraldada pereelu majandamist ega kindlustada lapsele vajalikke

elamistingimusi. Kostjate ebastabiilne eluviis põhistab neilt vanema õiguste

äravõtmise. Selleks, et laps saaks normaalselt elada ja oleks hoolitsetud, peaks

ema oma eluviisi muutma. Seda pole juhtunud ka asja kohtuliku menetluse kestel.

Kodukülastusaktidest ilmneb, et kostjad kuritarvitavad alkohoolseid jooke

jätkuvalt, mõningasi piiranguid on endile seatud vaid enne kohtuistungi toimumist.

Tulenevalt TsMS §-des 475 ja 477 sätestatust ei ole kohus perekonnaasjades

seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste

hinnanguga asjaoludele. Kohus ei toeta K.T ’i esindaja, tunnistaja A.R ja kostja S.L

soovi võtta laps vanematelt ära ilma vanemaõigusi ära võtmata. Sellises olukorras

tuleks jälle ja järjepidevalt kontrollida vanemate käitumist ja eraelu. Kohus ei pea

normaalseks, et lapse kasvatamine ühes perekonnas peaks toimuma ja saaks

toimuda vaid sotsiaaltöötaja pideva järelevalve all ja politsei sekkumistega

pereellu. Vanema kohustus last ülal pidada ja tema eest hoolitseda ning last

kasvatada tuleneb otseselt seadusest ja see peab toimuma ainult lapse huvidest

lähtuvalt seadustele vastavates tingimustes. Kui vanemad suudavad ja soovivad,

saavad nad alati pöörduda kohtusse vanemaõiguste taastamiseks. Kohus tuli

järeldusele, et lapse huvides on hagi rahuldada mõlema kostja vastu vanemaõiguste

äravõtmise nõudes.

PKS § 54 lg. 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma

vanemlikust hoolitsusest, korraldab tema elu eestkosteasutus. Kostjatelt ära

võetud laps K T viibib käesoleval ajal hooldusperes ja hageja esindaja sõnutsi

paigutatakse kohe ka kasvatusasutusse. Kostjad lapse ülalpidamisel seni ei ole

osalenud.

PKS § 55 lg. 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat

lapse ülalpidamiskohustusest.

Vastavalt PKS §-le 61 lg. 1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust,

mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja

elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides

on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama paragrahvi lg. 2 järgi elatis lapsele

määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest

seisundist ja lapse vajadustest, ning lg. 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800

krooni. PKS § 61 lg. 5 ja 6 sätestavad võimaluse elatise väljamõistmiseks alla lg. 4

nimetatud alammäära.

Kohus, võttes arvesse, et praegu töötab ainult üks kostja, kelle sissetulekust

tasutakse kommunaalkulud ja antakse raha poja abistamiseks, samuti kaetakse

pereeluks vajalik, leidis, et on võimalik kohaldada PKS § 61 lg. 6 p. 3 sätestatut

ning mõista elatusrahana välja kummaltki kostjalt 1 000 krooni kuus. Kostja Ü.T

töötab ning tema poolt saadav töötasu võimaldab lapsele elatist maksta. Kostja

Svetlana Lehtma ei tööta, kuid seda enda otsustuse kohaselt. Samas on kostja terve

ja töövõimeline isik, mistõttu saab ka tema vastava soovi korral oma kohustust

täita.

Seega on põhjendatud hagi elatise nõudes rahuldada osaliselt ning kostjatelt

kummaltki elatis välja mõista igakuise elatusrahana 1 000 krooni K T ’i

ülalpidamiseks ja kasvatusasutuse kasuks, kus K T viibib.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Pooled ise kohtukulude nõudeid ei esitanud. Hageja on hagi esitamisel

tasunud riigilõivu 1 000 krooni, kuid selle hüvitamist ei nõua. TsMS § 129 lg. 2

järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning

surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest

tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on

hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuus eest saadav summa“. Seega on hagihind 9x1 000

= 9 000 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv

riigilõiv 650 krooni. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb mõista kummaltki kostjalt

välja riigilõivu katteks riigituludesse 650 krooni.

TsMS § 453 lg. 1 kohaselt tehakse kohtuotsus teatavaks Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja kantselei kaudu. TsMS § 453 lg 2 kohaselt ei välista ega piira

kohtuotsuse

teatavakstegemine

kohtu

kohustust

toimetada

kohtuotsus

menetlusosalisele kätte.

Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas LaKS §-de 3, 63, SHS §-de 24-25, PKS

§-de 54 lg. 1 p. 1, 55 lg. 3, 60, 61 sätteid ning juhindus TsMS §-de 129, 162, 440-

442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 26. märtsil 2007.a

26. märtsil 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-06-26370/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text